Obsah (4)

§ 262§ 15§ 56§ 47

4-09-4028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juunil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 14.00 Väärteoasja number 4-08-4028 Kohtunik Viktor Brügel

) § 262 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt kuulas K. Hert 02.12.2008.a öösel kell 05:21 valju muusikat, millega häiris naabrite öörahu. Oma käitumisega rikkus K. Hert otsuse kohaselt Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.5 nõudeid. Kermo Hert esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, vaidlustas otsuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei saa tema korterist põhimõtteliselt olla olnud võimalik kuulda valju muusikat. Tulenevalt kaebaja erialasest tööst on tema korteris valju muusika kuulamine välistatud, mistõttu ta väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannud ei ole, samuti on kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega jäänud tõendamata väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas väärteo toimepanemine üldse ja eriti kaebaja poolt. 01.-02.12.2008.a vahelisel ööl oli kaebaja seotud tööülesannete täitmisega teises maakonnas ja oma elukohas ei viibinud, seega ei saanud ta oma korteris varahommikul valju muusikat kuulata isegi sellekohase soovi olemasolul. Välistada ei saa, et keegi kuulas valju muusikat trepikojas, elamu heliisolatsioon on sisuliselt olematu ja ka kaebaja ise on tähendanud korterisse kostvat valju muusikat. Kaebajale teadaolevalt ei ole mõõdetud „valju muusika“ füüsikalist suurust ja väärteoprotokoll on koostatud kellegi puhtsubjektiivse hinnangu põhjal. Otsuses on jäetud täpsustamata asja tehiolud vajaliku täpsusega, otsus on olemuselt meelevaldne, sellest ei nähtu, kus arvatav õigusrikkumine toime pandi ja millistele objektiivsetele tõenditele otsus rajatud on. Väärteoprotokolli märgitud õigusakti, milleks on Viimsi valla valitsuse avaliku korra eeskirja p 4.5, ei eksisteeri. Väärteootsusega on kaebajat karistatud aga Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.

1. rikkumise eest, kuid rikkumise eest sellel alusel ei ole koostatud väärteoprotokolli. Selline asjaolu on hinnatav vähemalt kaebaja kaitseõiguse rikkumisena. Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.5 ei ole rakendatav teo puhul, mis seisneb öisel ajal korteris valju muusika kuulamises, millega häiritakse naabrite öörahu. Ehkki otsuses ei ole täpsustatud õigusrikkumise kohta korteris, võib arvata, et naabrite öörahu rikkumist valju muusikaga saab panna toime eeldatavalt eluruumis, mis ei ole aga üldjuhul vaadeldav avaliku kohana. Kuna väärteokoosseisu toimepanemine on tõendamata ja väärteosündmus puudub, palub kaebaja tühistada kaevatud otsus ja lõpetada väärteoasjas menetlus väärteoasja koosseisu ja väärteosündmuse puudumise tõttu. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde ja palusid selle rahuldada. Kaebaja ei viibinud väidetava väärteo toimepanemise ajal oma korteris, ei ole mingit alust arvata, et ta oleks andnud ebaõiget informatsiooni ja teadlikult valetanud. Kui Haapsalus toimus pidu, viibis tema samal ajal ühe töötaja juures kodus, kus arutati kuidas meelelahutusüritust läbi viia. Oma korteri võtmeid kolmandale isikule andnud ei ole. Ei näe mingit põhjust, miks tunnistajad K ja M peaksid tema kohta andma valeütlusi, aga on ebareaalne, et tunnistajad suudavad meenutada kaks kuud hiljem minutilise täpsusega, mis juhtus. Väärteoprotokolli koostaja on tuvastanud, et 3 K. Hert on rikkunud olematut õigusakti. Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.5 räägib avalikust kohast, mida korter ei ole. Väärteoprotokolli viitega olematule õigusnormile ja väärteootsuses õigusnormi muutmisega on rikutud kaitseõigust, kuna isik ei teadnud, et tema teos on avastatud teisi rikkumisi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus rahuldamisele ei kuulu ja palus jätta otsuse muutmata. Väärteoprotokolli koostamisel on toimunud väikse eksimusega. Avaliku korra mõiste ja teiste isikute rahu rikkumise mõiste tulenevad Riigikohtu 19.09.2003.a lahendist 3-1-1-102-
2. Kuna tunnistajad kuulsid nende korteritesse valju muusikat ja tunnistaja Siiri M nägi ise kaebuse esitajat, on tunnistajate ütlustega tõendatud, et K. Hert pani toime rikkumise. Kuna kaebaja on OÜ S osanik ja juhatuse liige, ei saa sealt küsida, kas kaebaja viibis ajavahemikus 01.-02.12.2008.a Haapsalus ürituse läbiviimisel. Kohus on kuulutanud välja E E OÜ pankroti, esitatud päringule sama ürituse kohta E E OÜ vastanud ei ole. Tunnistaja SM andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on K. Hert tema naaber, nad elavad kõrvalkorterites. Majas on kolm korrust, 1 trepikoda, 6 korterit, läbikostvus sõltub peo korraldusest, naaberkorteritest kostub kindlasti läbi. 2008 a. detsembrikuu alguses oli Herti korteris öösel vali pidu, kostusid vali muusika ja valjud naishääled, lärmi tõttu magada ei saanud. Valju muusikaga pidusid on Herti korteris ka varem olnud. Tunnistaja saabus koju u kell 11 õhtul, pidu võis alata u 2 paiku. Muusika oli täitsa põhjas, korteris olid mees ja naine, naine karjus. Tagus vastu Herti korteriga ühist seina, sellele keegi ei reageerinud. Kuulis kuidas keegi naabritest käis kella 4 paiku Herdi korteri ukse taga kopsimas, ka sellele keegi ei reageerinud. Pärast kella 5 öösel kannatus katkes ja läks ise koputama Herti korteri uksele, ust ei avatud. Samal ajal Herti ukse taha tulnud naaber korterist nr 6 teatas, et kutsub politsei. 10 min pärast kojujõudmist oli Herdi korteri esikus kuulda naisterahva väljumist. Pärast ei saanud Hert välisuksest sisse, avas talle välisukse ja küsis, mis pidu toimus ja miks naine karjus. Hert lubas, et enam nii ei tee. Hert käis tunnistaja ukse taga u 5.35- 5.40 hommikul, pärast seda oli vaikus. Tunnistaja K K andis kohtuistungil tunnistusi, mille kohaselt elab ta esimesel korrusel korteris nr 6, sama trepikoja korter nr 11 paikneb järgmisel korrusel nurgiti koos korteriga nr
3. Maja on päris hästi ehitatud, tavaelu hääled ja tavalise tugevusega kuulatav muusika läbi ei kosta. 2008.a detsembri alguses kas
4. või
5. kuupäeval oli öösel majas suur kisa ja vali muusika, mis kostus korterist nr 11 ja oli tunnistaja korterisse kuulda. Väga hästi oli kuulda naise kisa, mehe häält ja kõva muusikat. Varahommikul läks ja koputas naabri uksele, SM oli parajasti ka seal. Ust lahti ei tehtud, läks tagasi oma korterisse ja kutsus politsei. Millal pidu pihta hakkas, seda ei mäleta, arvab, et ärkas selle peale. Mõne aja pärast helistamist jäi vaikseks, siis helistas uuesti politseisse ja teatas, et pole vajalik tulla. Varem Hertile lärmi tõttu märkusi teinud ei ole, aga teab, et teised naabrid kindlasti on. Majas on teisigi noori inimesi, tavaliselt pannakse liiga valju muusika pärast koputamist vaiksemaks. Väärteoasja nr 2315,08,016265 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: 02.12.2008.a RR avaldus; väärteoprotokoll AB 1075542, Kermo Herti vastuväited, teade 2302,08,0168883, 27.02.2009.a väärteootsus, 23.03.2009.a Ida politseiosakonna õiend Kermo Herti suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Kermo Herti kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

§ 262

kohaselt karistatakse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. 4 Kermo Herti on

§ 262

alusel karistatud 02.12.2008.a öösel kell 05:21 naabrite öörahu häirinud valju muusika kuulamise eest, mida kohtuväline menetleja on käsitlenud Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.5 nõuete rikkumisena. Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.

1. 02.12.2008.a kehtinud redaktsiooni kohaselt on keelatud „häirida kaaselanike rahu elamutes ja nende lähedal kella 23.00-st kuni 6.00-ni häiriva lärmi ja müra tekitamisega, välja arvatud avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas heakorratööde teostamiseks või seoses avaliku üritusega Viimsi Vallavalitsuse sätestatud ajal ning ulatuses“. Sama määruse p 1 kohaselt on Viimsi valla avaliku korra eeskirja eesmärk koos riigi vastavate õigusaktidega tagada Viimsi valla haldusterritooriumil avalik kord ja kaasinimeste turvalisus ning igaühe õigus omada avalikku kindlustunnet ja võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Asjaolu, et 02.12.2008.a ööajal kostus Kermo Herti eluruumist asukohaga Viimsi vallas Haabneeme alevikus Aiandi tee 12-11 sama maja teisi elanike (naabrite) rahu häirinud helisid, loeb kohus tõendatuks tunnistajate SMi ja K K ütlustega. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub üheselt, et detsembrikuu esimeste päevade vahelisel ööl kostus Kermo Herti eluruumist muusikat ning inimtegevuse hääli (liikumine ja kõne), mis olid sedavõrd valjud, et äratasid öötund maganud majaelanikud. Tunnistajad elavad erinevates korterites, mis paiknevad maja erinevatel korrustel ning asjast ei nähtu, et nad oleksid elamus kostuvate suhtes ebaharilikult tundlikud. Kohtul puudub tunnistajate ütluste tõepärasuses kahtlemiseks mistahes alus ja kaebaja vastuväited tunnistaja ütlustele on paljasõnalised. Alusetu on kaebaja väide, et kostunud helide tugevus oleks tulnud fikseerida objektiivselt mõõteriistade abil. Asjaolu, kas kostunud heli tugevus oli teisi isikuid häiriv, on võimalik tuvastada ka muude tõendite, sh isikute ütluste abil. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud ja tunnistaja ütlustega kinnitamist leidnud tegevus oli objektiivselt võimatu - et kaebaja viibis kogu 02.12.2008.a öö oma eluruumist eemal ega saabunud sinna mistahes hetkel kogu öö jooksul, et tema eluruumis ei viibinud kolmandaid isikuid või et tema eluruumist naabreid häirivate helide kostumine oleks muul põhjusel välistatud. Kaebaja väited kogu öö Haapsalus viibimise kohta on paljasõnalised. Väited selle kohta, et kaebaja eluruumist valjude muusikahelide kostumine on välistatud tema ameti ja/või selleks tarviliku heliaparatuuri puudumise tõttu, on nii paljasõnalised kui ebausutavad. Mistahes ameti pidamine iseenesest eluruumis naabreid häirivate helide tekitamist ei välista ja ööajal naabreid häiriva tugevusega muusikahelide tekitamine eritehnikat ei vaja. Ööajal korterelamus teistes korterites viibivaid isikuid ja eeskätt nende unerahu häirivate helide tekitamine on vaieldamatult vastuolus nii heade tavade kui kommetega, samuti oli see 02.12.2008.a vastuolus Viimsi vallas avaliku korra tagamiseks kehtestatud Viimsi valla avaliku korra eeskirja p 4.
2. sätestatuga. Viide kohaliku omavalitsuse õigusaktile ei oma seejuures aga asjas iseseisvat õiguslikku tähtsust ega mõjuta väärteoasja olemust. Riigikohus on 04.12.2007.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 märkinud, et „

§ 262

ei ole blanketne koosseis ning seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse

§ 262

järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel.“ Käesolevas asjas oleks seega väärteo toimepanemine tuvastatav ka ilma viiteta Viimsi valla õigusaktile. Asjakohatud on kaebaja väited, et korterelamu ei ole avalik koht ning seal toimuv ei allu avaliku korra mõistele

§ 262tähenduses.

Ehkki korterelamus paiknevate korterite reaalosad ega isikute kaaskasutuses olevad ehitise osad ei ole kõigi isikute vabas piiramatus kasutuses, saab iga tegevust, mis sellises elamus mõjutab kõrvaliste ja otseselt tegevusse mittepuutuvate isikute rahu, käsitleda avaliku korra rikkumisena. Asjaolu, et Viimsi valla avaliku korra eeskirja kohaselt on elamutes ja nende läheduses kaaselanike häirimine nähtud ette avaliku korra 5 rikkumisena, üksnes kinnitab asjaolu, et elamutes toimuv tegevus on teatud juhtudel käsitletav tegevusena avalikkuses. Väited selle kohta, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses kasutatud õigusakti nimede erinevus riivas kaebaja kaitseõigust, on otsitud. Väärteoprotokollis kohaliku omavalitsuse akti nimesse kohaliku omavalitsuse organi nimetuse lisamine ei muuda akti nime arusaamatuks ega tähista viidet tegelikkuses puuduvale õigusaktile. Akti tegelik nimetus jääb igale mõistlikule isikule arusaadavaks ka organi nime lisamisega ja selline asjaolu ei kujuta endast kaitseõiguse riivet. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et Kermo Hert pani toime väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas protokollis märgitud teo, millega ta pani toime avaliku korra rikkumise, esinevad tema tegevuses

§ 262sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

Kaebaja enda ütluste kohaselt on elamu heliisolatsioon puudulik ja ka ta ise on tähendanud korterisse kostvat valju muusikat. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et korteris muusika kuulamine võib olla tajutav ka maja teistes osades ning ööajal, mil tavapäraselt elamus inimtegevusega seotud helid kas puuduvad või on need harvad ja vaiksed ja mistahes helid on võrreldes päevaajaga rohkem tajutavad, puhkavaid inimesi häirivad. Kaebaja pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning lootis seda vältida kas tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu, pani seega teo toime vähemalt kergemeelsusest. Kuna

§ 15

lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, esineb kaebaja kergemeelses tegevuses ka

§ 262sätestatud väärteo subjektiivne tunnus.

Kermo Herdi teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Eeltoodu alusel oli Kermo Herdi karistamine

§ 262

sätestatud väärteo toimepanemise eest õiguspärane ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kaebajale mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 47

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Arvestades kaebaja süü väiksust ja karistust nii kergendavate kui raskendavate asjaolude puudumist peab kohus põhjendatuks Kermo Herdi karistamist sanktsiooni alammäärale lähedases suuruses viie trahviühikuga ehk 300 krooniga. Kohus on seisukohal, et selline karistus on piisav mõjutamaks kaebajat käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival ja naabritega arvestaval viisil. Viktor Brügel Kohtunik