Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Edgar KAASIK Elukoht: XXX, sünd. 24. veebruaril 1988.a, isikukood 38802243726, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, XXX õpilane, varem karistatud: 1) 14.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt
Tõkend vahistamine alates 08.05.2006.a Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Vastšenok RESOLUTSIOON Tunnistada Edgar KAASIK süüdi kuritegude toimepanemises
, § 25 lg 2 - § 114 p 3,4, § 121 ja § 120 järgi ja mõista talle: -
järgi 10 (kümme) aastat vangistust; -
lg 2 - § 114 p 3,4 järgi 12 (kaksteist) aastat vangistust; -
järgi 1 (üks) aasta vangistust; -
järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel mõista Edgar Kaasikule 15 (viisteist) aastat vangistust.
lg 2 alusel liita Narva Linnakohtu 14.12.2005.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakandmata karistus 7 (seitse) kuud vangistust ja lõplikult mõista talle kandmiseks 15 (viisteist) aastat 7 (seitse) kuud vangistust. Karistusaja algust arvestada
kuriteo, ettenähtud
Tema, Edgar Kaasik, olles isikuna, kes on varem toime pannud tapmise ja tahtliku tapmiskatse, olles alkoholijoobe seisundis 08.05.2006.a kella 01.45 paiku aadressil: XXX linnas, tegutsedes isiklike vaenulike suhete pinnal, A ja N L tapmise eesmärgil, lõi viimaseid noaga, mille tagajärjel tekitas A L sissetungivad torkehaavad mao, maksa ja rinna piirkonda, mis kuuluvad eluohtlike hulka; N L – 4 torke-lõikehaava mõlemal pool rindkere eespinnal, samuti paremal pool kaenlaaugu piirkonda. Kuid oma tahtlust ta lõpule viia ei saanud põhjusel, mis ei olenenud tema tahtest, kuna L ja L suutsid korterist ära joosta ning A L osutati õigeaegselt meditsiiniabi. Edgar Kaasiku tahtlik tegevus isikuna, kes on varem toime pannud tapmise ja tahtliku tapmiskatse, on kohtueelse uurimisega kvalifitseeritud kui kahe inimese tapmiskatse, s.t. kuriteo, ettenähtud
Tema, Edgar Kaasik, olles alkoholijoobe seisundis 08.05.2006.a kella 01.50 paiku aadressil: Puškini 51-41, Narva linnas, tegutsedes isiklike suhete pinnal, lõi noaga Vadim Ivanovi, tekitades õla lõikehaava. Edgar Kaasiku tegevus on kohtueelse uurimisega kvalifitseeritud kui teise inimese tervise kahjustamine, s.t. kuriteo, ettenähtud
Tema, Edgar Kaasik, olles alkoholijoobe seisundis 08.05.2006.a kella 01.50 paiku aadressil: XXX linnas, tegutsedes isiklike suhete pinnal, pani noa V I kõri juurde, ähvardades kõri läbi lõigata, kui viimane hakkab appi karjuma. Edgar Kaasiku tegevus on kohtueelse uurimisega kvalifitseeritud kui tapmisega ähvardamise, kui kannatanul oli reaalne alus alust karta ähvarduse täideviimist, s.t. kuriteo, ettenähtud
Kohtuistungil on ülekuulatud: - süüdistatav Edgar Kaasik, kes tunnistas oma süüd temale esitatud süüdistuses osaliselt ja kohtuistungil tunnistas, et kannatanutest teab ainult L ja I . B ja S – ei tundnud. 07.mail 2006.a ostis pikniku poest noa. Piknikul olid tema tuttavad – B , N ja 5 tütarlast, keda ta varem ei tundnud. Peale pikniku läksid kõik laiali, tema läks B , palus teda minna koos vanaema juurde ja ajada seal tema joomakaaslased laiali. B keeldus. Kui ta lähenes vanaema maja juurde, siis keegi hõikas teda: „tule siia“: ta ei peatunud, läks edasi. Teda hõigati teist korda. Ta astus juurde ja nägi kaht noormeest. Sai aru, et näeb neid esimest korda. Üks neist tuli ligi ja hakkas rääkima, toetades laubaga vastu tema laupa. Ta ei saanud aru, mida temast noormehed tahavad. Ta ei saanud noormeeste juurest ära joosta, sest nad nagunii saaksid ta kätte. Nad solvasid teda. Nad kutsusid ta enda juurde ja küsisid kuhu läheb ja milleks. Ta vastas. S hääl muutus jõhkraks ja kurjaks. Hukkunu S ründas teda esimesena. Teda löödi rusikaga vastu keha, kuid kes seda tegi – ta ei mäleta. Võib-olla S . Mitu korda löödi - ei mäleta. Ta võttis kätte noa, mille oli pikniku jaoks ostnud ja vehkis sellega. Nuga asus vasakus taskus. Noa võttis vasaku käega. Kuhu lõi – ei mäleta. Esimesena lõi ta S . Lõi vasaku käega. Ta on vasakukäeline. B ründas teda, lõi teda jalaga ja siis ta lõi teda noaga vastu. Kui ta B vehkides endast eemale tõrjus, siis kohe pärast seda jooksis vanaema juurde korterisse. Ta lõi noaga ja rohkem pole ta neid noormehi taga ajanud. Ta tundis hirmu oma tervise pärast. Ta oli nördinud seepärast, et teda hakati solvama vanaema korteris nägi tema joomakaaslasi. Vanaema oli talle varem kurtnud, et joomakaaslased võtavad temalt raha ära. Tekkis rüselus. Kuidas ta neid inimesi noaga lõi – ei mäleta. Ise oli keskmises alkoholijoobe seisundis. Ta püüdis korterist minema joosta, kuid tal ei õnnestunud seda teha. Korteris sai löögi vastu pead. Toibus korteris, kui politsei kohale tuli. Ta maga sel ajal. Piknikul jõi umbes 150 grammi viina. Kokku oli piknikul 1 liiter viina ja 6 liitrit õlut. Õlut ta ei joonud. Süüdistatava tunnistuste vastuolulisuse kõrvaldamise eesmärgil on avaldatud tema tunnistused – t.lk.170 altpoolt 20 rida selle kohta, et korteris ta ei kontrollinud enda käitumist, võttis taskust noa, hakkas kõiki inimesi lööma ja kuhu juhtus. Vanaema juures oli kaks või kolm külalist, nende seas ka üks naisterahvas. Peale noalöökide tekitamist jäi korteris magama. Selle kohta süüdistatav tunnistas, et on palju aega mööda läinud ja ta ei mäleta enam seda. Ta ei tahtnud kedagi tappa ja ei tahtnud tekitada tervisekahjustusi. Edasi süüdistatav täiendas, et 2005.a ta oli läbi pekstud. Varem on kohtu poolt karistatud ja tal oli katseaeg. Kohtuistungil on ülekuulatud kannatajad: - N S , kes tunnistas, et tema poeg lahkus kodunt kella kaheksa paiku õhtul. Tal on head sõbrad, endised klassikaaslased. Poeg lubas mõnikord endale alkoholi tarvitada. Kella 24 paiku poeg helistas temale, tema hääl oli rahulik. Ta ütles, et ta ei muretseks. Kõrval oli kuulda hääli.. kõik oli rahulik. Poeg on varem poksiga tegelenud, tal oli reegel - esimesena mitte rünnata. Poeg oli erapooletu inimene, konfliktidesse ei sattunud. Tal oli teatud probleemid politseiga – suitsetamise eest. Samuti olid tal probleemid politseiga mobiiltelefoni ajendil. Kuid ta ei tea kuidas see lugu lõppes. Matustega seotud kulutused moodustavad 21 000 krooni. Ta toetab neid haginõudeid. - D B , kes tunnistas, et süüdistatavat varem ei tundnud. Ostsid nelja peale 0,7 liitrit piiritusjooki ARAMIS ja Colat ja jõid tänaval. Kella 24 paiku tuli nende juurde baarist SPORT meesterahvast ja palus takso välja kutsuda. Nad kutsusid takso välja, panid meesterahva taksosse istuma ja ta sõitis minema. Kui nad tagasi tulid, siis kuulsid selja tagant, et neid hüütakse. Nad läksid süüdistatava juurde. Ta oli pisarates, karjus, tema käed olid verega koos. Kui Kaasik tuli nende juurde, siis oli ebanormaalses seisundis. Nad mõtlesid, et kas ta ise lõikas ennast või siis tegi seda keegi teine. Tema ja S on rahumeelsed inimesed. Hakkasid juttu ajama. Küsisid miks tal käed verised on. Süüdistatav ütles, et ta lõikas end. Lihtsalt küsisime, mis temaga juhtus. Ta seisis koos nendega, jõi Aramisi ja ütles, läheb vanaema juurde korda looma ja kutsus neid kaasa. Nad soovitasid seda mitte teha. Siis süüdistatav astus tema juurde, toetas oma lauba vastu tema laupa. Ta ütles temale, et ta tema juurde niimoodi et tuleks ja nii ei teeks. Siis võttis süüdistatav noa välja. Nad palusid teda noa ära panna. Siis ta astus S juurde ja samuti toetas lauba vastu tema laupa, kuid ilma noata. Kui ta järjekordselt toetas oma lauba vastu S laupa, siis J lükkas ta eemale. Siis Kaasik lõi J noaga. Kuid J süüdistatavat ei löönud. Ta nägi, et J kukkus ühe põlve peale. Peale seda ta lõi teda noaga, tema lõi süüdistatavat jalaga vastu. J ta enam ei näinud. Ta kutsus kiirabi. Aadressi, kuhu oli vaja kiirabi välja kutsuda, sai teada noormehe käest, kes seisis maja rõdu all. Kõik mida räägib süüdistatav – on vale. Ta arvas, et ei ole purjus. S oli natuke rohkem vintis kui tema. Nad ei solvanud süüdistatavat. S armastas laia juttu ajada inimestega, kes peavad end ebanormaalselt üleval. Ta soovitas süüdistataval inimesed korterist välja ajada ilma vägivallata. Kohtudes süüdistatavaga, siis nuga oli tal lahti. Nad isegi vaatasid nuga. J võttis isegi noa kätte. Nuga oli musta käepidemega, lahtikäidav. Tera umbes 10-15 cm. Pärast pani süüdistatav noa ära. Ta lõi Kaasikut jalaga peale seda, kui too lõi teda noaga. S ainult lükkas süüdistatava eemale. Nii kui jutt süüdistatavaga läks vanaema korteris korraloomise teemale, kui too läks endast välja, rääkis närviliselt, toetus laubaga vastu laupa. Süüdistatav toetus laubaga vastu tema lõuga, näo piirkonda, kuna tema kasv on 194 cm. J toetus vastu laupa. Peale löökide teostamist süüdistatava poolt temale ja J , ta lõi süüdistatavat jalaga, too istus maha kükakile, tema ise aga jooksis koha pealt minema. - V I , tunnistas, et süüdistatavat on näinud kaks korda V V juures. Ta käis selle naisterahva juures külas, tunneb teda umbes 10 aastat. Ta tuli tema juurde pudeli viinaga. Korteris olid A ja tema ema. Nad jõid koos. Pärast seda ta jäi tugitooli magama. Ärkas selle peale, et süüdistatav äratas ta. Ta ütles, et „käi korterist minema“. Ähvardas, kui hakkad karjuma tapab ära. Kuidas süüdistatav pussitas A – ei näinud. Kuidas pussitas A ema – ei näinud. Varem pole teda V V korterist keegi minema ajanud. Tunnistused, mida ta andis kohtueelsel uurimisel selle kohta, et tal olid V V sõbralikud suhted ja ta aitas teda majapidamises, on õiged. - A L , tunnistas, et süüdistatavaga on kohtunud mitu korda. Noahaavad olid tal, need tekitas Kaasik. Mais 2006.a tuli süüdistatava vanaema korterisse – XXX. Seal tarvitas palju alkoholi. Kuidas haavad sai – ei mäleta. Süüdistatav rääkis, et ma ei käiks tema vanaema korteris, kuid ei ähvardanud millegagi. Süüdistatavale pretensioone tal ei ole. - I L , tunnistas, et süüdistatavat ei tunne. Tema ja tema poeg elasid süüdistatava vanaema juures. Ta lubas enda juures elada, kuna neil ei olnud elukohta. Mõnikord tarvitasid alkoholi. Nädal aega enne seda, tuli süüdistatav korterisse, võttis haamri ja hakkas oma lühikese pükse taga otsima. Pärast ütles - „jälgige vanaema ja ta lubas tulla järgmisel reedel“. 8.mail ostsid kaks pudeli viina, tarvitasid neid. Olid tema, tema poeg, K ja I . Hakkasid kaarte mängima. Magas põrandal. Ärkas öösel ja nägi, et süüdistatav hoiab tema poega juustest kinni ja lõikab noaga. Ta hakkas karjuma. Siis süüdistatav hüppas tema juurde ja lõi teda noaga 5 korda. Tal on suur rind ja ainult see päästis teda kopsu vigastusest. Kui palju ta põrandal lebas – ei mäleta. Pärast hakkas süüdistatav pussitama I ja seejärel haaras jälle tema poja ja pussitas teda kõhu piirkonda. Ta tõusis tasakesi üles ja jooksis korterist ära. Jooksis naabrite juurde kiirabi välja kutsuma. Verd jooksis. Kiirabiautos kaotas teadvuse. Tema poeg sattus reanimatsiooni, sai töövõimekaotuse 60 %. Puškini tn. maja nr.XX õues Kaasik huligaanitses väga palju. Kõik tunnevad teda väga hästi. Süüdistatavale ei meeldinud, et nad vanaema juures elavad. Samuti ta kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et Edgar hooples, et ta kuulub 4 inimesega koosnevasse gruppi, kes pussitavad kõiki, kes nende sõna ei kuula. Keegi korteris viibivatest isikutest süüdistatavale vastupanu ei osutanud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad: - V K , tunnistas, et lubas L oma korterisse elama. Varem ta palus oma lapselast nad korterist välja ajada, neil päevil ta ei palunud lapselast L korterist välja ajada. Korteris tarvitasid alkoholi tema, A ja N L , Ivanov. Mängisid kaartepärast ilmus Edgar, N ütles, et ta oli aknast sisse roninud. Tekkis rüselus. Nägi korteris verd. Edgari käes oli nuga, kuid ta ei näinud kuidas lapselaps N L noaga lõi. - A B , tunnistas, et süüdistatavaga on tal sõbralikud suhted. 07.mail 2006.a Edgar tegi ettepaneku piknikule minna. Ostsid 4 liitrit õlut, 1 liiter viina. Läksid saksa kalmistu piirkonda. Astusid sisse kauplusesse, kus Edgar ostis kalapüügi komplekti ja kus oli ka nuga. Jõid viina ära ja õlu samuti. Ta oli normaalses seisundis, Edgaril oli keskmine joove. Piknikul pidas ta end normaalselt üleval. Edgar on hea ja lahke inimene, seltskondlik. Piknikult tagasi tulles, teepeal, Edgar tegi ettepaneku astuda vanaema juurest läbi ja aidata tal joodikud laiali ajada. Kuid ta keeldus vanaema juurde minemast. Temal ja Edgaril kõrvaliste isikutega konflikte ei olnud. Samuti on juhtunud, et Edgar ei kannata, kui teda solvatakse, läheb poole sõna pealt ägedaks, muutub agressiivseks, kuid kui teda solvatakse püüab ära minna. - I N , tunnistas, et tunneb süüdistatavat, õppisid ühes koolis. 2 aastat tagasi mai kuus Edgar kutsus teda ja B jõe äärde piknikule. Oli liiter viina, kuivatatud kala, sakusment. Olid kella 18 kuni 23-ni. Edgaril oli piknikul kaasas nuga. Edgar kavatses peale pikniku minna vanaema juurde. Edgar pidas end üleval normaalselt. Edgar läks piknikult minema koos B . - M M , tunnistas, et süüdistatavat on näinud üks kord, 2 aastat tagasi mais. Teda koos sõbrannadega kutsuti jõe äärde piknikule. Tarvitasid alkoholi. Noormehi oli kolm. Edgar oli kõige aktiivsem. Kuid kaklust, solvamisi ja konflikte ei olnud. Kui isegi väljendati ebatsensuurselt, siis oli see normiks. - V D , tunnistas, et teda koos sõbrannadega kutsuti 07.mail 2006.a piknikule, jõe äärde. Noormeestest olid I , Edgar ja A. Noormehed tarvitasid alkoholi. Igor oli kaine, teised mitte eriti. Mäletab, et piknikul Edgar näitas nuga. Järgmisel päeval sai teada, et Edgar tappis inimese. Kohtueelsel uurimisel antud tunnistused selle kohta, et Edgar oli öelnud: „ löön noa kõrisse“ on õiged. Need sõnad olid öeldud kellelegi nende seltskonnast. Piknikul oli Edgar agressiivne ja ebameeldiv, kõik tüdrukud kartsid teda. - J N , tunnistas, et süüdistatavat on näinud üks kord, 2006.a kevadel piknikul jõe ääres. N kutsus teda ja sõbrannasid piknikule. Seal olid Edgar, A , I , M , V ja tema. Edgar jõi ja oli närviline, oli agressiivne, rääkis jõhkralt. Nägi Edgari käes nuga, keerutas nuga, rääkis jämedalt, vestluses oli agressiivne. S suhtes võib öelda et, ta armastas tüli norida, kuid oli lõbus ja seltskondlik. Teab, et S i peale kaebasid õpetajad. Ta kuulis seda teiste õpilaste käest. - J K , kes selgitas, et süüdistatav on tema poeg. Talle helistati 8.mail 2006.a. politseist, ning teatati, et ta on kinni peetud. Poega nägi ta 7.mail, päeval. Poeg läks oma sõprade juurde. pojal oli mobiiltelefon, kuid see oli välja lülitatud. Poeg ei käinud hilja väljas, ta kartis. Enne 2006.a. ta oli 5 või 6 inimese poolt läbi pekstud. Seepärast ta kartis käis hilja väljas. Tema ema, V K , laseb pidevalt enda korterisse sisse alkohoolikuid. Ta teab, et L elasid ema juures umbes 6 kuud. Praegu ta võtab emalt pensioni ja ostab ise talle toiduaineid. Edgaril ei ole olnud kunagi agressiooni, pojal ei ole olnud kunagi relva. Palgast ostis poeg noa, seda ta teab. Mis juhtus ema korteris, ta ei tea. - J P , kes selgitas, et ta tunneb süüdistatavat. Ta sai temaga tuttavaks jõe ääres. Ta ei mäleta täpselt, kuidas kõik oli. Ta oli sõbrannaga jõe ääres. Kaasik oli ka seal sõpradega. Kokku oli 5 inimest. Neiud jõid õlut, noormehed jõid viina. Nad tulid jõe äärde päeval, olid seal kuni õhtuni välja. Ütlused, mida ta andis kohtueeluurimisel on tõesed selles, et süüdistatav jäi kõvasti purju. Ta käitus nagu segane, tegi näo, et ta on kõva mees, käitus agressiivselt. Ta ei meeldinud talle. Kohtuistungil avaldatud toimiku materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokollid – XXX linnas, kus oli avastatud rohked verejäljed, verega määrdunud särk ja jope, samuti verejäljed maja nr. 51 4-ndas trepikojas, trepimademel, I korruse trepil (t.lk. 1-2, 5-13); nimetatud maja korteri nr. XX skeem (t.lk. 14); S surnukeha avastamise protokoll – avastati noahaavaga kaela eespinnal ja selle ümbruspiirkonnas, piirkonna skeem (t.lk. 16-17, 20-24, 25, 28-30); - asitõendite vaatlusprotokoll: XXX korterist ja Sõtšinski surnukeha avastamise paigas äravõetud – mobiiltelefon, verega koos kokkupandav nuga, riided, mis olid ära võetud V K korterist, riided ja asjad, mis olid ära võetud S surnukeha avastamise paigas (t.lk. 209-212, 216-232); - J S surnukeha kohtuarstlik arvamus (t.lk. 34-43), millest nähtub, et kannatanu surma põhjus on torke-lõikehaav kaela eespinnal hinge- ja söögitoru ning vasaku sisemise kägiveeni vigastusega, mille tõttu too suri kohapeal; - Kannatanu D B kohtuarstlik arvamus (t.lk. 155-157), millest nähtub, et kannatanule on tekitatud kaela tungivad torke-lõikehaav hingetoru vigastamisega, mis on eluohtlik; - Kannatanu N L kohtuarstlik arvamus (t.lk. 94-96), millest nähtub, et kannatanule on tekitatud 4 torke-lõikehaava mõlemal pool rindkere eespinnal. Paremal pool kaenlaaugus haav. Tekitatud haavad kuuluvad kergete kehavigastuste hulka; - Kannatanu A L kohtuarstlik arvamus (t.lk. 106-108), millest nähtub, et kannatanule on tekitatud mao ja maksa tungivad torke-lõikehaavad. Torkehaav vasakusse rinnaõõnde. Vasakul hemopneumotooraks. Vigastused on eluohtlikud. - Narva linna haigla tõend V I kohta (t.lk.57), millest nähtub, et kannatanule on tekitatud õla lõikehaav; - Süüdistatava Edgar Kaasiku puhtsüdamlik ülestunnistus (t.lk. 160) selle kohta, et tema 08.mail 2006.a. Puškini XX rajoonis kohtas kaht tundmatut noormeest. Tekkis tüli. Ta võttis välja noa ja vasaku käega lõi ühte noormeest kaela piirkonda, teist kõhu piirkonda. Pärast läks ta vanaema poole, kelle korteris oli kolm inimest. Kõiki korteris viibinuid, välja arvatud vanaema, hakkas noaga pussitama. Mäletab, et lõi meest noaga kaela piirkonda. Tunnistab süüd täies ulatuses. - DNA ekspertiis (t.lk. 236-242), millega on tõendatud süüdistatava süü kannatanutele noaga kehaliste vigastuste tekitamises. - Statsionaarse kohtuarstliku ekspertiisi arvamus (t.lk. 247-253), millest nähtub, et süüdistataval ei ole psüühilist haigestumist, tal ei ole psüühikahäireid, ta on suuteline ümbrusest ja oma tegude tähendusest aru saama, ta on suuteline osalema kriminaalmenetluses ning kandma kriminaalkaristust. Süüdistataval on kõrgenenud agressiivsus. Temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal viibis ta alkoholi intoksikatsiooni seisundis. - Kohtuarstliku ekspertiisi arvamus süüdistatava Edgar kaasiku suhtes (t.lk. 196-197), millest tuleneb, et süüdistataval oli mahamarrastus parema kiiruköbru piirkonnas, nahaalune verevalum paremal kiiru-kuklapiirkonnas, nahamarrastused paremal pool seljal ja vasaku labakäe sõrmede selgmisel pinnal, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel löömisel või kukkumisel sellele järgneva löögiga vastu samalaadset pinda. - J S iseloomustusest (t.lk. 75-76) nähtub, et tal olid omad sõbrad, suhted kollektiivis on sõbralikud, heatahtlikud. Suhted õpetajatega ei olnud ei olnud ühesugused, sõltusid tema isiklikust arvamusest. Talle meeldis olla originaalne. Tegeles boksiga, esines võistlustel. Kohtu seisukoht Uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad, jõuab järeldusele, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega kogumis. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt, ning oma ütlustes ta ei eitanud, et tekitas kannatanule noahaavu, kuid seda tapmise tahtluseta. Seejuures andis ta ütlusi, et kannatanud S ja B ründasid teda esimesena, tema aga oli sunnitud end kaitsma nende rünnakute eest. Nimetatud ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna nad on vastuolus nii kohtuistungil ülekuulatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega, kui ka asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Tunnistajate N , P ütlustega on tuvastatud, et natuke enne kuriteo toimepanemist süüdistatav käitus agressiivselt, demonstreeris nuga ilma erilise vajaduseta. Tunnistaja V D andis ütlusi, et pikniku ajal, olles alkoholijoobes, süüdistatav lubas kellelegi juuresviibijatest „lüüa nuga kõrisse“. Tunnistaja A B ütlustest nähtub, et süüdistatav kutsus teda enda vanaema juurde, et klaarida arved isikutega, kes tarvitasid tema korteris alkoholi. Need ütlused on täielikult kooskõlas kannatanu B ütlustega, kohtul on ei ole alust mitte usaldada tema ütlusi. Kannatanu B andis ütlusi, et just nimelt süüdistatav hüüdis neid ja nad läksid tema juurde. just nimelt süüdistatav palus neil minna koos temaga tema vanaema korterisse, et klaarida seal kõrvaliste isikutega arved. Seejuures oli süüdistataval käes nuga, tema käed olid verised. Kannatanute poolt esitatud küsimusele vere olemasolu kohta süüdistatav vastas, et ise lõikas end. Samuti kannatanu B andis ütlusi, et ta lõi süüdistatavale jalaga pähe peale seda, kui too lõi teda noaga kaela. Süüdistatav ise andis ütlusi, et korteris löödi teda pähe. Need ütlused samuti on kooskõlas süüdistatava kohtuarstliku ekspertiisi arvamusega temal kehaliste vigastuste olemasolu kohta peas ja kehal, millised ta sai kannatanu B käest kakluse ajal noaga löökide tekitamisel tema vanaema korteris. Seetõttu loeb kohus süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärseteks ja usaldab neid. Lähtudes ülaltoodust, kohus täielikult usaldab kannatanu B ütlusi konflikti asjaolude kohta kannatanute S , B ja süüdistatava vahel. Süüdistatava tegude hindamisel kohus samuti arvestab seda, et ta on varem kohtulikult karistatud
p.1, 4 järgi, mis iseenesest räägib sellest, et ta ei ole argade killast, ja veelgi enam, ta on suuteline toime panema jultunuid tegusid põhjuseta vägivallaga või kasutades tühist põhjust. Seetõttu, kaitsja väited süüdistatava hädakaitse seisundis viibimise kohta (kannatanute S ja B episoodis) loeb kohus mitteveenvaks, kuna asjas on tõepäraselt tuvastatud, et just nimelt süüdistatav veel enne kohtumist S ja B oli algusest peale suunatud konfliktile, ning kannatanute juurde lähenes juba hoides käes nuga. Kohus jääb selle arvamuse juurde, mille järgi konflikti algataja ei saa olla kaitsvaks pooleks. Süüdistatava väited selle kohta, et ta ei tahtnud kedagi tappa, on ümber lükatud tema tegudega, ja nimelt: kasutades relva – nuga, millega on võimalik tekitada surma, samuti kannatanutele noaga löökide tekitamisega elutähtsatesse organitesse – kaela, rinda, ning surma tekitamiseks piisava jõuga. Need asjaolud kogumis objektiivselt tõendavad seda, et süüdistatav tegutses tapmise tahtlusega, ning S puhul saavutas oma eesmärgi. B surm, kes sai koheselt peale S noalöögi kaela, ning samuti A L surm ei saabunud ainult tänu kannatanutele õigeaegselt osutatud arstiabile, s.t. süüdistatava tahtest olenemata põhjustel. Lähtudes sellest kohus loeb süüdistatava tegude kvalifikatsiooni õigeks
järgi kui teise inimese tahtlik tapmine, ning
2 ja § 114 p. 3, 4 järgi kui tapmise katse kahe või enama inimese suhtes olles isikuna, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise ja tapmise katse.. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt oli kannatanu N L tekitatud pindmised torkelõikehaavad, mis ei ole eluohtlikud. Sellistel asjaoludel süüdistatava teod N L suhtes kohus kvalifitseerib saabunud tagajärgede järgi, ja nimelt
Süüdistatavale on esitatud süüdistus
ja § 120 järgi, kui teise inimese tervise kahjustamine tapmise ähvardusega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Nende paragrahvide järgi kohus kvalifitseerib süüdistatava tegusid kannatanu V I suhtes. Kohtuistungil kannatanu V I selgitas, et süüdistatava pani noa tema kõrile, näidates žestiga ja ütles, et too ei kutsuks kedagi appi, vastasel juhul lõikab kõri läbi. Haigla tõendist nähtub, et I oli tekitatud parema õla lõikehaav lihase vigastusega. Kohtuistungil I antud ütlustesse selle kohta, et ta ei võtnud tõsiselt tapmise ähvardust, kohus suhtub kriitiliselt, kuna leiab, et need on paljasõnalised, vastuolulised nii tema kohtueeluurimisel andud ütlustega, kui ka korteris kuriteo sündmuskohal olustikuga. Samal ajal kohtuliku uurimise käigus V I kinnitas oma kohtueeluurimisel antud ütlusi ja selgitas, et süüdistatav ütles talle: „hakkad karjuma – löön noaga“. Lähtudes süüdistatava tegudest ja tema ähvardustest Ivanovi aadressil kohus leiab, et tapmise ähvardus kannatanu aadressil on reaalne. Kõik kuriteod olid toime pandud süüdistatava poolt isiklikel põhjustel, s.t. tekkinud tüli käigus, vaenulikkuse pinnal. Karistuse määramisel kohus, juhindudes
arvestab süüdistatava süü astet, tema suhtumist toimepandud tegudesse, oma tahtluse eitamisega teiste isikute tapmise toimepanemiseks, arvestab süüdistatava isikut, samuti tema mõjutamise võimalust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatava isikut iseloomustavatest toimiku materjalidest on teada, et 10-aastaselt ta alustas suitsetamist, 15-aastaselt pani toime pisivarguse, 16-aastaselt on ta karistatud tubakaseaduse rikkumise eest – suitsetamine olles alaealisena, alates 2003.a. tarvitab alkoholi, keskmiselt 1 kord nädalas. Tarvitab 1-4 pudelit õlut kangusega 5 %, täiendavalt tarvitab kangemat alkoholi. Keskmiselt kuu aega tarvitas hašiši. Õppis kutsekoolis keevitaja eriala, samal ajal töötas mitteametlikult autolukksepa õpilasena. Grupis suhtles oma kaasõpilastega vähe, teravalt reageeris kriitikale. 04.12.2004.a. süüdistatav pöördus Narva linna haiglasse, kus tal diagnoositi – pea pindmine vigastus, mille põhjuseks sai tema ründamine füüsilise vägivallaga. Kuritegude toimepanemise momendil sai süüdistatav 18-aastaseks, oma kuriteod pani ta toime katseaja jooksul Narva Linnakohtu 14.12.2005.a. järgi – 7 kuud vangistust katseajaga 1 aasta 6 kuud. Süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistust raskendavaks asjaoluks kohus tunnistab kuriteo toimepanemist L ja I suhtes, kui isikute suhtes, kes olid abitus seisundis, uneseisundis ja raskes alkoholijoobe seisundis (
selle seisundi tulemusena kannatanud ei saanud osutada süüdistatavale väärilist vastupanu. Lähtudes süüdistatava poolt toimepandud kuritegude esimese raskusastmest, tema kuritegude iseloomust, arvestades süüdistatava negatiivseid iseloomustavaid andmeid, temal karistatuse olemasolu
p.1, 4 järgi, kohus leiab, et on otstarbekohane määrata süüdistatavale karistus reaalse vangistuse näol keskmises määras eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud täielikult ärakandmata karistuse liitmisega, kuna karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada muu kergema karistusega. Kannatanu N S esitas hagi oma poja matusekulude väljamõistmiseks summas 21 514 krooni 25 senti. Vaadates läbi neid haginõudeid, kohus lähtub sellest, et süüdistatav ja tema kaitsja ei vaidlustanud hagisummat. Kohus lähtub VÕS § 127, § 128, § 136, § 1043 ja § 1045 lg.1 p.
ja § 321 järgi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.