4-09-1761/1

4-09-1761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-1761 (2318,08,015991; 2318,08,015748; 2318,08,014094) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Anton Paulman (ik: 38203110238, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
3. Anton Paulman süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 18 (kaheksateist) päeva.
4. Anton Paulmanile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
5. Kui arest on määratud tähtajaks ärakandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Anton Paulmanilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Anton Paulman, 4-09-1761, joobe tuvastamine“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.03.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.10.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921519 selles, et 21.10.2008 kell 09.15 peeti Kopli 69A maja juures kinni Anton Paulman, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 4966/248 tuvastati, et menetlusalusel isikul joovet ei esine, on fentanüüli ja amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis märkis menetlusalune isik selgitusena, et narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. 25.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921988 selles, et 25.11.2008 kell 21.55 peeti Toompuiestee 37 maja juures kinni Anton Paulman, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5288/279 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik selgitusena arusaamatuid sõnu. 02.12.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 708375 selles, et 02.12.2008 kell 04.00 peeti Puhangu 8 maja juures kinni Anton Paulman, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5358/12 tuvastati menetlusalusel isikul kombineeritud joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik selgitusena, et jõi õlut. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud piisava ajavaruga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on tema suhtes arutatava väärteo kohtuliku arutamise ajast ja kohast teadlik ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks aresti 18 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud kõigis kolmes episoodis, kuivõrd menetlusalust isikut on kinni peetud kolmel korral ja kahel korral neist on tuvastatud tal joove ning kolmandal korral narkootilise aine tarvitamise tunnused. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt kolmel korral narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, omandamiseks või valdamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et 2 menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata pikemaajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 3