4-09-11930/2

Väärteoasi nr. 4– 09 - 11930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. septembril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik Jakuškini esindaja: Valdis Härmsalu kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Põhja Politseiprefektuuri Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse väärteoprotokolli nr AB 1151961 Juri Jakuškin ik 38601290280, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx väärteoasjas liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi t u v a s t a s: 26.06.2009 a. kell 21.13 juhtis Maardu l. Nurga 8 maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik selgitab, et ta istus seisva auto roolis, kuid sel korral sõidukit ei juhtinud. Politseipatrull sõitis mööda ja seetõttu kontrolliti autot. Eelnevalt sõidukit juhtis tema sõber. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb rakendada Juri Jakuškini suhtes aresti, kuna eelnevalt väärtegude eest määratud rahatrahvid. Tunnistajana ülekuulatud politseivanemkonstaabli ütlustest nähtub, et Maardus patrullimise ajal märgati sõidukit, mis liikus Nurga 6 maja suunas. Andmebaasi kaudu kontrollides selgus, et sõiduki ühel kasutajal on peatatud juhtimisõigus. Sõideti autole järgi ja sõidukis olev isik tutvustas ennast Juri Jakuškiniks. Politseiautos materjali koostamisel Jakuškin ütles, et ta sõidukit ei juhtinud, vaid lihtsalt seisis. Jakuškin keeldus materjalidele alla kirjutamast ja keeldus tutvumast õiguste ja kohustustega. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid leiab, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises LS § 741 lg 2 järgi üheselt ei ole tuvastatav. Jakuškini ütlustest nähtub, et sõidukit juhtis tema sõber ja hiljem politsei saabudes ta istus seisva sõiduki roolis, kuid sõidukit ei juhtinud. Teise politseiniku poolt on koostatud ainult väärteoprotokoll, kuid ei ole nähtav, kas oli sõidukis veel keegi või see sõiduk oli hoopis ärandatud. Sõiduk kuulus AS I, kuid tuvastamata, mis asjaoludel Jakuškin viibis selles autos. Samuti materjalidest ei ole jälgitav, kas kinni peetud sõiduk oli pidevalt politseinike vaateväljas või mingil hetkel sõiduk ei olnud nähtav ja sõidukis viibivatel isikutel oli võimalus vahetada kohad. Väärteoprotokollis on märge, et sõiduk kuulub AS-le I , kuid ei tuvastatud, kes on füüsiliselt sõiduki kasutaja. Kasutaja on kindlaks tegemata, kuigi tunnistaja märkis, et sõiduki ühel kasutajal on peatatud mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega kohus märgib, et kuigi kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt kinnipeetud sõiduki roolis viibis Jakuškin, kuid Jakuškin selgitas kohtuistungil, et tema istus seisva sõiduki roolis, kuid sõidukit ei juhtinud. Samuti tuvastamata, kes on AS-le kuuluva sõiduki kasutaja ja kellel konkreetselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud. Materjalidest ei nähtu ka, mis asjaoludel Jakuškin AS-le kuuluvas sõidukis ja milline oli edaspidine selle sõiduki saatus ja kellele see edastati. Seetõttu Juri Jakuškini süü ei ole üheselt tuvastatud ja menetlus kuulub lõpetamisele väärteo tunnuste puudumise tõttu. Enne kohtuistungit pooled ei taotlenud kohtuistungi protokollimist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 107, § 29 lg. 1 p. 1 kohtunik o t s u s t a s:
2. Väärteomenetlus Juri Jakuškin suhtes LS § 74 – 1 lg. 2 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetada.
3. Vastavalt VTMS § 136 lg 1 ja § 137 lg 1,3 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, apellatsioonikaebuse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik: