´19 lg 1 ja § 74´22 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
4. Määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Roland Salu tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 1000 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
) § 7419 lg 1 ja 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, s.o 13 200 krooni ning võttis karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 2 alusel Roland Salult § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena ära juhtimisõiguse 5 (viieks) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Roland Salu 08.02.2009.a kell 01:19 Tallinnas Rannamäe tee 11, liikudes Suurtüki tn ja Pikk tn vahelisel teelõigul Mere pst suunas, mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr xxx alkoholijoobes ning kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites 3 kiirusega 56 +/-3 km/h (lubatud sõidukiirus antud teelõigul 30 km/h). Sellega rikkus Roland Salu
Roland Salu kaitsja esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas VTMS § 132 p 2 ja 3 alusel Põhja Politseiprefektuuri otsuse joobes juhtimise eest mõistetud karistuse, sh lisakaristuse, määramise osas. Kaebaja leiab, et kaevatav otsus ei ole seaduslik, kuna selles on eiratud karistuse määramise üldtunnustatud ning seaduses sätestatud printsiipe.
lg 1 alusel karistuse määramisel tuleb arvestada karistusõiguses kehtiva diferentsi hüpoteesiga, mille järgi tuleb karistuse määra hindamisel jagada esmalt maksimaalse karistuse määr kahega, seejärel analüüsida, kas teo toimepanemisel esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning määrata selle pinnal kas siis keskmisest karistuse määrast kergem või raskem karistus. Antud juhul nähtub väärteootsusest, et raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavate asjaoludena on välja toodud kaebaja kahetsus. Seega oleks kohtuväline menetleja pidanud määrama kergema karistuse kui 150 trahviühikut. Kuna väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei oma väärteo karistamisel tähtsust tahtlus süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena ning seega ei saa karistuse määramisel sellest lähtuda. Lisaks ei nähtu otsusest, kas ja mil viisil on tuvastatud kaebaja väidetav tahtlus teo toimepanemiseks. Kaebaja nõustub otsusesse märgituga, et juhtides sõidukit joobes, seadis ta ohtu nii enda kui teiste elu ja tervise, ning kahetseb tehtut, kuid üldsõnalised osutused süüteo ohtlikkusele ei ole lisakaristuse mõistmiseks piisavad. Kohtuväline menetleja oleks pidanud tooma välja põhjuse, miks just kaebaja suhtes ning selle toimepandud teo tõttu on tarvilik lisakaristus määrata. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja esitatud kaebuse juurde, paludes tühistada lisakaristuse ja teha uus otsus põhikaristuse osas. Tegemist on isiku esmakordse rikkumisega ja ta kahetseb tehtut siiralt. Sõitma minnes end joobes olevana ei tundnud ja kiirusepiirangust ei teadnud. Sõitis autoga koju Tabasallu, teadis koju sõitmise vajadusest enne alkoholi tarbimist. Kaebaja oli enne autoga sõitma minemist käinud sõbra juures Mööblimaja juures saunas ja joonud õlut, kuna pärast sauna on hea õlut juua. 2-promilline joove kahest õllest on kaebaja puhul normaalne, kuna alkohol lahtub tema organismis raskelt. Arvab, et joobele mõjus see, et ei olnud midagi söönud. Vajab sõidukit oma töös, juhtimisõiguse kaotamisel kaotab ka töö. Kaebaja teenib miinimumpalka ja mõistetud karistus on tema jaoks väga suur. Taotles võimalust tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. 2-promilline joove ei tähista jääknähtusid, lisaks ületas kaebaja kiirust. Kahetsusega on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel juba arvestanud. Väide töö tegemise võimatuse kohta ilma juhtimisõiguseta on tõendamata. Ei vaielnud vastu trahvi ositi maksmise võimalusele. Väärteoasja nr VP 009146 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll nr AB 1067047; tunnistaja V Vastritski ülekuulamise protokoll; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta; kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Põhja Politseiprefektuuri elektronkirja väljatrükk; Roland Salu vastulause; otsus väärteoasjas 2316,09,002331; korrakaitseosakonna õiend; karistusregistri väljavõte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks põhikaristuse osas (ja kohtu poolt 4 põhikaristuse mõistmiseks) on põhjendatud, kuid Roland Salule määratud lisakaristuse osas tuleb 03.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 2316,09,002331 jätta muutmata. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Roland Salu juhtis 08.02.2009.a kell 01:19 Tallinnas Rannamäe tee 11, liikudes Suurtüki tn ja Pikk tn vahelisel teelõigul Mere pst suunas, mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr xxx alkoholijoobes ning kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 56 +/-3 km/h (lubatud sõidukiirus 30 km/h), millega ta rikkus
Kõik need asjaolud on ka tõendatud kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil, väärteotoimikus oleva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Roland Salu käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. Kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et Roland Salu on pannud toime
lg 1 ja 7422 lg 2 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada.
lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti,
lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Antud asjas on kohtuväline menetleja karistanud Roland Salu
S § 50 lg 1 ja lg 2 alusel temalt § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena ära juhtimisõiguse 5 (viieks) kuuks. Kohus juhindub Roland Salule mõistetud karistuse hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurus ja seega selle mõju mõistetavale karistusele sõltub süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, samuti tahtluse ja ettevaatamatuse liigist ja see määrab ära, kas karistuse suurus jääb sanktsiooni keskmisele tasemele või sellest üles- või allapoole. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Seejuures on põhikaristuse puhul preventsioon süü järel teisese ja lisakaristuse puhul esmase tähendusega. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Väär on kaebuses esitatud seisukoht, et kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei oma väärteo eest karistamisel tahtlus kui süüteokoosseisu subjektiivne tunnus tähtsust ja sellest ei saa karistuse määramisel lähtuda. Erinevalt deliktistruktuuri tasandil tuvastatavast süüst on karistuse mõistmise aluseks oleva süü puhul tegemist kvantifitseeritava nähtusega, mille suurus oleneb mh ka tahtluse ja ettevaatamatuse liigist. Kohus arvestab Roland Salu süü suuruse hindamisel asjaoludega, et ta ei sattunud autorooli alkoholijoobes olevana juhuslikult, vaid ta oli juba enne alkoholi tarbimist teadlik vajadusest sõita samal õhtul autoga koju. Samuti ei valinud ta autot juhtima asumise asemel võimalust sõita koju ühistranspordiga või taksoga, väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks selliseid võimalusi isegi kaalunud. Samas oli ta teadlik oma organismi eripärast alkoholi aeglaselt lagundada. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et temal mõõdetud alkoholijoove 5 suurusega 0,91 mg alkoholi 1 liitris tema väljahingatud õhus on pärast saunas käimise ja väärteoprotokolli koostamise vahele jäänud aja möödumist on tema organismi puhul normaalne. Vabariigi Valitsuse
lg 1 ja 7422 lg 2 süüteokoosseisudele vastavate asjaolude saabumise ja möönis seda, pani seega väärteo toime kaudse tahtlusega Kars § 16 lg 4 mõistes. Olukorras, kus isik asub alkoholi tarbima teadmisega, et tal on mõne tunni pärast vaja asuda juhtima mootorsõidukit ning et samas on tema organismil eripära alkoholi aeglaselt lagundada ning kus isikul tuvastatakse sõiduki juhtimisel keskmine alkoholijoove, mida ta peab ise ka organismi normaalseks reaktsiooniks, ning kus ta ületab oluliselt nii hetkel lubatud liikumiskiirust kui ka linnas üldiselt lubatud liikumiskiirust, on tema süü sedavõrd suur, et nõuab isiku karistamist karistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel Roland Salu järjepidevat kahetsust, mida ta on avaldanud nii kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses kui ka kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellist kahetsust saab küll pidada karistust kergendavaks asjaoluks, kuid ainuüksi selline asjaolu ei loo siiski võimalust mõista talle karistuseks sanktsiooni keskmises määras ning mõistetav põhikaristus peab siiski jääma sellest kõrgemaks. Vastupidist ei võimalda ka asjaolu, et Roland Salul puudub eelnev karistatus liiklusalaste väärtegude eest. Sanktsiooni keskmisest määrast suurem karistus on vajalik veenmaks Roland Salu selles, et liikluses joobes juhina osalemine on ränk väärtegu, mille toimepanemisest tuleb alati ja aktiivselt hoiduda. Kuivõrd selline veendumus peab isikul tekkima juba ka ühekordse karistuse tulemusel, ei saa esmakordne liiklusalase väärteo eest karistamine olla takistuseks sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras karistamisele. Arvestades asjaolu, et sõiduki tahtlikult joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja enamohtlik väärtegu, mille puhul ohustab juht reaalselt nii iseenda kui kõigi teiste liikluses osalevate isikute elu, tervist ja vara ning millist ohtu suurendab veelgi joobes juhtimine lubatud liikumiskiirust ületades, ei saa karistus omada üksnes hoiatusfunktsiooni ja olla vaid vähest ebamugavust tekitav, vaid peab olema vahetult tugeva negatiivse reaktsioonina tajutav. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, peab kohus kohaseks karistada Roland Salu
lg 1 ja 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikut, so 12 000 krooni. KarS § 66 lg 2 järgi võib 6 kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades rahatrahvi suurust ja kohtuvälise menetleja vastuväidete puudumist peab kohus R. Salu taotlust trahvi ühe aasta jooksul ositi tasumise määramiseks põhjendatuks. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on Roland Salu puhul põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik selleks, et R. Salu tunnetaks vahetult oma vastutust liikluses osalejana, kujundaks endas õiged, teisi liiklejaid austavad ning seaduskuulekad hoiakud, järgiks selle sujuvaks toimimiseks kehtestatud õigusnorme, saaks aru oma tegude keelatusest ning mõistaks, et nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil liikumine on õiguskorras täiesti lubamatu. Arvestades liiklusalaste väärtegude suurt hulka ja sealhulgas joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste raskeid tagajärgi õigustavad üldise õiguskorra kaitsmise huvid võtma tarvitusele meetmeid (sh mootorsõiduki juhtimisõiguse piiratud ajaks äravõtmine lisakaristusena), mis mõjutaksid nii konkreetset süüdlast kui kõiki teisi liikluses osalevaid ja osaleda kavatsevaid isikut hoiduma süütegude toimepanemisest.. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse tähtaja muutmist.
lg 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristust kolmest kuust üheksa kuuni, Roland Salu suhtes on kohaldatud karistust kestvusega 5 kuud, mis on vähem kui lisakaristuse keskmine määr. Kohus arvestab lisakaristuse kestvuse põhjendatuse hindamisel asjaolu, et põhikaristus juba on mõistetud üle keskmise määra ning et R. Salu on kestvalt avaldanud toime pandud tegude üle kahetsust. Väärteoasjas puuduvad mistahes tõendid, millest nähtuks, et juhtimisõiguse piiratud ajaks äravõtmine tooks R. Salule kaasa lisakaristuse eemärki ülekaaluvaid negatiivseid järelmeid. R. Salu väited juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö tegemiseks on paljasõnalised ja isegi nende väidete tõendatus ei annaks alust hoiduda lisakaristuse kohaldamisest. Karistuse (sh lisakaristuse) üheks eesmärgiks ongi mõjutada süüdlast karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt peab mootorsõiduki juht nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et teatud liiklussüütegude toimepanemisel võidakse kohaldada tema suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist ning käituma nii, et põhjust lisakaristuse kohaldamiseks tema suhtes ei tekiks. Kui isiku töö eeldab mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, siis tuleb isikul endal käituda seda õigust säilitaval viisil. Juhtimisõiguse äravõtmine on lisakaristusena nähtud ette üksnes korduvalt või üldise õiguskorra kaitsmise seisukohalt ohtlikumate rikkumiste puhul, millest hoidumine tavapäraselt mõistlikult ja õiguskorda järgides käitudes alati võimalik. Kui isik siiski otsustab valida käitumisviisi, millega ta paneb toime raskeid liiklusalaseid õigusrikkumisi, tuleb tal ta taluda juhtimisõiguse puudumist ning sellest lähtuvaid mõjusid elukorraldusele, sh töisele tegevusele. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 kohus rahuldab Roland Salu kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt vaidlustatud väärteootsuse ja mõistab Roland Salule põhikaristusena rahatrahvi 200 trahviühikut, so 12 000 krooni määrates rahatrahvi tasumise ositi. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.