Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakond Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitanud isik: Aare Roosiväli, IK: 37506022244, elukoht: xxx VTMS § 120 korras 1. Jätta Aare Roosiväli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Vahur Õismaa 18.04.2009 kiirmenetluse otsusele nr 10220882943113 (2317,09,003042)
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Vahur Õismaa 18.04.2009 kiirmenetluse otsus nr 10220882943113 (2317,09,003042)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.06.2009. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Vahur Õismaa 18.04.2009 kiirmenetluse otsusega nr 10220882943113 (2317,09,003042) karistati Aare Roosiväli LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni selles, et menetlusalune isik 18.04.2009 kell 14.34, Paldiski mnt 100 maja juures Tallinnas, suunaga Rannamõisa tee poole, juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 52 nõudeid, pannes toime LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Aare Roosiväli kaebuse, milles märkis, et ta ei ole sellega nõus, et sõitis keelava punase tulega reguleeritud ülekäigurajale, mida oma seletuses politseile kirjeldas. Kurbusega peab tunnistama, et politseinik ütles, et oled süüdi ja puudub kergendav asjaolu. Küsimusele, kas nad ehk filmisid või mismoodi rikkumise tuvastasid, vastas politseinik, et nägi oma silmaga. Tema ja temaga kaasas olnud KL nägid, et fooris põles kollane tuli, hetkel kui lähenesid ülekäigurajale. Olukord oli järgmine: liikudes mööda Paldiski mnt Rannamõisa tee suunas, Mazda keskuse juures süttis kollane tuli peale rohelise tule ühte vilkumist. Kuna auto oli vahetult sel hetkel foori ees, siis aeglustas hetkeks. Lisaks põles 100 m eemal järgmises fooris punane tuli. Liikluseeskirjas on lause: kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Temale tundus ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele pidurdada järsult, kui süttis kollane tuli, sest auto oleks peatunud tiheda liiklusega maanteel ülekäigurajal. Filmis selle foori tsüklit ja vajadusel võib esitada filmilõigu kohtule. Mainitud foor ei jäta aega peatumiseks kollase tule ajal, juhul, kui olla vahetult enne foori. Lisab veel asjaolu, et tol päeval paistis ere päike, täiesti pilvitu taevas. Kaebuse esitamise põhjus on, et ta tunneb, et talle on määratud karistus ebaõiglaselt. Palub tühistada temale määratud karistus. Samas palub vaadata üle foori tsüklid, kui jalakäija soovib teed ületada ja vajutab nuppu. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas leidnud, et ta ei nõustu kaebaja põhjendustega. Kaebaja väidab oma kaebuses Liikluseeskirjas olevale: kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda. A.Roosiväli 18.04.2009 sündmuskohal ei viidanud, milles seisneb oht iseendale või teistele liiklejatele. Kui kaebaja oleks sõitnud ristmikule teadlikult kollase tulega, et ära hoida liiklusohtlikku olukorda, oleks ta seda ka sündmuskohal menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud. Kuna sellise olukorra kirjeldust menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole, saame järeldada, et kaebaja on selle tagantjärgi põhjuseks välja toonud või välja mõelnud. Samuti ei kirjelda kaebaja kaebuses kohtule ülekäigu raja ees peatumisega tekkida võivat liiklusohtlikku olukorda. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis teatab kaebaja, et valgusfooris vilkus kollane tuli. Teadupärast valgusfooris kollane tuli ei vilgu, välja arvatud juhul, kui valgusfoor on välja lülitatud. Eeltoodust võib järeldada, et kollane ei vilkunud hetkel, kui auto oli vahetult valgusfoori ees, vaid kustus ja süttis punane tuli. Seega ülekäigu rajale sõitis sõiduk punase keelava tulega. Kohtuväline menetleja palub kohtul pöörata erilist tähelepanu asjaolule, et antud ülekäigurada asub Tallinna Loomaaia vahetus läheduses, kus tihtipeale ületavadsõiduteed lapsed. Viimane on ka põhjus, miks politsei jalakäijate radadele erilist tähelepanu pöörab. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et A.Roosiväli rikkumine on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Seetõttu taotletakse otsuse muutmata jätmist. Kohus, tutvunud kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitustega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega,samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine 2 märgitud kui LE § 52 sätete rikkumine. Rikkumise kirjelduses on märgitud, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava tulega. Kiirmenetluse otsuse koostaja arvates pani menetlusalune isik toime LS § 7415 lg 1 ettenähtud väärteo. Omakäeliselt koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et „Mina Aare Roosiväli sõitsin linna poolt Paldiski suunal. Olukord, kus tee tõusis nö mäkke. Fooris vilkus roheline. Lasin autol vaba hooga veereda. Et jääda 100 meetrit hiljem pidama. Järgmise foori juures algus fooriga kohakuti olles vilkus kollane tuli. Olen kiirmenetlusega nõus kuna politseinik väärteomenetlusega saan 3000 krooni. Hetkel oli olukord kus mina ja mu sõber nägin olukorda nagu eelpool kirjeldasin.“ Seevastu kaebuses on märgitud, et „…Tema ja temaga kaasas olnud KL nägid, et fooris põles kollane tuli, hetkel kui lähenesid ülekäigurajale. …Mazda keskuse juures süttis kollane tuli peale rohelise tule ühte vilkumist. Kuna auto oli vahetult sel hetkel foori ees, siis aeglustas hetkeks. Lisaks põles 100 m eemal järgmises fooris punane tuli…“ Sellistest menetlusaluse isiku ülekuulamises esitatud väidetest saab järeldada, et menetlusalune isik nägi fooris vilkuvat rohelist tuld ja lasi autol veereda. Seega ta ei aeglustanud ega pidurdanud ning järgmise foori juures fooriga kohakuti olles vilkus kollane tuli. Taoline väide ei saa aga olla asjakohane, kuivõrd töötava foori korral kollane tuli ei vilgu. Kaebuses, mis on esitatud kaks nädalat hiljem, on aga juba väidetud, et ülekäigurajale lähenedes nägi nii tema kui ka kaassõitja, et fooris põles kollane tuli ja siis on märgitud, et fooris süttis kollane tuli ja kuna auto oli siis foori ees, aeglustas hetkeks. Sellisest väitest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik nägi kollase tule süttimist, aeglustas, kuid sõitis edasi. Seega oli isikul piisavalt aega foori tule muutumisel ka reageerida. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kuivõrd isik sõitis kollase tule süttides edasi, siis sõidukijuhina on ta teadlik sellest, et järgmisena süttib fooris punane tuli ja ta jõuab ülekäigurajale punase tulega. Seega käitus juht sellisel viisil teadlikult. Sellele saab kinnitust ka kohtuvälisel menetlusel üle kuulatud tunnistaja Marina Õunapuu ülekuulamisprotokollis märgitust, millisest nähtuvalt nägi tunnistaja seda, et nooremapoolse meesterahva juhitud sõiduauto MB registreerimismärgiga 062BAY sõitis reguleeritud ülekäigurajale hetkel, mil süttis punane tuli. Kaebuses on esitatud väide: „kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.“ Samas ei ole kaebuses märgitud, millises eelmärgitud olukordadest kaebuse esitanud isik viibis. Kui kaebuses on väidetud, et kaebuse esitaja nägi kollase tule süttimist siis kui ta oli foori ees, siis ei mahu kaebuse esitaja käitumine ühegi eelmärgitud olukorra alla, sest kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega ülekäigurajal, vaid foori ees. Küll jõudis ta ülekäigurajale foori punase tulega. Kaebuses on ka väidetud seda, et kaebuse esitajale tundus ohtlik pidurdada järsult kui süttis kollane tuli, sest auto oleks peatunud tiheda liiklusega maanteel ülekäigurajal. Sellisest väitest saab järeldada, et kaebuse esitaja ise on ka veendunud selles, et ta nägi kollase tule süttimist valgusfooris enne foorist möödumist. Kohus asub seisukohale, et kollase tule süttides enne ülekäigurada peatumine ei saa üldjuhul olla ohtlik ei kaebuse esitanud isikule ega teistele liiklejatele, sest samas suunas sõitvatele mootorsõiduki juhtidele peaks kollane foorituli olema nähtav samuti kollasena ja sama tähendusega mis kaebuse esitajale ja ka nemad peaksid peatuma, et vältida keelava foori tulega reguleeritud ülekäigurajale sõitmist. Kaebuses ei ole ka märgitud seda, kuidas on just kaebuse esitanud isiku poolt juhitud sõiduki peatamine ülekäiguraja ees liiklust ohustamata võimatu. Eelmärgitud põhjendus kaebuses, millist menetlusalune isik varem esitanud ei ole, on kohtu arvates otsitud ja esitatud eeskirjade 3 vastase käitumise õigustusena. Kohus ei pea hilinemisega esitatud ja tõendamata väidet võimalikust liiklusohust tõsiseltvõetavaks ja jätab selle tähelepanuta. Vastavalt LS § 7415 lg 1 sätetele mootorsõiduki või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. LS § 7415 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd vastasel juhul, kui juht ei suuda tajuda valgusfoori tule värve ja nende tähendust, on ta teistele liiklejatele ohtlik ja selline liikleja tuleks liiklusest kõrvaldada. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, so oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja karistusliigi miinimummäära lähedasena. Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul oli inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kustumata karistus raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest, siis menetlusaluse isiku isikut ja süü suurust arvestades oleks sellise määratud ja põhjendamatult leebe karistuse leevendamine alusetu. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.