Menetluskulude jaotus Menetluskuluks olev riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.septembril 2009.a. 1
Siiski koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kohler 8.01.2009 otsuse, mille kohaselt määrati rahatrahv 180 krooni. Vastavalt
lg 1 p 8, 10 peab kohtuvälise menetleja otsuses kajastuma vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning olema välja toodud karistust kergendavad asjaolud. Otsuses aga ei olnud kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võetud ning samuti ei olnud vastulause esitamist välja toodud ega selle arvestamata jätmist põhjendatud. Vastulause esitajale saadeti kohtuvälise menetleja poolt kiri, milles viidatakse sellele, et kui kohtuväline menetleja rakendaks
lg 1, siis rikuks see Lõuna Politseiprefektuuris väljakujunenud ühtset karistusprintsiipi. Kaebuse esitaja leiab, et nii on kohtuväline menetleja juba enne otsuse vastuvõtmist olnud seisukohal, et otstarbekuse kaalutlusel asja ei lõpetata. Ka Riigikohus on pidanud vajalikuks, et alaealise puhul tuleb vaadata kõigepealt isikut ja alles seejärel tegu. Lisaks pole kohtuväline menetleja mõjutusvahendina kasutanud ka materjalide edastamise võimalust alaealiste komisjoni. Kohtuväline menetleja on märkinud otsuse tegemise kohaks Torma, mis ei vasta tõele, sest otsus on tehtud Jõgeval. Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Toomas Kohleri poolt tehtud otsus nr. 2490,08,007208 ning lõpetada menetlus
Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt võeti otsuse tegemisel arvesse Silvi Piibu taotlust ning määrati Elmo Piibu karistuseks rahatrahv selle seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses. Väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ei pidanud kohtuväline menetleja võimalikuks, kuna väärteoasja materjalidest lähtuvalt on menetlusalune isik ka varasemalt tubakaseaduse sätteid rikkunud ning tubakatooteid omandanud. Väärteomenetluse protokollis väitis Elmo Piip, et leidis tubakatoote Bond maast, kuid menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistab, et andis xxx nimelisele isikule 30 krooni, mille eest palus endale osta 2
Kohtuväline menetleja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb
p.3 alusel tühistada ja kaebus rahuldada.
lg.2 alusel arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Asjas on tõendatud ja ka menetlusaluse isiku poolt kinnitatud, et ta tarbis alaealisena 08.12.2008.a. kell 17:15 Torma alevikus Tartu mnt 2 juures tubakatoodet. See on tõendatud alaealise enda seletusega (väärteoprotokollil tl.9), tema ülekuulamise protokollis (tl.11), alaealise seadusliku esindaja kinnitusega (tl.12) ja omaksvõtuga ka kaebuses. Kohus leiab, et kogutud tõendid on piisavad ja tõendavad ümberlükkamatult, et Elmo Piip on toime pannud TubS § 47 alusel klassifitseeritava väärteo. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt
lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus selgitas välja, et
p.2 küsimusele tuleb vastata jaatavalt – leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust asja toimumise fakti üle. 3
p.7 alusel, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega leiab, et karistuse kohaldamise aluseks olevate, KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega arvestamist ei ilmne. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja saadetud väärteoasja materjali hulgas on üksainus tõend, mis sisaldab informatsiooni KarS § 56 asjaolude kohta- see on menetlusaluse isiku ema taotlus (tl.13), milles on kirjas, et lapsevanem on oma poja Elmo Piip*uga asja arutanud, poeg on aru saanud oma teost, kahetseb ja tulevikus lubab mitte sarnast tegu enam teha. Kokkupuude politseiga ja protokolli koostamine oli juba piisavalt suure mõjuga. Taotluses on viide ka lapsevanema väiksele sissetulekule. Asjas tehtud otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks seda taotlust arvestanud ja ei nähtu ka, miks ei ole arvestanud. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses kaebusele on küll kirjas, et taotlust arvestati ja määrati trahv minimaalses ulatuses, kuid tegelikult otsuses sellist põhjendust kirjas ei ole. Otsuses ei ole ka mitte ühtki sõna vastuseks taotlusele lõpetada menetlus
1 alusel. Selles osas ei vasta tehtud otsus
Kuna otsuses ei ole vastulausest sõnagi, tuleb sellest järeldada, et vastulause on jäetud otsuse tegemisel tähelepanuta. Hinnates kohtuvälise menetleja väidet, et seadusliku esindaja, ema S.Piip taotlust arvestades (last üksi kasvatav vanem, väike sissetulek) määrati rahatrahv minimaalses ulatuses, tuleb kohtul järeldada, et kui see väide on sisult õige, siis on karistuse valik ja määramine toimunud vastuolus karistuse kohaldamise alustega (s.t.
S § 56 lg.1 nimetatud asjaolud – need asjaolud, mis seonduvad süüdlase endaga- vaid asjaolud, mis on seotud tema emaga. Kohus leiab, et KarS § 56 lg.1 nimetatud asjaolude järgi tuleb arvestada isiku enda, s.t. 14aastase menetlusaluse isiku süüd, seda, kuidas ta suhtub tema poolt toimepandud teosse, millised on võimalused mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja materjali hulgas ei ole ühtki tõendit, mis tõendaks Elmo Piip poolt süütegude toimepanemist varem või hiljem, ei ole tõendeid, mis tõendaksid, et alaealise mõjutamine karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendeid kohaldamata ei ole võimalik või et varasemad mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud. Sellised väärteomenetlusõiguse rikkumised väärteo menetlemisel ja karistuse määramisel võisid viia ebaõige otsuse tegemisele. Kohtuväline menetleja põhjendab väärteomenetluse lõpetamata jätmist
lg.1 alusel (otstarbekuse kaalutlusel) objektiivsuse ja võrdse kohtlemisega, kuna 3 alaealist isikut panid seaduserikkumise toime samal ajal samas kohas ja sarnastel asjaoludel. 4
Kohus leiab, et alles väärteomenetluse ikka jõudnud alaealise puhul, kes on oma emaga arutanud toimunut, kes kahetseb toimepandut ja lubab õiguskaitseorganitele, et ta sellist süütegu enam toime ei pane, on otstarbekas väärteomenetluse lõpetamine. Seetõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse
§-s 30 lg.1 p.1 sätestatud alusel. Elmo Piibu kaebus tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Kohus on alaealisele menetlusalusele isikule määranud kaitsja riigi õigusabi korras määrusega 23.02.2009 (tl.17). Kohtu korraldusel on kaitsja esitanud oma seisukohad kirjalikult, menetluskulude hüvitamise taotlust esitatud ei ole.
MS 183 järgi menetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik kui käesolevas seadustikus esi ole sätestatud teisiti. Uurides, kas menetluse lõpetamise puhul sätestab KrMS § 202 menetluskulude hüvitamise teisiti, tuleb märkida, et KrMS § 202 lg.2 p.1 järgi võib süüdlasele panna kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Asjas on tegemist kaebemenetlusega, s.t. menetluse lõpetamine toimub süüdlase kaebuse alusel ja menetluskulud on tekkinud alles kaebemenetluses. Seetõttu tuleb võtta aluseks KrMS § 183 sätestatu ja menetluskuluks olev riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.