← Eesti

4-08-11680/1

4-08-11680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18 juuni 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi Eve Generalov kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 07.11.2008.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr 2376,08,009507; Menetlusosalised kaebuse esitaja Eve Generalov (ik. 45507280240), elukoht: xxx kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132135 otsustas:

  1. Jätta Ene Generalov poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 07.11.2008.a. koostatud otsuse väärteoasjas nr 2376,08,009507 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata.
  2. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 27.11.2008.a. esitas Eve Generalov Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale (käesoleval ajal menetlejaks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja) kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O. Lodeikin poolt tehtud otsuse peale väärteoasjas nr. 2376,08,
  3. Kohtule esitatud kaebuses taotles Eve Generalov asja menetlemist kirjalikus menetluses, kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist ja nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist. 2 Kohtule esitatud kaebuses Eve Generalov märkis, et 17.10.2008.a. koostati talle väärteoprotokoll selle kohta, et 17.10.2008.a. kell 09.05 Tallinn – Narva tee
  4. km juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Kaebuse esitaja Eve Generalov selgitas kohtule esitatud kaebuses, et tema kirjutas 5 päeva jooksul vastulause, millises selgitas juhtunu asjaolusid ning lisas ka täiendavad tõendid, et tehnoülevaatus on edukalt läbitud, kuid kahjuks ei arvestanud selle, ja tema – Eve Generalov’i täiendavate ütlustega korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar hr Oleg Lodeikin otsuse koostamisel määrates talle karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300.- krooni. Kohus kontrollis Eve Generalov’i poolt esitatud kaebust ja jättis
  5. detsembril 2008.a. käiguta, kuivõrd kohtule esitatud kaebus ei vastanud väärteomenetluse seadustiku § 115 toodud nõuetele. Kohus juhtis kaebuse esitaja Eve Generalov’i tähelepanu sellele, et väärteomenetluse seadustiku § 115 lg 5 p 1 - 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia, tõendid, tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse ja muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. Kaebuse esitaja oli jätnud kohtule esitatud kaebuse juurde lisamata kaevatava kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsuse koopia. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus kaebajale aega
  6. jaanuari 2009 aastani. Kaebaja kõrvaldas märgitud tähtaja jooksul puudused, esitades kohtule Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin poolt 07.11.2008.a. väärteoasjas nr 2376,08,009507 koostatud otsuse. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin poolt 07.11.2008.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Eve Generalov LE § 219 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 747 järgi, mis seisnes selles, et Eve Generalov 17.10.2008.a. kell 09:05, Tallinnas, Harju maakonnas, Tallinn – Narva tee
  7. km juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin luges isiku poolt toimepandud väärteo tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega. Eve Generalov suhtes koostatud väärteootsuse nr. 2376,08,009507 tegemisel karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § - st 56 lg 1, väärteomenetluse käigus raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud, kuid kergendavaks asjaoluks pidas menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses väljendatud süü tunnistamist ja kahetsemist. Ene Generalov’ile määrati LS § 747 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 krooni. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT: 04.03.2009.a. edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale Eve Generarlov’i poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt
  8. aprilliks 2009.a. esitada kirjalikult omapoolne seisukoht kaebuse esitaja Eve Generalov esitatud kaebuse põhjendatuse osas. 17.03.2009.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri liiklusmenetlusetalituse komissar A. Hirs koostatud seisukoht, milles kohtuväline menetleja märkis, et nemad nõustuvad, kui Eve Generalov kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kuid kaebusele vaidlevad nad täielikult vastu, leides, et tehtud 3 otsus on õige ja õiglane, määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele ning seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on asunud oma kirjalikus vastuses seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, märkides, et Eve Generalov pani toime liiklusalase õigusrikkumise s.o LS § 747 järgi kvalifitseeritava väärteo st. juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud kohustuslikku tehnoülevaatust. Kohtuväline menetleja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et menetlusaluse isikuna antud ütlustes on kaebaja selgitanud, et ülevaatus polnud tehtud inimlikust hooletusest. Kaebaja esitas vastulause ja täiendavad dokumendid, millises väitis, et 16.100.2008.a. õhtul avastas ta, et sõiduk ei olnud läbinud tehnoülevaatust ja otsustas järgmisel hommikul sõita tehnoülevaatusele. 17.10.2008.a. kell 9.05 ajal peatas kaebaja politseipatrull ja koostas väärteoprotokolli. Samuti esitas kaebaja dokumendid selle kohta, et tema läbis ülevaatuse 21.10.2008.a. kell 71.51 kuna 17.10.2008.a. avastati tehnoülevaatusel väiksed vead, selgitades, et ülevaatus oli läbimata, kuna ta kasutab igapäevaselt teist sõidukit, kahetseb rikkumist, paludes arvestada asjaoluga, et tehnoülevaatus on nüüdseks läbitud. Kohtuväline menetleja oma otsuses aga asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud talle inkrimineeritava väärteo. Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel arvesse isiku vastulauses esitatud selgitusi ning menetlusaluse isiku kahetsust, karistades kaebajat rahatrahviga 300.- krooni. Kohtuväline menetleja on märkinud, et kaebuses kaebaja ei ole nõus temale inkrimineeritud rikkumisega, selgitades veelkord rikkumiste asjaolusid ja märkides, et kirjutas 15 päeva jooksul peale rikkumist vastulause väärteoprotokollile ning lisas ka tõendid, asudes seisukohale, et otsuse tegija ei ole neid otsuse tegemisel arvestanud ja leides, et ta võis sõita remondikohta või ülevaatuspunkti ning eeltoodut arvestades palus tühistada otsus väärteoasjas nr 2376,08,009507 ja arutada kaebust kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja peeti kinni Tallinn – Narva mnt.
  9. kilomeetril – sõidusuunaga Tallinna poole, sellele vaatamata selgitas kaebaja vastulauses, et elab Xxxja seetõttu soovis ta sõita lähimasse tehnoülevaatuspunkti, mis asubki Maardus. Kohtuväline menetleja märkis, et üldteada on asjaolu, et Tallinn – Narva mnt.
  10. kilomeeter algab vahetult peale Tallinna linnapiiri, mitme kilomeetri kaugusel Maardu linnast, sellega on ümber lükatud kaebaja väide, et ta soovis sõita lähimasse ülevaatuspunkti kuna selgelt on tuvastatud, et kaebaja liikus eemale väidetavast ülevaatuspunktist. Kohtuväline menetleja peab kaebaja väiteid ennast õigustavaks ja ajendatuks soovist pääseda mõistetud karistusest. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses asus seisukohale, et otsuse tegija arvestas kõiki asjaolusid ja neist tulenevalt leidis, et menetlusalust isikut võib karistada sanktsiooni miinimum määras. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja väited on ümber lükatud väärteoasjas kogutud materjalidega, kaebaja poolt vastulauses ja kaebuses esitatud versioon ei vasta juhtunust tegelikkusele, pidades usutavaks kaebaja poolt sündmuskohal antud ütlusi, mille kohaselt menetlusalune isik pani rikkumise toime hooletusest. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: 4 Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja Eve Generalov poolt 27.11.2008.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin poolt 07.11.2008.a. väärteoasjas nr.2376,08,009507 tehtud otsusele ei ole asjakohane ja ei kuulu rahuldamisele. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Nimelt vaidlustab kaebuse esitaja Eve Generalov temale määratud rahatrahvi 5 trahviühiku s.o. 300.- krooni suurust, asudes arvamusele, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel võtnud arvesse tema – Eve Generalov poolt koostatud vastulauses juhtunu asjaolude kohta esitatud selgitusi. Kohtuvälise menetleja poolt märgitud väärteoasja menetlemisel kogutud tõenditest ja nimelt väärteoprotokollist nr. AB1085365 nähtub, et Eve Generalov peeti 17.10.2008.a. kell 09.05 kinni, kui viimane liikus oma mootorsõiduki Peugeot 206 reg nr. 585 MDI, mis ei olnud läbinud kohustuslikku tehnoülevaatust Tallinn Narva mnt
  11. kilomeetril. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollist nähtub, et Eve Generalov on selgitanud, et ülevaatus polnud tehtud inimlikust hooletusest tingituna. Kaebuse esitaja poolt koostatud vastulauses esitatud seisukohtadest nähtub, et tema avastas 16.10.2008.a. õhtul, et ta sõiduk reg. nr-ga xxx ei ole läbinud tehnoülevaatust. Ta elab Maardus, Hellerheina tee 95 ja talle kõige lähim tehnoülevaatuse punkt on Maardus. Sel hommikul otsustas ta sõidukiga sõita tehnoülevaatusele. Kella 09.05 ajal peatas ta politsei ja koostas väärteoprotokolli, kuna tehnoülevaatus ei olnud sõidukil läbitud. Ülevaatus oli läbimata kuna ta kasutab igapäevaselt teist sõidukit. Samal päeval käis ta sõidukiga tehnoülevaatusel ning pidi kõrvaldama väiksed vead. Ta siiralt kahetseb oma tegu ning palub arvestada seda karistuse määramisel. Kohus asub käesoleva väärteokaebuse menetlemisel seisukohale, et Eve Generalov poolt Liikluseeskirja § 219 rikkumine, mis seisnes selles, et Eve Generalov kasutas liikluses mootorsõidukit, millise tehnoseisund ja varustus ei vastanud seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku suhtes koostatud, eelpool märgitud väärteoprotokolliga AB1085365, millises menetlusalusele isikule protokolli koostaja on märkinud, et Eve Generalov liikus mootorsõidukiga Tallinn – Narva mnt
  12. km suunaga Tallinna poole. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud arve selle kohta, et tema käis oma sõidukiga ülevaatust tegemas 17.10.2008.a. TÜV Eesti OÜ. Kohtule teadaolevalt asub nimetatud ettevõtte sõidukite tehnoülevaatuspunkt Maardus aadressil: Vana – Narva mnt 24B, eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku hilisem kohtuvälisele menetlejale vastulauses esitatud väide selle kohta, et ta oli liikumas lähimasse tehnoülevaatus punkti Maardus on paljasõnaline ja ilmselgelt väidetud eesmärgiga vabaneda toime pandud väärteo eest mõistetavast karistusest. Kohus asub seisukohale, et Eve Generalov pani temale süüksarvatava väärteo toime hooletusest, sama on väitnud menetlusalune isik ka ise, kui ta vahetult peale väärteo toimepanemist politsei poolt kinni peeti. Samuti asub kohus seisukohale, et Eve Generalov’ile süüksarvatav väärtegu, mis on Liiklusseaduse § 747 s.o tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja Eve Geberalov on märkinud kohtule esitatud kaebuses, et vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjale ja Majandus – ja kommunikatsiooniministri
  13. augusti 2004.a. määrusele 170 § 3 lg 7 märgitud ülevaatuse korraldamise üldnõuete kohaselt – kui 5 ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks: sõiduks remondikohta või ülevaatuspunkti. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud 17.10.2008.a. sõiduauto Peugeot xxx kohta koostatud „Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaarti“, millisest nähtuks missugused rikked ja puudused sõidukil esinesid. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et viimase mootorsõidukil tuvastati 17.10.2008.a. TÜV EESTI OÜ poolt siiski sellised tehnilised vead, millised olid piisavad tegemaks viimaste poolt otsust selle kohta, et sõiduk registrinumbriga xxx ei ole kõlbulik läbimaks korralist tehnoülevaatust koheselt vaid määrati korduv sõiduki tehnoülevaatuse aeg. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § - s 6 lg 3 on kirjas M1 ja N1 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki, eksamisõiduki takso ja ADR - sõiduki korralise ülevaatuse kuu määramise kord ja nimelt eelpool M1 ja N1 järgmise korralise ülevaatuse kuu määratakse sõiduki riikliku registreerimismärgi viimase numbri järgi. Eelpool mainitud määruse paragrahvi kohaselt oleks kaebaja pidanud oma sõiduauto Peugeot 206 reg.nr xxxpöörduma korralisele ülevaatusele juba juuli kuus, kuid tegi seda alles oktoobris. Liiklusseaduse § 747 sanktsioon näeb et tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavaks asjaoluks pidanud menetlusaluse isiku poolset kahetsust. Vaatamata sellele, et Eve Generalov on oma toimepandud rikkumist tunnistanud kogu väärteomenetluse kestel, väljendades kahetsust, vabandades ei pea kohus seda asjaolu piisavaks tühistamaks viimasele kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus kaebuse esitajale on põhjendatud ja seaduslik, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitajale süüks arvatav väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning Eve Generalov on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Katre Poljakova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.