4-08-11706/10

Väärteoasi nr.4-08-11706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 04.05.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Andrus Reinson, isikukood: 36912112738, elukoht xxx kaebuse esitaja: Andrus Reinson, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.10.2008.a. otsus väärteo asjas nr. 2302,08,034520 LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2302,08,034520 muutmata ning Andrus Reinsoni kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 27.05.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaebajale koostati väärteoprotokoll selle kohta, et tema 08.10.2008.a. kella 13.45 Tartu mnt. 46-l km juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 149 +-km/h, lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, seega 2 ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Sellise tegevusega rikkus LE § 124 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasja otsusega karistati kaebajat LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut summas 7200 krooni ning LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebaja väidab, et vahetult enne kinnipidamist oli möödasõidul aeglaselt liikuvatest sõidukitest ning tema sõiduki kiirus ei võinud olla 150 km/h. Politseisõidukis oli mitu kiirusemõõteseadet, kaebaja ei tea, millisega neist tema sõidukikiirust mõõdeti ja kas seade oli nõuetekohaselt taadeldud, kuna kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll parandati kasutatud seadme mudeli osas. Määratud karistust peab kaebaja liiga karmiks, kiiruse ületamine leidis aset manöövri – möödasõidu – sooritamisel, mis tingimata toob endaga kaasa mingil määral kiiruse ületamise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, uurinud esitanud väärteoasja materjale, kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Andrus Reinsoni poolt LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti A.Reinsoni poolt juhitava sõiduki kiirust kiirusmõõteseadme Stalker MDR nr. AS 004016 abil ning sõiduki kiiruseks fikseeriti 149 km/h. Kohtuvälise menetlejana seletas Vahur Tulper, et väärteoprotokollis märgitud ajal mõõdeti kaebaja sõiduki kiirust kiirusmõõteseadmega käsi-Stalkeriga MDR II. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt selle kiirusmõõteseadme kohta on välja antud taatlustunnistus nr. TTRSS-08/00072. Nimetatud taatlustunnistus on kohtule ka esitatud. Taatlustunnistuse nr. TTRSS-08/00072 kohaselt on mõõtevahend taadeldud 01.07.2008.a. ja vastab OIML R91 (rahvusvaheline üldnõudeid sisaldav dokument Organisation Internationale de Metrologie Legale). Samuti nimetatud mõõtevahendile on välja antud siseriiklik tüübikinnitustunnistus nr. TJI 5.31/12.04.07 kehtivusega kuni 28.12.20016.a., mis vastavalt Mõõteseaduse § 2 p 33 kohaselt tähendab pädevat otsustust selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi. Sellest tulenevalt on kaebaja kahtlus kiirusmõõteseadme nõuetekohases taatlemises alusetu. Samas peab kohus nõustuma kaebaja põhjendatud märkusega kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis tehtud paranduse suhtes kasutatud mõõtevahendi mudeli osas. On näha, et kasutatud mõõtevahendi kohta on kohtuväline menetleja algul hakanud täitma eelnevat rida. Läbiviidud menetlustoimingu asjaolude kohta küsitletud kohtuvälise menetlejana Vahur Tulper seletas, et väärteoasjas märgitud päeval oli liiklusjärelevalve teostamise käigus kiiruserežiimi täitmise kohta politsei autos mitu kiirusmõõteseadet, mida kasutati sõltuvalt erinevatest liiklustehioludest. Sellega on seletatav, et kiirusmõõtevahendina hakkas viitama Ultra Lyte mõõtevahendile, kuid viga sai koheselt parandatud. Kohtuväline menetleja seletusest järeldub, et õiged andmed kiirusmõõteseadme osas olid protokolli kantud enne selle tutvumiseks esitamist menetlusalusele 3 isikule. Seda ei eita Andrus Reinson ise. Sama asjaolu kinnitab ka see üksikasi, et protokollis ei kajastu mõõtevahendi Ultra Lyte kõiki vajalikke andmeid, isegi mõõtevahendi number on jäetud osaliselt kirjutamata, mis viitab sellele, et kohtuväline menetleja asus viga parandama vahetult peale selle avastamist ja enne protokolli lõpuni täitmist ja tutvumiseks esitamist menetlusalusele isikule. Vastavalt Riigikohtu mitmes lahendites väljendatud seisukohale arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Nimelt, lahendades küsimust sellest, kas on aset leidnud teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas need teod on toime pannud menetlusalune isik, tuleb kahtluste esinemisel püüda neid kahtlusi tõendite uurimisel ja hindamisel kõrvaldada, näiteks tuleb menetlustoimingu protokolli osas üle kuulata selle koostanud politseiametniku (3-1-1-8-09). Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et arutatavas asjas on võimalike kahtluste kõrvaldamiseks tõendamist leidnud, et A.Reinsoni sõiduki kiirust mõõdeti nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõteseadmega Stalker MDR nr. AS 004016, mistõttu mõõtmise tulemusena fikseeritud kiirust 149 +-6 km/h tuleb pidada õigeks ja tõele vastavaks. Kuna A.Reinson juhtis sõidukit asulavälisel teel, kus suurimaks kiiruseks on lubatud 90 km/h, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et möödasõidu ajal on kiiruse ületamine mingil määral paratamatu ning seega õigustatud. Kohus peab sellega seonduvalt märkima, et LE § 91 kohaselt peab sooritatav manööver olema ohutu ning ei pea seadma ohtu teisi liiklejaid. Kui möödasõidul sõiduki kiirus suureneb nii palju (antud juhul peaaegu 150 km/h), et muutub ohtlikuks mitte ainult teistele, vaid ka sõiduki juhile iseendale, on ainetu rääkida manöövri ohutusest. Antud liiklusolukorras on kõik kõrval liikuvad sõidukid pandud sõltuvusse sellest, mil määral on möödasõitva sõiduki juht suuteline õigesti selles orienteeruma ja ära hoidma võimalikku ootamatut takistust. Määratud karistuse osas leiab kohus, et see on õiglane ja vastab süü raskusele ja A.Reinsoni isikule. LS § 7422 lg 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning lg 5 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühes kuust kuue kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses jääb sanktsiooni keskmise määra juurde nagu ka lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Tegemist on sellise liiklusalase rikkumisega, millel võivad olla rasked tagajärjed. Samuti leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks on põhjendatud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on korduvalt sarnaseid ohtlikke liiklusalaseid rikkumisi toime pannud, kuid on jätkanud selliste rikkumiste toimepanemist ning seetõttu ei ole varasemad mõjutusvahendid soovitud tulemust avaldanud. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 109 - § 111, Julia Vernikova Kohtunik