Nr. 1-08-12120 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS
- septembril
- a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Jüri Vissak arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Alari Sirvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist leidis: Harju Maakohtu kohtumäärusega 21.10.2008 nr 1-08-12120 tunnistati lubatavaks Saksamaa Liitvabariigi Rostocki Maakohtu 06.09.2007.a. kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis Alari Sirvi suhtes. Toime pandud süüteod kvalifitseeriti ümber KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; § 392 lg 2 p 2; § 189 lg 1 järgi ning § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 a 6 k vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2007.a. ja lõpeb 03.09.2010.a. Võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 03.07.2009.a. Alari Sirvi on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1) 25.04.2002.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga 200 päevamäära. Tartu Vanglast Alari Sirvi kohta väljastatud iseloomustus on positiivne. Vangistuse ajal ei ole töötanud, materiaalselt on toetanud lähedased. Tartu Vangla andmetel 15.06.2009 seisuga rahalised nõuded puuduvad, vabastusfondis 500 krooni, ülalpidamisel üks alaealine laps, eluase ja töökoht vabaduses olemas. Vabanedes asub elama endisele aadressile xxx, kus elavad isiku elukaaslane ja tütar. Kannab karistust rahvusvahelise grupiviisiliselt sooritatud kuriteo eest. Korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Karistust kannab suures koguses narkootikumide vahendamise eest. Sõltlaseks ega tarvitajaks ise end ei pea. Vangistuse ajal käitunud korrektselt. Kriminaalhooldusametnik toetab Alari Sirvi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal ei oma. Vabanemise korral olemas kindel töökoht firmas xxx varustaja-autojuhina. Esialgu lähedased toetavad materiaalselt, kuni omab sissetulekut ja taastab autojuhiload, et asuda tööle. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; täita ülalpidamiskohustust; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis. Alari Sirvi kinnitas kohtuistungil, et soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Tal on vabanemisel olemas elukoht oma pere juures. Samuti on tal võimalus asuda praktiliselt kohe tööle autojuhina. Alari Sirvi kinnitas, et on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning on valmis võtma talle kohtu poolt määratavaid lisakohustusi. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et Alari Sirvi tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtuistungil avaldatust ja toimiku materjalidest nähtub, et Alari Sirvi on käesolevaks ajaks mõistetud karistusest ära kandnud üle 2/3 ja seega on olemas formaalne alus tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Alari Sirvi kannab käesoleval ajal vanglakaristust esimese ja teise astme kuritegude eest. Reaalset vangistust kannab esmakordselt. Enda kinnitusel kahetseb ta toimepandud kuritegusid ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Käesolevaks ajaks on ta suurema osa mõistetud karistusest kandnud ning on alust arvata, et ta on pikaaegsest vanglakaristusest enda jaoks positiivsed järeldused teinud. Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav täitnud vangla sisekorra eeskirju ja distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Kinnipeetavale vanglast antud iseloomustus on positiivne. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht enda elukaaslase ja lapse juures Tallinnas, kus ta ka enne vangistust elas. Töökoha osas on suulise garantii andnud xxx juhataja, mida on kontrollitud kriminaalhooldusametniku poolt. Sotsiaalne võrgustik lähedaste näol on kinnipeetaval vabanedes olemas, kuna ta on kinnipidamiskohas jätkanud suhtlemist nii elukaaslase, tütre, ema kui vennaga. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Alari Sirvi tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Arvestades Tartu Vangla poolt esitatud materjale, kriminaalhooldaja koostatud iseloomustust ning kinnipeetava enda poolt avaldatut, on alust arvata, et tema näol on tegemist isikuga, kelle puhul on karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Alari Sirvi on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul on pärast vangistuse kandmist vajalik teiste isikute toetus ning käitumiskontroll, mida võimaldab kriminaalhooldus. Kohus on seisukohal, et Alari Sirvile tuleb katseajaks määrata lisakohustused. Kinnipeetavale tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume katseaja jooksul. Nimetatud kohustus on vajalik, kuna kinnipeetaval on varasemalt olnud kokkupuuteid narkootikumidega ning ka toimepandud kuriteod on sellega seotud. Seega võib olla oht mõnuainete tarvitamisele. Samuti tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 4 alusel panna kohustus asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest, mida Alari Sirvi reaalseks ajaks. Kuna Alari Sirvit on karistatud grupiviisilises kuriteos ning tal seisavad ees kohtuprotsessid, kus tuleb kokku puutuda muuhulgas kuriteokaaslastega, siis on mõistlik piirata tema suhtlemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega, määrates kriminaalhooldusametniku kontrolli selle üle KarS § 75 lg 2 p 7 alusel. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 4 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Vabastada Alari Sirvi (IK 37510210273) talle Saksamaa Liitvabariigi Rostocki Maakohtu 06.09.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Alari Sirvi katseaja pikkuseks määrata üks
(1)aasta. Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest. Määrata Alari Sirvi katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata Alari Sirvi elukohaks xxx. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Kohustada Alari Sirvit katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
- elama kohtu määratud alalises elukohas;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Alari Sirvile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4,7 alusel lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle ühe
(1)kuu jooksul vangistusest vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Vabastada Alari Sirvi vangistusest peale kohtumääruse jõustumist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik