Kohtuvälise menetleja esindaja: Igor Skorohodov Menetluses osalenud isikud Menetlusalune isik: Yevheniy Shcherban, ik: 37910030014, elukoht: xxx. Kaitsja: Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo vandeadvokaat Andres Aavik, Tuukri 19 Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Yevheniy Shcherbani kaitsja Andres Aaviku kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsusele nr 1015637373 Yevheniy Shcherbani karistamises
2. Tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsus nr 1015637373 Yevheniy Shcherbani karistamises
järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni selles, et menetlusalune isik omas elamisluba töötamiseks OÜ B , kuid alates 08.2008 sõlmis töölepingu ja asus ametlikult tööle OÜ B , leping sõlmiti isiku sõnul OÜ B direktori FK. Menetlusalune isik töötas OÜ B s ebaseaduslikult alates 08.2008 kuni 11.01.2009, millega on rikkunud
. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leiti, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetamisele. Menetlusalune isik võeti vastutusele
lg 1 ja § 164 alusel, millise sätte kohaselt välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks Eestis. Menetlusalusele isikule on määratud karistus mitte selle eest, et tal oleks puudunud elamisluba töötamiseks Eestis, vaid selle eest, et alates 08.2008 töötas ta sama kontserni tütarettevõttes B OÜ samal aadressil Tallinnas, mitte aga OÜ B . Välismaalaste seadus selle eest vastutust ette ei näe, ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas ei vasta seadusele. Välismaalaste seaduse § 51 sätestab Eestis viibimise seaduslikud alused, milleks muu hulgas on lg 1 p 1 kohaselt Eestis elamisluba. Välismaalaste seaduse § 164 kohaselt on väärteoks Eestis töötamiseks seadusliku aluse puudumisel välismaalase poolt Eestis töötamine.Menetlusalusele isikule oli 26.10.2006 väljastatud isikutunnistus elamisloaga töötamiseks. Alates 13.01.2009 on menetlusalusel isikul isikutunnistus elamisloaga töötamiseks B OÜ , mille menetlusalune isik taotles lähtudes KMA töötajate seisukohtadest ja algatatud väärteomenetlusest. Eeltoodu alusel asub kaitsja seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ei vasta seadusele. Menetlusalune isik ei ole rikkunud
lg 1 nõudeid ega toime pannud
Kohtuväline menetleja leidis, et vaidluse esemeks ei ole asjaolu, et kaebajal puudub elamisluba Eestis töötamiseks, vaid asjaolu, et kaebaja ei töötanud elamisloas töötamiseks määratud tingimustel. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Menetlusalune isik on taotlenud elamisluba tulenevalt
lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele töötamiseks. Menetlusalune isik esitas 14.09.2004 tähtajalise elamisloa taotluse
lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks keevitajana B OÜ ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks B OÜ keevitajana alates 25.10.2004 kuni 24.10.2006. 13.10.2006 esitas menetlusalune isik KMAle uue tähtajalise elamisloa taotluse
lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks laevakorpuse töölisena B OÜ ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks B OÜ laevakorpusetöölisena alates 25.10.2006 kuni 24.10.2008. 29.07.2008 esitas menetlusalune isik tähtajalise elamisloa taotluse
lg 1 p 1 alusel kehtiva elamisloa töötamiseks pikendamiseks sama tööandja juures laevakorpuse töölisena. KMA väljastas menetlusalusele isikule elamisloa töötamiseks B OÜ laevakorpuse töölisena 25.10.2008 kuni 24.10.2013. 11.12.2008 esitas menetlusalune isik KMAle uue tähtajalise elamisloa taotluse
Samas MTA tööandjate väljatrüki kohaselt saab menetlusalune isik B OÜst palka juba alates 2008 juunist. Asjaoluga, et menetlusalune isik töötas teises firmas ning tal puudus selleks elamisluba, karistas KMA 29.04.2009 oma otsusega menetlusaluset isikut
lg 1 rikkumise eest, millega menetlusalune isik pani toime
järgi karistatava teo.
lg 1 sätestab, et välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata 2 tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Nähtuvalt KMA poolt esitatud dokumentidest on menetlusalune isik esitanud 13.10.2006 ja 31.07.2008 KMAle taotlused elamisloa saamiseks Eestis töötamiseks B OÜ .
lg 1 kohaselt on tööluba luba, millega antakse välismaalasele, kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel. Nimetatud sätestab ka
lg 1, et elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel.
lg 6 sätestab, et elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusega nr 364 ”Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” § 12 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks esitamise dokumendid. Sama korra § 12 lg 3 kohaselt, tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta, esitab KMAle vormikohase kinnituse välismaalase tööle võtmise kohta elamisloa ja tööloa saamisel ning Tööturuameti kohaliku asutuse loa välismaalase Eestisse tööle võtmisel. Menetlusaluse isiku poolt KMAle 31.08.2008 esitatud taotluse kohaselt on kaebaja tööandjaks märgitud BOÜ ning vastav luba on kohaliku Tööhõiveameti poolt saadud. Seega ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et ta võib töötada organisatsioonis kus meelepärasem on. Lähtudes eeltoodust on
üheselt ja selgelt määratletud, mis alusel võib välismaalane Eestis elamisluba taotleda ja selle saamisel töötada. Seega ei ole õige kaebuses esitatud väide, et
ei näe ette elamisloa sidumist töötamisega konkreetses äriühingus, isegi kui selleks võib osutuda tütarettevõte. 11.12.2008 esitas menetlusalune isik KMAle tähtajalise elamisloa taotluse
MTA andmetel saab menetlusalune isik palka B OÜ juba alates juunist. Ülekuulamise protokollis märgib menetlusalune isik, et ta töötab B OÜ alates 2008 augustist. Isikule on väljastatud elamisluba töötamiseks B OÜ laevakorpuse töölise ametikohal alates 25.10.2008 kuni 24.10.
sätestab väga selgelt vastustuse juhuks, kui välismaalane töötab Eestis seadusliku aluseta. Seadusliku aluse mõiste on
Seega kõik muud arutused teema ümber kas isik töötas ühe tööandja juures või teise tööandja juures ja rikkus sellega
sätteid, ei ole asjakohane.
lg 1 sätestab, et peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Neid kitsendusi see säte ei sea.
Mis puudutab Vabariigi Valitsuse määrust nr 364, siis selle § 12 ei ole asjakohane, sest seal on sätestatud tööandja kohustused. Menetlusalune isik on töötaja ja ta ei saa tööandja kohustusi täita. Asjakohatu on ka viide
ja 133 sätetele, kuna neid rikkumisi ei ole menetlusalusele isikule ei väärteoprotokollis ega otsuses süüks arvatud. Isegi kui menetlusalune isik oleks neid sätteid rikkunud, siis seadusandja ei ole sellist tegevust väärteona karistatavana käsitlenud. Menetlusalusel isikul oli elamisluba Eestis töötamiseks kogu aeg. Kohtuväline menetleja tunnistab seda, et hetkel ei ole vaidluse all seadusliku aluse puudumine Eestis viibimiseks. Väidetakse, et töötas ühe tööandja juures ja luba oli antud töötamiseks teise tööandja juures. B on üks ja sama kontsern, asukohaga Tallinnas. Selline rikkumise käsitlus KMA poolt on formaalne. Töö OÜs ja OÜs on sama. Firmad saavad tellimusi eks või remondiks, üks firma on aktiivselt tegev. e OÜ jätkab tegevust, kuid siis lõppes ühe lepingu täitmine. Otsustati, et inimesed jätkavad tütarettevõttes ja menetlusalune isik jätkas OÜs. Leiab endiselt, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik töötas Eestis ebaseaduslikult, vastavalt
lg 4 p 3 ja 133 lg 1 sätetele antakse töötamise õigus just loas määratud tingimustel. Menetlusalune isik on viibinud Eestis pikemat aega, taotlenud korduvalt loa pikendamist töötamiseks. KMA arhiivist on näha dokumentidel allkirjad, kus menetlusalune isik on tahtnud töötada. See tähendab, et isik tegelikult saab aru, mismoodi asjaajamine Eestis käib. Isik on süüd tunnistanud ja see on tõendatud menetlusaluse isiku oma käega kirjutatud ülekuulamise protokollis, samuti on süü tõendatud MTA andmebaasi väljatrükiga. Mis puudutab tütarettevõtteid, siis viidatud äriühingud on erineva registrikoodiga, firmad on erinevad. Äriregistris on andmed olemas, äriühingutel ei ole mingit seost.
saab tõlgendada selliselt, et kui vaadata seadust tervikuna, siis pole tõesti vastutust, kuid seda saab laiendada. Kui anti luba töötamiseks ühes ettevõttes, siis ei tohi töötada teises. Palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolli ja otsusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, kontrollinud kohtuistungil menetlusaluse isiku allkirjastatud taotlust tööloa pikendamiseks, samuti Maksu- ja Tolliameti andmeid menetlusalusele isikule palga maksmise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses asuti seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo tunnused ja menetlus tuleks lõpetada. Kaebuses leitakse, et menetlusalust isikut on karistatud mitte selle eest, et tal oleks puudunud elamisluba töötamiseks Eestis, vaid et ta töötas sama kontserni tütarettevõttes B OÜs samal aadressil Tallinnas, mitte aga OÜs B .
selle eest vastutust ette ei näe. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud sätet tuleks tõlgendada laiemalt ja lähtuda seaduse mõttest ning menetlusalune isik saanuks vastavalt
ja 133 sätetele töötada vaid ühe tööandja juures vastavalt loas märgitud tingimustele. Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluses on tõendatud, et menetlusalune isik on 13.10.2006 esitanud taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks seoses töötamisega ja tööandjana on taotluse oma osa täitnud OÜ B . Tööandja andmete kohaselt oleks töökohustuste lõpp olnud 27.10.
on muuhulgas ühe seadusliku alusena välismaalasel Eestis viibimiseks Eesti elamisluba § 51 lg 1 p 1 mõttes. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik saanud
lg 1 sätestatud alusel elamisloa töötamiseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. Väärteoasjas leiduvast taotlusest nähtuvalt on taotletud elamisloa pikendamist töötamiseks Eestis ja taotluse peab kohustuslikult täitma ka tööandja ning põhjendama miks tal seda töötajat vaja on ja kui pikaks ajaks on töötamise aeg tagatud. Kui nii töövõtja kui tööandja põhjendused on piisavad ja tööturu kohalik ametiasutus annab välismaalase Eestisse tööle asumiseks oma loa, siis KMA ka elamisloa töötamiseks väljastab. Seega on olulisteks tingimusteks töövõtja tahe, konkreetse tööandja olemasolu, tööandja poolt töötamiseks tagatud aeg, töötamise koht ja töökoht ja soov just seda töötajat saada ja kohaliku tööturu olukord. Vastavalt
lg 1 sätetele antakse elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Viimase sätte sõnastusest võib vaid üheselt aru saada sellest, et tööandja peab olema Eestis registreeritud. Seega peab see tööandja olema identifitseeritav. Sellest tulenevalt on
lg 1 kohaselt elamisloa töötamiseks olulised tingimused selles taotluses märgitud
Juhul, kui üks nendest tingimustest kaob, kaob ka alus elamisloale töötamiseks. Kui menetlusalusel isikul lõppes töösuhe B OÜga, siis langesid ära ka kõige olulisemad elamisloa töötamiseks tingimused, so tööandja, töökoht ja selle kadumisel ka töötamise koht, tööandja poolt tagatud töötamise aeg. Alates sellest hetkest muutub kohtu arvates ka välismaalase viibimine Eestis seadusliku aluseta Eestis viibimiseks ning selleks, et asuda tööle uue tööandja juurde, peab isik esitama uue taotluse ja lootma, et leidub ka sobiv tööandja ning et kohalik tööturu olukord on selleks soodne. Kui aga tööandjaga töösuhte lõppemisel kaob ära elamisloa alus, on elamisloas määratud tingimused oluliselt muutunud, elamisluba sisuliselt muutunud kehtetuks kuigi loa andmisest ei ole keeldutud, samuti muutub kehtetuks elamisloal märgitud tähtaeg, sest see on seotud tööandja poolt tagatud töötamise ajaga. Tööandjaga töösuhte lõppemisel seda tähtaega enam ei ole, sest see tööandja ei taga töövõtjale enam tööd, seega ei ole enam töökohta. Seega on Eestis viibimise seaduslik alus ära langenud ja seetõttu viibib välismaalane Eestis seadusliku aluseta ja tal on
lg 2 kohaselt keelatud Eestis töötada
Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses märgitud ajavahemikul, kohtu arvates küll pikemal ajavahemikul, puudus menetlusalusel isikul nii seaduslik alus Eestis viibimiseks kui ka õigus Eestis töötada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus üheaegselt nii
lg 1 sätestatud kohustust (välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu 5 alusel) kui ka § 13 lg 3 sätestatud keeldu (välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks). Selles osas asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik töötas välismaalasena Eestis töötamiseks seadusliku aluseta
Kohtu arvates oleks menetlusaluse isiku käitumist võimalik hinnata eelmärgitud väärteona kui kiirmenetluse otsuses oleks rikutud õigusnormina märgitud
lg 1 ja 13 lg 3 sätteid, viitega § 13 lg 6le, mis kohtu arvates andnuks aluse menetlusaluse isiku süüditunnistamiseks
Kohus aga ei saa väljuda kiirmenetluse otsuse piiridest ega laiendada, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda, inkrimineeritud rikkumise kirjeldust. Kohtu arvates on vaidlustatud otsuses väärteo kirjeldus ebapiisav ja puudulik ning vaidlustatud otsuses ei ole ammendavalt kirjeldatud faktilisi asjaolusid, mida hinnates saaks üheselt otsustada, kas isik on pannud toime väärteo või mitte ja otsuses märgitud teokirjelduse alusel ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja selle kohaselt isikut karistada. Kiirmenetluse otsuse piiridest väljumine oleks väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb VTMS § 132 p 1 alusel tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning esitatud kaebus rahuldada. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.