4-09-8472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8472 (2376,09,002294) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Dmit

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Dmitry Kalyuzhin, IK: 38601080304, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Dmitry Kalyuzhini kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 23.04.2009 otsusele nr 2376,09,002294

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 23.04.2009 otsus nr 2376,09,002294

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks muutmata.

1. Lisakaristuse 1 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30 päevase edasikaebe tähtaja möödumisest, so alates 30.07.
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.06.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.07.
4. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.07.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 23.04.2009 otsusega nr 2376,09,002294 karistati Dmitry Kalyuzhinit LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 02.04.2009 kell 23.20 Anija vallas Jägala-Käravete mnt
6. kilomeetril suunaga Aegviidu poole Harjumaal mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 45 km/h võrra, sõites kiirusega 145 +/- 5 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Dmitry Kalyuzhin kaebuse, milles palus arvestada sellega, et varem ei olnud tal ühtegi lubatud kiiruse ületamisega seotud rikkumist. Samuti palutakse arvestada sellega, et 5 aasta jooksul oli ainult üks liikluseeskirja rikkumine ja viimased kaks aastat on tema töö olnud seotud auto juhtimisega. Seoses sellega väidab, et selline karistus on liiga range tema jaoks. Peale selle palutakse arvesse võtta, et praegu on maailmas raske majanduslik olukord ja seoses juhtimisõiguse äravõtmisega võib kaotada töökoha. Loodab, et esitatud põhjendused on piisavad lisakaristuse tühistamiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et varem ei ole olnud karistusi, alati on sõitnud liikluseeskirja nõudeid järgides, ka edaspidi, viimase kahe kuu jooksul ei ole olnud rikkumisi. Juhtimisõiguse säilimine on oluline, sest on sunnitud üürima korterit, juhtimisõigus on seotud tööga. Töö kaotamine tähendab elukoha kaotust, samuti elatusvahendite kaotust. Eelmine trahv oli pikka aega tasumata seetõttu, et sel päeval läks tülli oma emaga ja oli sunnitud kodust lahkuma. Kõik rahalised vahendid olid kantud ema arvele ja tal ei olnud raha, millega maksta. Samas oli vaja leida korter, osta süüa. Nüüdseks on trahv tasutud. Kindlasti teeks vahet sõidukiirustel 90 km/h ja 140 km/h, kuid sel õhtul oli emaga suurim tüli ja oli sellises seisundis. Kui nägi 500 meetri kaugusel politseid, sai kohe aru, pidurdas ega vaielnud rikkumise fikseerimisele vastu. Lubab edaspidi mitte rikkuda liikluseeskirja nõudeid ja käitub nii, nagu käitus liikluses eelmised viis aastat. Kohtuväline menetleja leidis, et on tehtud õige otsus ja selle tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Lisakaristus on määratud lühiajaline seetõttu, et on arvestatud kaebuse esitanud isiku tööga, sellega, et juhtimisõigus on kaebuse esitanud isikule seoses tööga vajalik. Lubatud sõidukiiruse ületamine 45 km/h võrra on aga raske liiklusalane rikkumine, see on ohtlik. Isik, kes seab ohtu enda, teiste elu ja tervise, tuleb liiklusest kõrvaldada. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulavälisel teel mootorsõidukit juhtides ületanud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h võrra kui suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 12000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ning juhtimisõigus on lisakaristusena ära võetud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või 2 määratud lisakaristuse tühistamiseks või leevendamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Menetlusalusel isikul oli väärteo toimepanemise ajal üks kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline väärtegu oli toime pandud kuu aega varem. Seega ei olnud senine ja suhteliselt värske rahaline mõjutusvahend suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi väärtegude toimepanemist. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ei täitnud oma eesmärki ja menetlusalune isik pani toime uue liiklusalase väärteo. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid, sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, sealhulgas raskete väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik on märkinud, et tal ei ole varasemaid väärtegusid lubatud sõidukiiruse ületamise eest, samuti on ta töötanud pikemat aega töökohal, milline on seotud auto juhtimisega ja peale selle on maailmas raske majanduslik olukord ja juhtimisõiguse äravõtmine võib ära võtta temalt ka töökoha. Ometigi kõik need asjaolud olid olemas ka enne väärteo toimepanemist ja ka väärteo toimepanemise ajal. Need aga ei takistanud menetlusalust isikut väärteo toimepanemisel. Kaebuses on väidetud, et menetlusalusele isikule on mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine oluline seoses sissetulekutega. Seega võiks kaebuse väidetest teha järelduse, et tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema heaolu. Seega on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Kohus asub seisukohale, et kui juht ületab lubatud suurimat sõidukiirust sellisel määral nagu seda tegi kaebuse esitanud isik, siis on tegemist juhiga, kes on liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei suuda tajuda oma juhitud sõiduki sõidukiirust ega võrrelda seda spidomeetri näiduga, rääkimata siis liikluseeskirja nõuetega arvestamisest. Kaebuse esitanud isik selgitas kohtuistungil, et sel õhtul oli tal emaga tüli ja ema saatis ta kodust minema ning tal oli selline seisund. Kohus leiab, et kui juht tahab end stressist välja elada liikluses, siis on ta äärmiselt ohtlik, kuivõrd tema tähelepanu ei ole enam suunatud liikluse ohutusele ja selline ohtlik isik tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Kohtu arvates on kaebuses esitatud põhjendused lisakaristuse tühistamiseks põhjendamatud ega saa olematuks teha raske liiklusalase väärteo toimepanemist, millisega seati otsesesse ohtu nii rikkuja kui ka teiste liiklejate elu, tervis ja vara. Kuivõrd kaebuse esitanud isikut on ka varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud, siis on kaebuse esitanud isikul olemas ka vastav ja peaks olema ka juba piisav negatiivne kogemus ja juhtimisõiguse saanud isikuna, so isikuna, kes seega eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid, on ta teadlik ka võimalikest karistustest ja lisakaristustest. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja ta pani tahtlikult toime uue ohtliku süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle 3 edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja seega ka oma heaolu tagamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja süü suurust, ei pea kohus võimalikuks vähendada ei määratud põhikaristuse määra ega ka lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest, kuivõrd nii põhikaristuse määr kui ka lisakaristuse kohaldamine vastavad süü suurusele, kuigi kohtule tundub alammääras kohaldatud lisakaristus põhjendamatult leebe. Kohus aga ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ega lisakaristuse tähtaega suurendada. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4