4-09-14741/6 | Europaius

Väärteoasi nr 4-09-14741 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 07. septembril 2009.a Jõgeva, Pargi 1 Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata Väärteoasja number Väärteoasi 4-09-14741 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Silver Noška (isikukood 38805100313, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel komissari ülesannetes Kajar Pent Silver Noška kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 09.07.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2490,09,002052 RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Kajar Pent*i otsus 09.07.2009.a. Silver Noška väärteoasjas nr 2490,09,002052 osaliselt, s.o. määratud rahatrahvi suuruse osas ja juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas, ja teha selles osas uus otsus. Karistada Silver Noška*t Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni. Lisakaristusena Liiklusseaduse § 7419 lg.2 alusel võtta Silver Noškalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. Silver Noška kaebus rahuldada. Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 30 päeva möödudes alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ei ole kassatsiooni esitatud. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Kajar Pent on 09.07.2009.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,09,002052 (tl 10), mille kohaselt Silver Noška juhtis 14.06.2009.a. kella 03.05 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Pikal tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes. S.Noška rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. S.Noškat karistatud sellise väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni ja rakendatud lisakaristust Liiklusseaduse § 7419 lg.2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis on S.Noška oma rikkumist tunnistanud. 28.07.2009.a kohtule esitatud kaebuses leiab Silver Noška, et temale määratud karistus on liiga suur. S.Noška palub võtta arvesse, et 1.juulil 2009 võeti alkoholijoobes juhtimise kohta vastu uus seadus. Palub arvestada ka seda, et tema praegune töö seisneb materjali ja inimeste transportimises punktist A punkti B, ka peab ta käima iga nädalavahetus Tallinnast Põltsamaal abistamas oma vanavanemaid. Tal kaob ka töö tegemise võimalus. Auto on tema ainus liiklusvahend, palju odavam kui buss. Ta õpib ülikoolis, materiaalne ressurss ei ole lihtne tulema. Parem rahaline trahv kui kaoks töö tegemise võimalus. Ta kahetseb oma tegu ja selliseid asju enam ei juhtu. S.Noška palub neid asjaolusid arvesse võtta ja kohtul õiglane otsus teha. S.Noška palub kohtul otsus talle e-postiga saata, kohtuistungist osa võtta ei soovi (tl.16). Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse (tl 13). Kohtuvälise menetleja esindaja - Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Künter Pedosk on 05.08.2009.a kohtule vastanud, et väärtegu on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti, kuid kohtuväline menetleja nõustub osaliselt Silver Noška poolt esitatud kaebusega ja palub teha asjas uue otsuse. Kohtuväline menetleja märgib, et alates 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse § 7419 redaktsiooni järgi oleks S.Noška poolt välja puhutud tulem – 0,86 mg/l juba kriminaliseeritud tegu. Kuna rikkumine pandi toime varasema redaktsiooni ajal, tuleb lähtuda varasemast. Rikkumine ei ületa alates 01.07.2009 kehtivat LS § 7419 lg.1 sanktsiooni ülemmäära, s.t. 100 trahviühikut ehk 6000 krooni ja lisakaristusena kehtivat juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S.Noška poolt enne 1.juulit 2009 toime pandud tegu on ka pärast 1.juulit karistatav väärteona, kuna isikul on tuvastatud alkoholi tarvitamine üle lubatud piirmäära ja seda kinnitasid ka isikul esinevad joobetunnused. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele. S.Noškale tuleb kohaldada kõige kergemat karistavat normi. Otsuse koostamisel on juba arvestatud sellega, et igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada tuhandeid inimesi ja riik peab andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Tuvastatud 2 joove- 0,86 mg/l on keskmine alkoholijoove (Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määruse nr . 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ lk.7). S.Noška on varem karistatud liiklussüütegude eest kahel korral, viimasega määratud karistus 6000 krooni trahvi ja juhtimisõiguse peatamine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui eriti just tööst tulenevalt on vajadus juhtida sõidukit, siis seda enam tuleb olla seaduskuulekas, et tulenevalt rikkumisest ei tekiks vajadus peatada juhtimisõigus. Riigi ülesanne on KarS § 56 ja karistuspoliitika abil säästa inimelusid. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku teha asjas uus otsus ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 6000 krooni ja juhtimisõiguse peatamisega kuni 3 kuuks. Otsuse palub kohtuväline menetleja teha VTMS § 132 p.2 alusel, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja tehes uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg 1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kaebus rahuldada. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta 14.06.2009.a juhtis mootorsõidukit (sõiduautot Volkswagen Polo, registrimärgiga 277 MBM), olles eelnevalt tarvitanud alkoholi (3 õlut) ja olles alkoholijoobes. Isiku joobe tuvastamiseks on seda kontrollitud indikaatorvahendiga ja mõõteriista reaktsioon oli 0,86 mg/l, s.t. alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,86mg. See on Vabariigi Valitsuse sellekohase määruse nr. 120 02.04.2001 § 19 lg.1 p.3 järgi keskmine alkoholijoove. Selle kohta koostatud protokoll (tl.6), millel märgitud ka tehiolude kirjeldus: isiku reaktsioonivõime on aeglane, kõne häiritud, tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, silmade sidekestade punetus, silmad märjad, läikivad, on alkoholilõhn nii sõidukis kui suust. Sellises seisundis isiku puhul ei ole ilmselt kahtlust, et on tegemist isikuga, kes on alkoholi tarvitanud üle lubatud piirmäära. S.Noška on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl.8). Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg 2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud. Seega ei ole asjas vaidlust teo asetleidmise ja kvalifikatsiooni üle. On tekkinud vaidlus mõistetud karistusmäära kohasuse üle. Kuni 1.juulini 2009 kehtinud Liiklusseaduse § 7419 sätestas:

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Alates 1.juulist 2009 kehtib Liiklusseaduse § 7419 järgmises redaktsioonis: 3 7419. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

(3)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Siit nähtub, et alkoholisisaldus üle 1,49 milligrammi ühes grammis veres või üle 0,74 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus ei ole kvalifitseeritav enam väärteona, vaid kriminaalkorras karistatava teona. Sellised seisundid loetakse Liiklusseaduse § 20 lg.31 järgi alkoholijoobeks. Kuna Silver Noška seisund ja joobeaste on fikseeritud enne 1.juulit 2009 kehtinud korras ja määrades, mis pärast 1.juulit kehtiva Liiklusseaduse redaktsiooni järgi oleks kvalifitseeritav § 7419 järgi kui lubatud alkoholipiirmäära ületamine, siis on õige S.Noška teo kvalifitseerimine teo toimepanemise ajal, s.o. enne 1.07.2009 kehtiva Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi, kuid karistuse määramisel tuleb arvestada KarS § 5 lg.2, mille järgi seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kehtiva LS § 7419 lg.1 järgi on võimalik sanktsioon rahatrahv kuni 100 trahviühikut. LS § 7419 lg.3 näeb ette lisakaristuse määramise võimaluse juhtimisõiguse äravõtmise näol, kusjuures juhtimisõiguse äravõtmise kestus sõltuks sellest, kas isik on varem samaliigilise süüteo eest karistatud või mitte. Analüüsides Silver Noškale karistuse valikut mõjutavaid asjaolusid, võtab kohus arvesse, et ta on varem karistatud liiklussüütegude eest kolmel korral, kehtivad karistused aastast 2005, 2007 ja 2008. Sealjuures on 24.09.2008 karistatud muu hulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. S.Noška esitas sellele otsusele kaebuse, mis jäeti Harju Maakohtu poolt läbi vaatamata. S.Noška karistused on mõistetud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Nende karistuste alusel hindab kohus, et S.Noška ei ole liikluses seaduskuulekas isik, ja seda vaatamata tema suhtes juba rakendatud karistustele. See tähendab, et seni mõistetud karistused ei ole olnud piisavalt mõjusad, ehkki on rakendatud nii rahatrahvi näol kui ka juhtimisõiguse äravõtmise näol mõistetavat karistust. 4 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Silver Noška suhtes tuleks kohaldada kõige kergemat normi, täpsustades võimalikku uut karistust nii,, et trahv oleks 6000 krooni ja juhtimisõiguse peatamine kuni 3 kuuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, kuid peab vajalikuks rõhutada, et kohtu hinnangul on põhjendatud S.Noška puhul rakendada põhikaristust ja lisakaristust, kuna S. Noška on varem korduvalt karistatud, rakendatud erinevaid karistusliike. Seetõttu ei ole KarS § 56 karistamise alust- süüd – arvesse võttes põhjendatud pöörduda tagasi kõige leebema mõjutusvahendi juurde. Isiku süü juures märgib kohus, et isik, kes on varasemast teadlik, et rikkumisele järgneb karistus, et talle võidakse määrata nii trahv aga ka juhtimisõiguse äravõtmine- mille S.Noška vaidlustas kaebuse esitamisega Harju Maakohtule- peab olema eriti tähelepanelik, et mitte järjekordselt osutuda õigusrikkujaks. Isik, kellel on väliselt nähtavad joobetunnused ja muutunud kehalised reaktsioonid, joobe mõõdetud tulem – alkoholisisaldus 0,86mg/l, oleks pidanud sõidukit juhtima asudes kahtlema oma seisundis ja mitte rooli istuma. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei loe S.Noška enda poolt esitatud asjaolusid, mille arvestamist ta soovib, sellisteks, mida arvesse võttes tuleks mõistetud karistust vähendada. Kaebusest saab järeldada, et S.Noška soovib juhtimisõiguse äravõtmises seisneva karistuse vähendamist või hoopis ärajätmist. Kohus ei pea seda põhjendatuks, eriti arvestades S.Noška varasemaid rikkumisi ja mõistetud karistusi, mis ei ole piisavat mõju avaldanud. Kui S.Noškale on sõidukijuhtimine igapäevaselt vajalik, siis tuleks selle vajaduse nimel ennast ka kontrollida ja olla nõudlik enda suhtes. Silver Noška ei ole olnud nõudlik- ta on lubanud endale kolme õlle ärajoomise järel ja väliselt nähtavate joobetunnustega sõidukirooli istumist. Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud süüd välistavaid asjaolusid KarS §§-de 34-43 järgi. Silver Noška on süüvõimeline. Võttes arvesse kohtuvälise menetleja seisukohta, mõistab kohus karistuse kuni 01.07.2009 kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel, kuid ühisosana praegu kehtiva Liiklusseaduse § 7419 lg.-ga 1 ja vähendab nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise aega. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.2 kohaselt muuta ja teha uus otsus. Kaebus rahuldada. Kohtunik Ü.Raag 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.