1-09-10979/5

Nr. 1-09-10979 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

1. septembril
2. a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Ivo Karu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist leidis: Ivo Karu mõisteti süüdi Jõgeva Maakohtu 12.03.2004.a. otsusega nr 1-305/02 (Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud muudatuse alusel) KrK § 101 p 7 järgi ja karistati 7aasta 8 kuu 2- päevase vangistusega. Kohtuotsus jõustus Ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega 30.06.2004.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.08.2004.a. ja lõpeb 09.04.2012.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 09.08.2009.a. Tartu Vanglast Ivo Karu kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt õppis kinnipeetav 2007.a. aprillist juunini Murru Vangla kutsekoolis õmbluse eriala (osa mooduleid läbimata). Alates 2007.a. septembrist töötas kinnipeetav Murru Vanglas osalise tööajaga majandustöödel (abitöölisena). Vanglast vabanedes ametlik töökoht puudub, kuid esialgu olevat võimalik saada tööd talu- ja abitöödel. Vanglas olles materiaalne toetus puudub. Isiku sissetulekud vabaduses olid korrapäratud, majandusliku toimetuleku oskused nõrgad. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on piiratud – ema ja õde on surnud, isa kohta andmed puuduvad. Vendadega suhteid ei olevat. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemal perioodil kuritarvitanud alkoholi. Kuritegu, mille eest kannab antud momendil karistust, ei tunnista. Kuritegu toime pandud alkoholijoobes. On osalenud piiblitundides, kus on käsitletud ka alkoholi tarvitamisest tingitud negatiivseid tagajärgi. Vangistuses on käitunud seaduskuulekalt, intsidente ei ole esinenud. Kinnipeetaval on ühiskonnanormidest puudulik arusaam, mille tõttu ei ole võimeline oma käitumist muutma. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Uute sarnaste kuritegude risk ei ole olematu. Ohustatud on täiskasvanud meesterahvad. Oht seisneb võimalikus ründamises ning selle ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik satub juhuslikult konfliktsesse olukorda. Oht on tõenäoline alkoholi tarbides või kui isik peaks muutuma emotsionaalselt ebastabiilseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku Ivo Karu vabastada tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest ning allutada katseajaks käitumiskontrollile. Kinnipeetavat Ivo Karu on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Rahvastikuregistri andmetel puudub Ivo Karul elukoht. Juhul, kui Ivo Karu vabaneb vangistusest, on Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja sõnul võimalik tal asuda elama sotsiaaleluruumi Jõgeva linna sotsiaalmajas aadressil xxx. Elama asumiseks sotsiaalmajja peab Ivo Karu ennast eelnevalt töötukassa Jõgevamaa osakonnas registreerima töötuna ja linnavalitsusest taotlema toimetulekutoetust. Elamaasumine xxx valda ei ole võimalik, kuna tädi on surnud ja majas on elanik olemas. Võimalus asuda tööle või leida tööd töötukassa spetsialistide abita on Ivo Karu puhul vähetõenäoline. Tal puuduvad kutseoskused ja vähene tööharjumus, -kogemus, madal haridustase ainult raskendavad tööleasumist. Vabanemisel oleks esialgselt ainsaks kindlaks sissetulekuks töötu abiraha ja linna poolt antav rahaline toetus sotsiaaleluruumi teenuse kasutamise eest maksmiseks. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Ivo Karu avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik on seisukohal, et Ivo Karu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Seda vaatamata asjaolule, et ta on vangistuses ära kandnud seaduses sätestatud aja talle mõistetud karistusest ning KarS § 76 järgi on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks. Ivo Karu on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas raskete vägivallaga seotud kuritegude eest. Reaalset vangistust kannab ta 3 kord. Ka väärtegusid on ta toime pannud väga palju. Mõistetud karistused ei ole positiivset mõju avaldanud ning ta on alati jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Uued kuriteod pani ta toime ka katseajal. Samuti ei täitnud ta kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ning näitas sellega, et ta ei ole motiveeritud kandma oma karistust vabaduses. Positiivne on see, et vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu olulisi rikkumisi toime pannud, kuid samas ei ole viimane ärakantud karistuse aeg piisavalt pikk olnud arvestades toimepandud kuriteo raskust. Eeltoodule lisaks leiab kohus, et Ivo Karu elamistingimused vabaduses ei ole õiguskuulakaks jäämist soodustavad. Tal puudub töökoht, puudub vara ning elama asuks ta sotsiaalmajja igasuguse lähedaste inimeste toetuseta. Aastate jooksul näidatud käitumisega on Ivo Karu näidanud, et ei suuda elada seaduskuulekalt ega ole seega usaldusväärne selleks, et teda vabastada ennetähtaegselt. Mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et jätkuvalt eksisteerib oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Ivo Karu (IK 37305052755 ) temale Jõgeva Maakohtu 12.03.2004.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik