Obsah (9)

§ 114§ 275§ 263§ 65§ 68§ 404§ 121§ 16§ 56

nr. 1-07-9015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2009.a. Kriminaalasja number 1-07-9015 /06231503661 / Kohtukoosseis K

§ 114p.2,3- § 25 lg.2 järgi üldmenetluses.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar Kriminaalasi SÜÜDISTATAV Marek Võrk – xxx, ik : 37205062759 ,haridus: keskharidus, kriminaalkorras karistatud : töökoht: N OÜ, varem 1) 20.03.1989.a. Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 88 lg.3, § 197 lg.2 p.1,2, § 139 lg.2 p.1,2,3 alusel 3 aasta ja 6 kuuline vabadusekaotus ; 2) 08.10.1991.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg.2 ,§ 195 lg.3, § 176 lg.1, § 208¹ alusel 4 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, lõplik karistus 5 aastat vabadusekaotust; 3)21.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg.2 p.1, § 142 lg.3 p.1, § 185 lg.1, § 124-3 lg.1 § 139 lg.2 p.1,2,3, § 207 lg. 3 p.1,2, § 207 lg.3’1, § 207-2 lg.1 § 207-3 lg.2 §207-4, § 180 alusel mõisteti rahaline karistus 3600 krooni koos tingimisi 9 kuud 19 päeva vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, loeti kantuks 5 a, 8 k. 11 p. vangistust seoses eelvangistuses viibitud ajaga; 4) 07.08.2003.a.Jõgeva Maakohtu otsusega

§ 275alusel rahaline karistus 20 000 krooni; 1 5) 01.02.2005.a.

Jõgeva Maakohtu otsusega

§ 263p.1,3,4 alusel 6 k vangistus ,1 aastane vangistus 3 aastase katseajaga.

Tõkend- vahistamine alates 24.01.2007.a. RESOLUTSIOON Mõista Marek Võrk süüdi

§ 114

p.2,3- § 25 lg.2 järgi ja karistada 8(kaheksa) aastase vangistusega.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 01.veebruari 2005.a.

Jõgeva Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1(üks) aasta vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista Marek Võrk’le 9(üheksa) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev s.o. 24.jaanuar 2007.a. ning tõkend vahistamine- jätta muutmata . Välja mõista Marek Võrk ’lt järgmised tsiviilhagid : VR’e tsiviilhagi katteks 3000 (kolm tuhat) krooni. HL’e tsiviilhagi katteks 11950 (üksteist tuhat üheksasada viiskümmend) krooni . TM tsiviilhagi katteks 55476.68 (viiskümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend kuus krooni ja 68 senti) krooni. Välja mõista Marek Võrk ’lt menetluskulud riigituludesse, s.o ekspertiisitasud üldsummas 78765.- (seitsekümmend kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend viis krooni ) ning sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Marek Võrk, 1-07-9015, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid- Aadressil XXX maakond sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikillud ja tikutops koos selles olnud tikkudega- kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Aadressil XXX sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikillud, põlemisjälgedega riidetükid ja tikud- kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Aadressil XXX sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikillud, põlevvedeliku proovid ja tikud –kohtuotsuse jõustumisel hävitada; Kristiine Kaubanduskeskuse turvakaamera salvestis ühel CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Kristiine Prisma turvakaamera salvestis ühel CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Kristiine Kasiino turvakaamera salvestis viiel CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Sündmuskoha vaatluse käigus aadressil XXX, Tallinn salvestatud video –jätta kriminaalasja juurde. Kristiine Prisma Peremarketi ostutšekk nr. 3 K3 M00156/3077 –jätta kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon 2 kuulutatakse
2. jaanuaril 2009.a. , apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus tervikuna kättesaadav kohtukantselei kaudu
3. jaanuaril 2009.a. alates kella 14.
4. Vahistatud süüdistatavale saadetakse motiveeritud kohtuotsus vanglasse posti teel. Esitatud süüdistus. Marek Võrk’u süüdistatakse selles, et tema ,26.11.2006.a. kella 19.02.paiku Tallinnas, Endla tn.45, Kristiine Keskuses asuvas Prisma Peremarketis ostis inimeste elukohtade süütamiste toimepanemise eesmärgil 6 dekoratiivset klaaspudelit, täitis need bensiiniga ja sulges pudelisuud riidest tropiga, misjärel 27.11.2006.a. kella 01.40 paiku viskas kaks bensiiniga täidetud ja põlema süüdatud pudelit aadressil XXX asuva VR’e korteri aknaklaasidesse, mille tagajärjel purunes ühe toa aknaklaas ning süttis korteri üks tuba, alustades sellega vahetult tapmise täideviimist viisil, millega seadis ohtu teiste korterelamus elavate isikute elu, tervise ja vara, kuid kuritegu jäi temast sõltumata asjaoludel lõpule viimata , kuna korteris viibinud VR ja TT ärkasid ja neil õnnestus tekkinud põleng kustutada ning põlengu kustutamise käigus said nad tervisekahjus-tusi. Samuti süüdistatakse Marek Võrk’u selles, et tema 27.11.2006.a. kell 02.32 paiku viskas kaks bensiiniga täidetud ja põlema süüdatud pudelit aadressil XXX asuva SL eramu aknaklaasidesse, mille tagajärjel purunes ühe toa akna välimine klaas ning süttis eramu terass, alustades sellega vahetult tapmise täideviimist, kuid kuritegu jäi temast sõltu-mata asjaoludel lõpuni viimata, kuna eramus viibinud AM’l õnnestus terassil tekkinud põleng kustutada. Samuti süüdistatakse Marek Võrk’u selles, et tema 27.11.2006.a. kell 03.13 paiku viskas kaks bensiiniga täidetud ja põlema süüdatud pudelit aadressil XXX asuva TM korteri aknaklaasidesse, mille tagajärjel purunes ühe toa aknaklaas , süttisid korteri üks tuba ja rõdu, alustades sellega vahetult tapmise täideviimist viisil, millega seadis ohtu ka teiste korterelamus elavate isikute elu, tervise ja vara, kuid kuritegu jäi temast sõltumata asjaoludel lõpuni viimata, kuna korteris viibinud LM ja TM ärkasid ning neil õnnestus tekkinud põleng kustutada ning põlengu kustutamise käigus said nad tervisekahjus-tusi. Seega Marek Võrk pani toime

§ 114p.2,3 - § 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tapmiskatse, mis on toime pandud üldohtlikul viisil ning kahe või enama inimese suhtes. KOHTULIKUL UURIMISEL KONTROLLITUD TÕENDID: Süüdistatav Marek Võrk ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt (IV kd, lk. 121-122, lk. 153) ärkas ta 26.11.2006.a lõuna paiku ja helistas siis MK, kes kutsus teda külla ja kuhu ta läks õhtul 20:00 ning kus oli järgmise päeva lõunani. Tegevuse kohta kella 18 ja 20 vahel ütlusi anda ei osanud. VR’t, AM’it, H ja S L ’e, T ja L M ’t, P K ja A K ’ut ei tunne, 27.11.2006.a ei viibinud ei XXX, XXX ega XXX. Omab isiklikku sõiduautot Nissan, millega sõitis pidevalt. Mobiiltelefon on sees ööpäevaringselt, öösiti on hääletu režiim ja öösiti telefonile ei vasta. Võrdlusmaterjali vaba-tahtlikku andmist ei vaidlustanud. 26.11.2006.a Kristiine Kaubanduskeskuses viibimise põh-juse kohta ja kriminaalasja lõpetamise määruses mainitud kahtlustatavatega 2006.a kokku puutumise kohta ütlusi ei andnud. On Kristiine Keskuses M T mitmeid kordi kohtunud, kuupäevasid ei kinnitanud, võis viibida seal ka 26.11.2006.a. Ennast turvasal-vestuse vaatamisel ära ei tundnud. 16.01.2008.a, mil M T andis kohtus ütlusi, viibis Vanglas temaga ühes kambris, tulid kohtusse ühe autoga. Süüdistatava kaitsja väitel ei ole süüdistus põhjendatud. 3 Kannatanu VR’e kohtuistungil antud ütluste (IV kd, lk. 61-62; lk. 152-153) kohaselt viibis ta 26.11.2006.a õhtul koos elukaaslasega Harjumaal Harku Vallas XXXasuva väikse kortermaja

1. korruse eluruumis. Ärkas u kell 00:55 klaasiklirina, seejärel kolaka ja kõrvaltoa põranda süttimise peale, läbi elutoa aknaklaasi oli miski sisse lennanud ja elutoa keskele tekkinud poole toa kõrgune, umbes 1,5 m pikkune leek, süttinud u 4,5 m aknast toa teises seinas olev diivan ja kogu majas kustus elekter. Mootorimüra ei kuul-nud. Süttimise lööklaine oli lükanud mitmeid asju paigast ära. Tormas vaatama, mis on juhtu-nud, kargas läbi tule pulberkustutini, mis õnnestus kiiresti avada. Põleva diivani veeretas toast välja, avas koos elukaaslasega uksed ja aknad, pärast diivani väljalükkamist ja leekide kustu-tamist märkas küünla ja taskulambi valguses maas lisaks aknaklaasikildudele ka pudelikilde. Tules purunes aken, kahjustada said vaip, diivan, sekretär-kapp, arvuti, kaks 500-kroonist rahatähte, toataim ja veidi elektrijuhtmestikku. Põleva vaiba peal ja klaasikildudest said vigas-tada jalad, ei saanud kuu aega korralikult kõndida, alguses oli raskusi ka hingamisega. Akna pihta oli visatud suure paekivitükiga, mille leidis akna alt maast ja mis oli tabanud aknaraami. Saabusid politsei, seejärel operatiivgrupp, päästeamet ja kiirabi, järgmise päeva hommikul kella 10-11 ajal kriminaalpolitsei, kes küsitles ka naabreid. Toas olnud klaasikillud vaatas üle politsei, kes võttis kaasa, mida pidas vajalikuks, kilde tuli ka hiljem koristamise käigus välja. Ärkvel oli öösel kella 3-4-ni. Maja eest leidis järgmisel hommikul kui hakkas valgeks minema tikutoosi, see asus 45º aknast 6-7 meetrit paremas suunas, maja seinast 4-5 meetrit 90º, killustikuhunniku kõrval jalajäljest u 2-3 sammu. Öösel maja ette trambitud jäljed olid hommikul nähtaval, tegi neist pilti. Vahepeal keegi maja juurde valvesse ei jäänud, turvalinti ei tõmmatud. Kuna õues tibutas, viis leitud tikutopsi nurkadest hoides tuppa, pani kuivama ja andis koos paekivitükiga kriminaalpolitseinikele. Pudelikillud võttis enda kätte politsei operatiivgrupp, kes andis need üle kriminaalpolitseile. Rünnak oli ootamatu, enne selle toimumist ei olnud juhtunud midagi selle võimalusele viitavat ja ei tea selle põhjust, arvab, et tegemist oli kurjategijate poolt aadressi osas eksimisega, kuna Muraste mõisa häärberi omanik PP on avaldanud, et ta on seotud HL’ega ja et rünnak võis olla sellega seotud. Ei usu, et teda oleks võinud ajada segamini kellegi teisega peale Põlluveere. Kannatanu TT andis kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 62), mille kohaselt kostus ööl vastu 27.11.2006.a magamise ajal kõrvaltoast plahvatuse sarnast heli, toauksest paistis midagi tulekera sarnast. Tormas koos elukaaslasega sinna, esimesed leegid olid poole laeni, suure leegiga põlesid ka diivan, vaip ja elektrijuhtmed. Elukaaslane leidis tulekustuti ja hakkas vaipa kustutama. Üksikutes laikudes põlesid ka sülearvuti, paberid ja pleed. Kuna tuli põles musta vinguga, avas uksi ja aknaid, avas suure klaasukse, kust lohistasid välja diivani. Hiljem pani tähele, et aken oli katki ja et teise akna juures maas põles midagi, mis oleks aknast sisse lendamise korral tekitanud põlengu voodis, siis nad ei oleks välja pääsenud. Väljas põlev pudel oli katki läinud. Helistas hädaabinumbril. Olid ööriietes, paljajalu, sai väikesed haavad jalgadele, mida kiirabi tohterdas ja mistõttu mõnda aega lonkas. Toas oli ka kilde, mis ei olnud aknaklaasi killud. Killud olid põlenud, läbipaistvad ja tahmunud. Kui tuli oli kustutatud, tuli kohale tuletõrje ja saabusid politsei ning kiirabi. Tuletõrje midagi ei kustutanud. Järgmisel päeval tuli politsei uuesti, kokku käis kolm kollektiivi politseinikke. Enne ja pärast seda sündmust midagi olulist juhtunud, mis vääriks mainimist, toimunud ei ole, HL’ega side-meid ei ole ja teo põhjuseid arvata ei oska, süüdistatavat ei tunne. Kannatanu AM on andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 62-63), mille kohaselt oli elanud tütar SL’ele kuuluvas, Tallinnas XXX asuvas, majas alates 03.10.
2. a. Ööl vastu 27.11.
3. a kella 2 ja 3 vahel, kui ta voodis luges, kuulis kahte pauku ja klaasi klirinat, tõusis voodist, kuulatas ja valis tütre telefoni numbri. Automüra ei kuulnud. Trepist alla 4 minnes tundis bensiini haisu ja nägi, et terrassil põles vedelik ja kutsus tuletõrje. Terrassil põlesid ka mingid tropid, neid ei katsunud. Viskas tulele peale vett ja tuli läks tugevamini põlema, põlev vedelik lahjenes veega ja u kolme ämbriga tuli kustus. Nägi läbi 2 korruse ulatuvas aknas 2 auku, kõik oli mustaks tõmbunud. Tuli tuppa ei pääsenud, kuna olid pandud ekstra hästi tugevad klaasid, et oleks ohutu kui väike laps rattaga sõidab. Kui kohale jõudis tütre abikaasa HL, hakkas tema tuletõrje ja politseiga suhtlema. Tuletõrje saabus esimesena, arvab, et järelikult said tropid nende kätte, ei pööranud kildude korjamisele tähelepanu. Politsei näitas pudeli troppi ja pudelikaela ning selgitas, et tegemist on süütamisega. Õue läks järgmise päeva õhtupoolikul, hoovis kahtlasi jälgi ei märganud. Majja kolimisest novembri lõpuni ei olnud juhtunud midagi märkimisväärset, mis oleks äratanud tema tähelepanu, süüdistatavat ei tunne. Krunt on aiaga ümbritsetud, aial on värav tänava pool ja jalgvärav metsa pool, need ei olnud lukus. Kannatanu SL on andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 63), mille kohaselt sai ta ema telefonilt kõne, helistas tagasi ja lühikese kõne ajal kuulis, et maja põleb. Ütles abikaasale, mis juhtunud oli, abikaasa sõitis sündmuskohale ja ise jäi lapsega koju. Ise läks XXX kas järgmisel või ülejärgmisel päeval, siis oli aknast kahel klaasil alumine osa katki ja üks osa oli terve. Klaasikilde ei näinud, ei vaadanud otsiva pilguga, tropid olid ära võetud. Ei saanud varalist kahju, kuna kahju maksis abikaasa kinni. Süüdistatavat ei tunne, maja rünnaku motiivi ei oska öelda, teab vaid ajakirjanduses spekuleeritut. Kannatanu MM kohtuistungil antud ütluste (IV kd, lk. 63-64) kohaselt oli ta ööl vastu 27.11.
4. a kodus Tallinnas XXX, korter on 3-toaline,
5. korrusel, korteri aknad jäävad tänava poole. Kella 03:00 ajal, mil kõrvaltuba süttis, ta magas. Ärkamise ajal oli tema toa rõdul tuli, korraks nägi leeki, aga ei julgenud aknast välja vaadata. Toast väljudes jooksis vasakul pool ema, kes käskis 112 helistada ja paremal pool üritas isa tuld kustutada, püüdis vaipa kokku panna, kõik oli tules. Kui oli helistanud, läks emaga õue. Saabusid po-litsei, tuletõrje ja kiirabi, isa tuli välja hiljem koos politseiga. Hiljem läks tuba vaatama, nägi põrandas auku ja maas ning rõdul klaasikilde, põlevat ega hõõguvat troppi ei näinud Kannatanu LM kohtuistungil antud ütluste (IV kd, lk. 64-65) kohaselt oli pere tulnud 26.11.
6. a õhtul koju kesköö ajal. Heitis magama, mees jäi teise tuppa telerit vaa-tama, öösel 3 ajal kuulis klaasiklirinat, arvas, et kassid on midagi maha ajanud ega läinud kohe vaatama. Abikaasa tuli äratama, ta toimetas korteris ülikiiresti ja üritas tuld kustutada, mis tal ei õnnestunud, ehkki üritas leegi lämmatamiseks vaipa kokku keerata. Põlev vaip oli päris toa ukse juures, aknast teisel pool tuba. Toal on topeltaknad ja akende ees metallist ribi-kardinad. Avastasid maas lehmapiltidega pudeli killud, ei tea, et kodus oleks olnud lehmapi-ltidega pudeleid. Troppe ei täheldanud, enne uurijate käimist ei lubatud midagi puudutada. Toas hävisid vaip, diivan, enamus seal olnud laste asjadest ja mehe riietest, telefonid, televii-sor, järgi ainult kahjustatud kapp. Toas nägi pärast kustutamist parketis auku ja maas pudeli-kilde. Poja kõrvaltoa rõdul oli põlenud porivaip ja pesurest, muud seal ei olnud. Nägi rõdul põlenud vaipa ja pudelikilde, mis korjati kokku. Löök rõdul oli suunatud poja toa ülemise aknaraami vastu, oli näha, kuna poisi tuba ei läinud põlema, aknaraamistik oli tahmunud. Kokkupuutel tulega sai näole natuke põletusi, kui läks meest haiglasse vaatama, siis sai salvi. Ei oska arvata, millest rünnak võis tingitud olla, hoiatusi ja ähvardusi ei ole tehtud, süüdis- tatavat kohanud ei ole. Kannatanu TM kohtuistungil antud ütluste (IV kd, lk. 65-66) kohaselt oli pere käinud 26.11.2006.a õhtul külalistega väljas ja jõudis koju pärast 23:
7. Jäi varem tütre toaks olnud toas televiisorit vaatama ja sinna magama, une pealt käis pauk, mille peale hüppas üles. 5 Märkas sädemeid, siis kuulis klirinat, tajus keemia haisu ja seejärel kuidas kušeti ees olevat vaipa mööda liikus voolates sinine tuli. Pidi tulest läbi minema, kavatses keerata vaiba kokku ja trampida tuli surnuks, kuid põlev vedelik tuli läbi vaiba ja süütas diivani, sealt läks tuli seinale ja kappi mööda üles. Kapil oli mobiiltelefon, rahakott. Aknas oli auk ja maas olid klaasikillud. Tuba oli leekidest valge. Kui diivan läks põlema ja mõistis, et ei saa tule kustutamisega hakkama, ajas üles naise, et poeg helistaks päästeametisse. Läks veelkord tuppa, et mõni asi välja tuua, kuid tuli oli nii suur, et sulges ukse, et õhku juurde ei tuleks. Naine ja poeg läksid korterist välja. Enne tuletõrjet tulid naabrid, kes võtsid vannitoast kaussidega vett ja hakkasid poja toa rõdu kustutama. Tuletõrje kustutas toa vahuga. Ei väljunud enne, kuna kartis, et keegi tuleb vargile. Nägi aknaklaasikilde ja sakiliste servadega tumedaid kilde. Rõdul oli plastmassist rest ja sellel pesurest, pudel tabas akna ülaosa. Kiirabi viis haiglasse, sai vigastusi klaasikildudest ja üle 20% nahapinnast sai erinevate astmetega põletushaavu, raskeimad vigastused olid mõlemal jalal, ühele jalale tehti operatsioon, sinna istutati uus nahk peale. Koju sai u kuu aja pärast. Süüdistatavat varem näinud ei ole, arvab, et põhjust rünnata konkreetselt teda ei olnud, kuritegu pandi toime seoses tööalase tegevusega AS L juhatuse liikmena, kuna olid tekkinud vastuolud juhatuse ja AS L väikeaktsionäride vahel ja ta oli kuulnud ver-siooni, et PK oli pahane, et HL oli omandanud aktsiad. PKja teiste väikeaktsionäridega suhtles üldkoosolekul, mitte isiklikult. Kannatanu HL on andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 74-75), mille kohaselt sai ta XXXtoime pandud süütamisest teada 27.11.
8. a öösel naise ema AM’i telefonikõnest, kes majas ainsana elas. Kui ta kohale jõudis, kahtlast liikumist ega lahkuvat autot ei märganud, hoovis askeldasid tuletõrjujad autoga, oli kõvasti vett, õuepoolsed suured aknad olid osaliselt kildudeks purunenud, osad aknad olid väljastpoolt tahmunud, nägi terrassil aknaklaaside hulgas ka tumedamat sorti pudelikilde, sh suurema läbimõõduga pudeli suu. Ümberringi oli tunda iseloomulikku lõhna, mis sarnanes tökati lõhnale ja ei olnud iga-päevases olmes kasutatava keemia lõhn. Mingi loiguke visises veel siniselt, kuid see kustus ka varsti ära. Politseikoer võttis üles jälje, mis viis aia kaugemasse nurka värava juurde Lasna-mäe veeru pool, kust leiti ühe inimese jalajäljed ja autorataste jäljed. Rünnaku võimalike mo-tiivide kohta selgitas, et oli pöördunud ettevõtete juhtkondade koostamiseks oma heade tutta-vate PP’i ja TMpoole. Teab, et PP’el oli olnud elukoht ja kin-nisvara Murastes selle koha lähedal, kus samal ööl toimus samuti rünnak. See kogumis viis mõttele, et vägivald oli suunatud L juhatuse liikmete vastu. Oli koos PP’e ja abikaasa Sellega AS L nõukogu liikmed, tema põhiaktsionärina ja teised väi-keaktsionäridena, TM oli juhataja. Aktsiate enampakkumisel tegi enampakkumisel mitteosalenud väikeaktsionär PK talle ettepaneku kohtuda, kohtumisele tuli K koos I A ’ega ja A K ’uga, nad rääkisid kui tegelikud aktsiate omanikud ja kujutasid objekti enda omana, tema lõpetas selle kohtumise. Konkreetselt talle K aktsiate omandamise kohta etteheiteid ei teinud, aga see tuleneb esitatud tsiviilhagidest, milles on vii-datud ostueesõigusele. Aset leidnud juhtum võis olla seotud M kaudu temani jõudnud jutuga, et tal võiks olla põhjust midagi karta ning et K või A olla öelnud, et nemad ikkagi tahaksid L aktsiaid omada ja kui ta ei peaks seda kuidagi tahtma teha, siis võiks ta arvestada, et elab klaasmajas ja temaga võib midagi juhtuda. Seda juttu tajus ta vägivallaga ähvardamisena. Pärast 2006.a novembrit ja tema kasuks K peetud kohtuvaidluses tema kasuks olnud kohtulahendit teda ähvardatud ei ole. Tunnistaja PKon andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 75-76), mille kohaselt on ta 10% AS L aktsiate omanik. 2006.a puutus kokku L , kuid mitte M , süüdistatavat ta ei tunne. 2005.a, mil teda ennast Eestis ei olnud, oli kõikidele AS L aktsionäridele saadetud kutse üldkoosolekule, päevakorras oli ettepanek aktsiate võõranda-miseks. Tema esindajana osales istungil Andres Toome, kes pakkumist ei teinud. Pärast koos-olekut õnnestus tal osta kokku 6 10% aktsiaid. T ja L olid arutanud mittekonkureeri-mist ja koostöö tegemist, L teatas koostööga mittenõustumisest. Pärast koosolekut toimus L initsiatiivil kohtumine, kus osalesid L kutsutud AK, IA, HL ja tema. Kuna L ei olnud soovi aktsiaid müüa, palju ei räägitud. Peale seda kohtus L aktsionäride üldkoosolekul, ja L tegi ettepaneku, et pakub aktsiate eest 25 + 5 miljonit. Tema seda ettepanekut vastu ei soovinud võtta, seejärel kohtuti ja arutati asja veel, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kohtumised toimusid 2006.a talvel, kevadel ja suvel, olid meel-divad. Kohtumisel, kus osalesid ka IA ja AK, L e ei ähvardatud ja värvi-kat kõnepruuki ei kasutatud, ei ole ka ise kunagi L e ähvardanud ega kuulnud teda kedagi ähvardamas. Tundis A ja K , kuid nad ei olnud tema äripartnerid. Murastes ja mu-jal toimunud süütamistest teab niipalju kui ajakirjanduse vahendusel informatsiooni saanud on. Oli tulnud eelmisel õhtul laevaga Soomest suusatamast ja järgmise päeva hommikul sai infot ajakirjanduse vahendusel. On käinud ütlusi andmas korra tunnistajana ja korra kahtlustatavana. P P ’i nime on kuulnud, kohtunud ei ole ja ei tunne. T M oli esimene kokkupuude 2007.a alguses talvel, kui ta K kortermaja nurga taga luuras. Siis teda ei tundnud, kuid kui hiljem sama meest üldkoosolekul nägi, sai teada, et see on T M . Tunnistaja EL on andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 76-77), mille koha-selt töötas ta 26.11.2006.a Kristiine Prismas kassiirina, asus tööle pärast 16:00 ja töötas kuni 21:00, sel ajal üks meesterahvas ostis alla 10 jääva paarisarvu ühesugust läbipaistvat lehma-piltidega keeratava korgiga tühje pudelit, mis meenutasid kujult vanu piimapudeleid. Mäletab ostu, kuna tavaliselt naised ostavad tühje pudeleid naised. Maksti sularahas. Ostu sooritanud mehe välimus meelde ei jäänud, mäletab, et teretas eesti keeles. Ostu tegemise ajal on tavapä-raselt palju inimesi, on aeg pärast tööpäeva, ostjad ei jää meelde. Et ostja saaks pudelid ise ära võtta, pani need kassa kõrvale metallosale, mitte lindile. Mäletab, et samal päeval ostis üks naine purgid, see meenus seetõttu, kuna palus karpi, kuhu purgid sisse panna. Süüdistatavat ei tunne. Tunnistaja M T on andnud 16.01.2008.a kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 77-78) , mille kohaselt ta tunneb süüdistatavat isiklikult, on ammused tuttavad, neil on sõbrasuhted ja ei saa tema vastu midagi öelda. Tarvitab harva narkootikume, 1-2 korda nädalas. 26.11.2006.a õhtul narkojoobes ei olnud. 26.11.2006.a õhtusest ajast mäletab, et oli koos abikaasa SJ’ga Kristiine Prisma kaupluses, kus kohtus Marek Võrk’uga. Kui nad olid kolmeke-si kohtunud, jalutas Võrk’uga poes ja ajas u 10-15 sek juttu, ja siis läksid lahku. Abikaasa kii-rustas teda lahkuma. Ise midagi ei ostnud, Võrk ostis suitsu ja toiduaineid, mingid laste pude-lid, sooritas ostud toiduosakonnast, ta ei pööranud Võrk’i ostudele erilist tähelepanu. Jutuaja-mise ajal olid kosmeetika juures. Jutuajamist, milles Võrk oleks nimetanud „punapea põlema panemist“, ei olnud. Koheselt pärast jutuajamist läksid lahku, Võrk jäi maksma, ostude sooritamise ajal viibis Võrk’u kõrval, Võrk hoidis korvi. Lahkudes läks Kristiine Kasiinosse, kus oli u 5 tundi, võimalik et käis teises kasiinos ka. Rohkem sel õhtul Võrk’uga ei kohtunud. On saanud seoses 27.11.2006.a süütamistega palju kannatada, kuna teda peeti kinni erirežiimiga erikambris. Ei tea süütamistest ega nende planeerimisest midagi, 26.11.2006.a õhtul sellest Võrk’iga ei rääkinud, ise sündmuskohtadel ei viibinud, alates sellest kohtumisest Võrk’iga üldse ei suhtle. Kõigest kuulis alles politseis pärast vahistamist. On kuulnud IA’e ja AK’u nime, kuid nendega ei suhtle. Tavaliselt rääkis Võrk’iga vene keeles, vahel ka eesti keeles. Kohus on avaldanud tunnistaja uurimisel antud ütlusi (I kd, lk. 170-172), mille kohaselt rääkis ta Võrk’uga juttu, läksid mingi leti juurde, kus müüdi muuhulgas tühjasid pudeleid. Marek tahtis osta neid tühjasid pudeleid. Ta pani korvi mingi koguse pudeleid, kui palju täpselt, ei mäleta. Need pudelid olid läbipaistvast klaasist, suurema pudelisuuga, kui näiteks tavaline õllepudel. Samuti on andnud ütlusi (I kd, lk. 178), mille kohaselt Marek ostis siis ainult tüh- 7 jad pudelid, rohkem ei ostnud tema midagi ja ütlusi (I kd, lk.178), mille kohaselt sai tookord Mareki pomisemisest aru ainult seda, et ta ütles midagi nagu- „Läheme paneme punapea põlema“. Ei pannud tema sõnu tähele, ei saanud aru, kellest juttu oli. 16.01.
9. a istungil väitis, et avaldatud ütlusi kuulnud pomina kohta tema andnud ei ole, ütlused kirjutati eesti keeles ja tal kästi üksnes allkiri alla panna. Vahi all olemise ajal süüdistati teda süütepudelite viskamises ja kästi kinnitada asju, mida ta ei tea. Ei tea, kust tuli jutt pudelite kohta. 21.11.2008.a istungil antud ütluste (IV kd, lk. 176-177) kohaselt M T 16.01.2008.a istungil valetas ja andis ütlused nii, nagu süüdistatav seda soovis. Kinnitas, et on teadlik vale-ütluste karistatavusest. Valetas, kuna puutus enne istungit süüdistatavaga kokku nii kambris kui sõidukis ja ei tahtnud tema vastu ütlusi anda, Võrk ei ähvardanud teda, kuid rääkis tungi-valt, et on kinni tema ütluste pärast. Istungil avaldatud uurimisel antud ütlused andis surveta, jättis siis palju asju rääkimata, kuna ei tahtnud Võrk’u vastu ütlusi anda. Teab kindlalt, et süü-taja oli Marek Võrk, aga ta pidi andma ütlusi, et teda ei ole seal olnud ja pole midagi näinud. Neil oli sel teemal poes käies lühike jutuajamine, kriminaalsete isikute vahel on jutuajamine lühike ja konkreetne. Võrk ütles, et läheb punapead süütama. Võrk võis olla vihane, et ta kaa-sa ei läinud, võib-olla ootas abi. Mis juhtus, seda teavad vaid tema ja Võrk, keegi teine ei saanud ütlusi anda. Pärast ütluste andmist tellis Marek Võrk kaks korda tema peksmise ja ta mõistis, et teda hakatakse teadmiste eest tapma, siis otsustas tõtt rääkida. Võrk on hea sõber ja kompanjon, ei pea tema vastu viha, annab talle kõik andeks. Enne 26.11.2006.a kohtumist rääkisid lühidalt telefonis, neil mõlemal oli 2 telefoni, jutt võis olla rahast, Võrk tõi midagi, nad vahetasid asjad. Kristiine Pereprisma toiduosakonnas võttis Võrk liitrised heledad klaasist piimapudelid, nagu vanasti olid. Samal ajal rääkisid ärist ja Võrk mainis, et on vaja süüdata HLe. Ei saanud kaasa minna, sellised asjad ei meeldi, süüdatavas majas võis olla laps, tegeles vaid väikse narkoäriga. Nädal pärast süütamisi karjus Võrk, et ei taha temaga enam asju ajada. Neil oli Võrk’uga teisi probleeme ka, on talle 25 000 krooni võlgu. Tunnistaja V Š on andnud kohtuistungil tunnistusi (IV kd, lk. 90-91) , mille kohaselt töötas ta 26.11.2006.a Kristiine Prismas endise nimega Falck Eesti AS vahetuse üle-mana. Süüdistatavat ei tunne. Videolindi salvestuse järgi on näinud, et 26.11.2006.a käisid klaaspudeleid ostmas 2 üle 30-aastast meest, kes sisenesid kauplusesse info ja
10. kassa vahelt üksteise järel, esmalt pikem, kes oli üleni mustas ja mütsiga ja seejärel max minut hiljem lühem tõmmu mees, kellel oli must jope. Liikusid koheselt pärast sisenemist kosmeetika vahekäigu poole, mille vastas asuvad klaasist kausid ja pudelid. Kõike ei olnud näha, kuna mingi osa jäi posti varju. Selle koha peal kus nad asusid, olid riiulitel klaasist piimapudelid. On nii kaua seal töötanud, et teadis peast, mis esemed millistel riiulitel asusid. Korvis pudelit salvestiselt näha ei olnud, oli näha, et korvis on midagi klaasist, korvis olid ainult pudelid. Riiuli juurest eemaldusid mehed koos ja suhtlesid omavahel. Tunnistajana SJ on andnud kohtustungil ütlusi (IV kd, lk. 91-92), mille kohaselt on ta näinud Marek Võrk’u ja temaga kohtunud, kuid midagi isiklikku temaga ei ole. M T ga elab vabaabielus, 2006.a elasid lühikest aega T u 1, tänav asub Kristiine Keskuse läheduses. 2006.a novembris viibis mehega Kristiine Keskuses, kuna olid problee-mid Hansapanga kaardiga, riides olid mehega mõlemad mustas. Keskusesse sisenes ja sealt väljus tagumise sissepääsu kaudu, koju läks üksinda. Mehega kohtus u tund hiljem kodus, ei tea miks mees keskusesse jäi. Keskuses nägi Võrk’u, kes oli ka mustades riietes, peas oli no-kamüts. Võrk ainult teretas meest, nad ei vestelnud. Seoses 26.11.2006.a sündmusega on kuulatud üle ühel korral. 8 Tunnistaja AK on andnud tunnistajana ütlusi (IV kd, lk. 92-93), mille kohaselt ta süüdistatavat ei tunne, omab tuttavaid AS L aktsionäride hulgas, sh HL ja PK. On püüdnud nendevahelisi vaidlusi kohtuväliselt kokku leppida, endal selleks isik-likku huvi ei ole, aktsiaid ei ole. Aitas K ja L ’e kokkusaamisi korraldada ja tegi nad tuttavaks, kuna oli mõlema sõber. Et L omandas aktsiad ebaseaduslikke võtteid kasutades ja asutajatest aktsionärid, sh JS, AG ja PK kaotasid ostueesõi-guse, kuulis K 2006.a kui oli üle pika aja Eestisse tulnud. Tutvustas K huvi aktsiate ostmise vastu vanale tuttavatel I M ’ele, kes ütles, et tunneb U ’it. Samas soovitas I M L e, et vormistatakse U ’i poolt aktsia kinge talle. 2005.a detsembris omandas L 1 aktsia 500 krooni eest, hiljem leppis K ’st väiksemate aktsio-näridega kokku veel aktsiate omandamises. Kinkimise erinevuseks ostmisest on, et mitteakt-sionär võib saada kinke, aga mitte aktsiat osta. L oli huvitatud K ’ga kokkusaamisest, pakkus 4 miljonit selle eest, et K müüks oma aktsiad 25 miljoniga ära. Otseselt põleta-misest ei ole räägitud, aga lubades 4 miljonit .andis L märku ettepanekust teha K üle üleoleku saamiseks midagi ebaseaduslikku, mis tuleks välja justkui oleks tehtud K poolt. Ei tea ja võib vaid oletada, mida L silmas pidas. Kokkusaamisel Palacis nad ühist keelt ei leidnud ja L lahkus, kuna tundis end solvatuna. Pärast seda on kohtunud K ’ga, kuid mitte L ’ega. Hiljem leppis veel paar kohtumist kokku, kus K ja L kohtusid kaheke-si. Kuna K teadis, et esimese omandatud aktsia L ostis ja ei saanud RU ’ilt kingiks, pöördus K kohtusse. K on tasakaalukas ja seadusekuulekas. HL’ega olid sõbrasuhted, enam vist ei ole. I M t tunneb vanast ajast, kui K soovis akt-siaid kokku osta, siis ja M rääkis, et tunneb U ’it. Teab, et M oli L -ga seotud, temaga kohtunud ei ole, PP’e nimi ei ole tuttav. Süütamisest teab meedia vahendusel, põhjust ei oska öelda. Tunnistaja I M on andnud kohtuistungil ütlusi (IV kd, lk. 93-94), mille kohaselt ta süüdistatavat ei tunne, K ja L ’e vahelistest vaidlustest teab seda, mis on selgunud kohtuvaidlustest. K ga on kokku puutunud seoses kohtuvaidlustega, kohtumistel on kumb-ki jäänud oma seisukohtadele, ühel kohtumisel oli ka AK ja ühel olid K ja A . Ei tea, kelle initsiatiivil K ja A tema ja K kohtumiste juures viibisid. Varem tundis K ut. K ’ga viidi kokku seoses U ’ilt kingiks saadud aktsiaga. K mainis tungivalt, et AS L on tema huvi ja teised peaksid taanduma, otseseid ähvardusi seoses aktsiatega saanud ei ole, K on väitnud, et need on tema aktsiad ning te-ma huve ja õigusi on riivatud. Süütamistest on saanud infot meedia kaudu. TM’ga on kohtunud korra AS-s L , PP’i ja VR’t ei tunne. Tunnistaja DD on kohtuistungil andnud ütlusi (IV kd, lk. 137-138), mille kohaselt käis ta 27.11.2006.a kell 12 päeval süütamiskatse sündmuskohal Pirital, on opera-tiivtöötaja kriminalist. Sündmuskohal fikseeris fotoaparaadiga olukorra ja jäljed ning võttis kaasa asitõendid. Fotode tegemine on kajastatud tehnilise uuringu protokollis. Keskkriminaalpolitsei inimesed otsisid temaga koos ja võis ka olla inimesi politseiametist, süütamise tõttu oli vaadeldav ala suur. 15-20 m majast eemal leidsid jalajälgi, murul oli tikukarp. Tikud võttis kaasa, pakendas nõuetele vastavalt ja andis üle. Osales sündmuskoha vaatlusel, vaatlusprotokolli koostamisel ei osalenud, nimi on seal, kuna käis sündmuskohal. Koostas vaatlusprotokolli lisa, see käib fototabeli juurde. Pärast lahkumist jäid teised sünd-muskohale. Puudub reegel, et protokoll tuleb koostada sündmuskohal, suure sündmuskoha puhul tuleb fikseerida palju asju, tavaliselt uurija tavaliselt helistab, siis loevad fikseeritu läbi ja allkirjastavad. Ekspert AA selgitas kohtuistungil (IV kd, lk 150-152), et töötas 2006.a detsemb-rist 2007.a jaanuari alguseni Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuses, DNA-ekspertiise teeb pidevalt, esimese ekspertarvamuse andis 1995.a. Ekspertiisi tegemiseks talletab proovid sündmuskohal 9 uurija ja need koos ekspertiisimäärusega ekspertiisibüroosse ekspertiisi tege-miseks. Valitakse proovid, mida analüüsida, võetakse erinevaid proove. Pärast proovide võt-mist tehakse teatud proovide korral kindlaks nende tüüp, selgitatakse, kas proovid sisaldavad verd, seemnevedelikku vms. Siis puhastatakse DNA, üritatakse lahti saada lisaainetest, sündmuskoha proovide puhul mõõdetakse DNA kogust, hakatakse DNA’d paljundama ja paljundatud DNA markerite alusel antakse arvamus. DNA kasvatamine ja ekspertiisi teostamine sõltub tingimustest, konkreetse ekspertiisi aeg nähtub töölehtedelt. Proovide võtmine toimus 30.11.2006.a, esimesed tulemused esimeste proovide kohta sai 01.12.2006.a, siis ei olnud veel Marek Võrk’i proovi, selle sai 25.01.
11. a süljeproovina. DNA jälgede püsimine objektil sõltub sellest, millise jäljega on tegemist, kui palju on algset materjali, millistes tingimustes olnud, kuidas säilitatud. DNA proovide valikul on lähtutud kohtadest, mida on inimene katsunud, katsumisest tekib rakkude jälg. Orgaanilises väljas hakkavad raku ensüümid DNA-d lagundama, laguneb ka keemiliste reaktsioonide mõjul, halvasti mõjuvad niiskus ja päikesevalgus. Testide töötlemisel on testitud erinevate kemikaalide toimet tulemuse saamisel, kõige halvemini mõjunud valgendajad ja tugevad happed, üldiselt bensiini ja mootoriõli puhul on saadud tulemusi. Kuumuse toime sõltub temperatuurist ja kuumuse kestvusest, tuhast tulemusi ei saa. Antud juhul olid nutsakute otsad ära põlenud, proove sai lahti keritud keskmiselt osalt. Kuidas proov objektile satub, selle kohta ei saa ekspert midagi öelda. DNA täisprofiili korral langeb kokku 11 lookust, võib esineda osalist kokkulangemist ja lookuste analüüsimine võib ka ebaõnnestuda, näiteks DNA vähesuse korral. Ekspertiisiaktis GE-2360-06/6369 sisalduva ekspertarvamuse p.4 kohaselt on tegemist 9 DNA lookuse osas esinemise sagedusega 6,8x10-11, mis tähendab, et selline kombinatsioon esineb eestlaste populatsioonil 1 inimesel 1,5 miljardi kohta. Vastavalt üldisele praktikale on arvutused tehtud täisprofiilide kokkulangevuse korral, segaproovide korral esinemissagedust anda võimalik ei ole, statistilist interpretatsiooni juurde ei tehtud ja esitatud on küsimus isiku välistamise võimalikkuse kohta, vastavalt praktikale alleelide olemasolu korral välistada ei saa. Puuduvad standardid selle kohta, kui palju on alleele vaja leida, et tuvastada konkreetne inimene, tuleb lähtuda konkreetsest proovist ja tulemusest ning hinnata väärtust ja sagedust. Segaproovide korral mõjutab tulemust ka erinevate inimeste bioloogilise materjali osa proovis, ühe inimese bioloogilise materjali ülekaalu korral võib välja joonistuda peaproffiil. Segaproovi puhul sõltub tema sidumise võimalikkus konkreetse inimesega konkreetsest proovist, sõltub alleelide esinemissagedusest. DNA’d kontrolliti esmalt andmebaasi kaudu, kust tuli kokkulangevus ühe vanema kriminaalasjaga seoses ja hiljem saadud Marek Võrk’i proovi võrreldi varasema prooviga. Akt kajastab ka VRe DNA kohta antud arvamust, vastused on märgitud arvestades akti loetavuse huvisid. Arvamuse andmisel on lähtutud nendest proovidest, kus oli tulemusi võimalik sisuli-selt võrrelda. 15.12.
12. a saabunud suitsukoni võeti ära jälitustegevuse käigus, see on viide 2003.a kriminaalasjale, salastatuse tõttu ei saa ekspert koni puudutavatele küsimustele vastata. Suitsukoni testiti, aga see ei kajastu ekspertiisiarvamuses. Suitsukoni ja Marek Võrk’i tulemust võrreldes saab öelda, et profiilid on täpselt samasugused. DNA-ekspertiisiga ei määrata DNA sattumist objektile, DNA saab sattuda erineval viisil, kontaktjälg võib sattuda käes hoidmisest, samuti mingi pinna kaudu. Kogemuse põhjal on proovi võttes võimalik öelda, kui palju peaks DNA’d kätte saama, veres, spermas ja suitsukonil on palju DNA’d. Tunnistaja MK (IV kd, lk. 241) andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt olid tal Marek Võrk’iga sõprussuhted, viimase 2 aasta jooksul suhelnud ei ole, varem suhtlesid tihti, kuupäevasid ei mäleta. Kas nad kohtusid 26.11.
13. a, ei mäleta, sel ajal ööbis Võrk tema juures harva, võib-olla korra kuus. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: I köide: 10 - lk.8-13 27.11.2006.a Harjumaal XXXasuva sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et tegemist on kivimajaga, majani viiva tee servast leiti jalatsijäljendid, suunaga maja sissekäigu poole teel põlemisjälgedega kangatükkidega puidust ese, mõlemal pool ust aknad, parempoolse akna all maja seinast 1,3 m kaugusel klaasikillud ja seinast 0,5 m kaugusel kumera kujuga klaasikild, vasakpoolse akna keskosal läbi kahe klaasi ulatuv auk majas põlemisjäljed seinakapil, laual, põrandal ning ukse vastasseinal; - lk.14 05.22.2006.a koostatud tehnilise uuringu protokoll 27.11.2006.a kriminalisti toimingute, läbi viidud uuringute, talletatud jälgede, proovide ning äravõetud objektide kohta Muraste küla sündmuskoha kohta, märge kahte kotti pakendatud klassikildude kohta; - lk.41-60 27.11.2006.a Tallinnas XXXasuva sündmuskoha kell 03:53-04:00 toimu-nud vaatluse Ida Politseiosakonna Kriminaaltalituse vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja kell 11:00-13:00 toimunud vaatluse Keskkriminaalpolitsei vaatlusprotokoll, millest nähtub, et lõhutud on kahekordse aiaga piiratud territooriumil asuva eramaja kahe klaaspakettakna välimised klaasid, maas aknaklaasikillud ja klaaspudeli killud, akende ava servad mustaks põlenud, sündmuskohal spetsiifiline kütuselõhn, leitud ja kaasa võetud põlemisjälgedega kaltsud, muru peal jalajäljed, mis viivad aia taganurka, hoovist aia äärest u 7m terrassist leitud 7 tikku, nähtavad põlenud tikupead. Keskkriminaalpolitsei protokollil puudub politseivaneminspektor D Dubjagini allkiri; - lk.61-62 30.11.2006 ja 01.12.2006.a tehnilise uuringu protokollid 27.11.2006.a kriminalisti toimingute, läbi viidud uuringute, talletatud jälgede, proovide ning äravõetud objektide kohta Künnapuu tn sündmuskoha kohta, märge terrassilt kahe kaltsutüki ja pudelikildude ning kasutatud tikkude kaasavõtmise kohta; - lk.86-100 27.11.2006.a Tallinnas XXX asuva sündmuskoha kell 04:30-05:05 toimunud vaatluse Ida Politseiosakonna vaatlusprotokoll ja 12:00-13:20 toimunud vaatluse Keskkriminaalpolitsei vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et sündmuskoht asus 5-kordse korrusmaja
14. korrusel, krt 18 elutoa akna allpõlemisjälgedega vaip, selle juures maas 2 põlenud otsaga tikku, korteri akendest Linnamäe tee poole elutoa ja lapsetoa aknad, lapsetoa ees rõdu, korterisse sisenemisel põlenud materjalide lõhn, elutoas suitsukahjustused, põlenud mööbel ja riideesemed, põrandal söestunud koha juurest leitud põlevvedeliku lõhnaga tekstiil, selle kõrval maas purunenud värvitu klaastaarapõhi ja reljeefsed värvitud klaasikillud musta, roosat ja valget värvi laikudega, aknaklaas purunenud, klaas langenud toa poole, toa keskel aknast u 2 m kaugusel aknaklaasi killud, lapsetoa rõdul põlevvedeliku lõhnaga söestunud porimati jäänused, põlenud pesurest ja reljeefsed klaasikillud musta ja valget värvi laikudega, akna ülanurgas põlemisjälg, akna kohal, rõdulae ja –seina ühenduskohal suunaga põranda poole bensiinilõhnaga vedelikunired; - lk.101 30.11.2006.a tehnilise uuringu protokoll 27.11.2006.a a kriminalisti toimingute, läbi viidud uuringute, talletatud jälgede, proovide ning äravõetud objektide kohta Linnamäe tn sündmuskoha kohta; - lk.15, 63, 102 tulekustutus-, päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardid kolme sündmuskoha kohta, Muraste sündmuskohta väljakutse aeg 27.11.2006.a kell 01:54, jõutud kohale 02:10, Künnapuu tn sündmuskohta väljakutse aeg 27.11.
15. a kell 02:30, kohale jõutud 02:37; Linnamäe tee sündmuskohta väljakutse aeg 03.13, kohale jõutud 03:
16. - lk.120-126 30.11.2006.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus on vaadeldud kõigilt sündmuskohtadelt kaasa võetud pudelikildusid ja Muraste ning Künnapuu tn sündmuskohtadelt kaasa võetud frotee sarnasest materjalist kaltsusid; 11 - lk.128-131 18.12.2006.a ekspertiisiakt nr. AK-1492-06/6421, mille kohaselt on kiuekspertiisiks esitatud Muraste sündmuskohalt ära võetud riidetükk pudelikaelas ning Künnapuu tn sündmuskohalt ära võetud kaks riidetükki ning on esitatud küsimused eksperdile. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud riidetükid samaliigilised üldtunnuste alusel, valmistatud puuvillastest kiududest ning võivad pärineda näiteks käterätiku tüüpi eseme froteekangast; - lk.134-136 12.12.2006.a ekspertiisiakt nr. AP-1479-06/6422, mille kohaselt on põlevvedelikuekspertiisiks esitatud Muraste sündmuskohalt ära võetud pudelikael riidetükiga ja Künnapuu tn sündmuskohalt ära võetud kaks riidetükki ning on esitatud küsimused eksperdile. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti Muraste sündmuskohalt kaasa võetud materjalist teisendunud bensiinijääke jälgedena ning Künnapuu tn asuvalt sündmuskohalt materjalist teisendunud bensiinijääke, mõlemast sündmuskohast kaasa võetud materjalidest leitud bensiinijäägid on üldiselt samaliigilised ning ei ole välistatud võimalus, et need võivad olla ühise päritoluga, bensiinid kuuluvad ülisüttivate vedelike hulka; - lk.139-141 15.12.2006.a ekspertiisiakt AP-1507/06/6502, mille kohaselt on põlevvedelikuekspertiisiks esitatud Linnamäe tee sündmuskohalt võetud proovid rõdult ja elutoast. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti proovidest bensiinijääke, mis on üheliigilise kuuluvusega Muraste ja Künnapuu tn sündmuskohtadelt võetud ja uuritud bensiinijääkidega ja ei ole välistatud, et kõigil kolmel juhtumil leitud bensiinijäägid võivad olla ühise päritoluga, bensiinid kuuluvad ülisüttivate vedelike hulka; - lk.153-159 26.01.2007.a ekspertiisiakt nr. GE- 2360-06/6369, mille kohaselt on DNAekspertiisiks esitatud Künnapuu tn ja Linnamäe tee sündmuskohalt kaasa võetud tikud ning Muraste sündmuskohalt kaasa võetud kivi ja tikutops koos selles olevate tikkudega ning kõigilt sündmuskohtadelt kaasa võetud klaasikillud, võrdlusmaterjaliks on 01.12.2006.a võetud VRe DNA proov ja 24.01.2007.a võetud Marek Võrk’i DNA proov. Eksperdiarvamuse kohaselt on Marek Võrk’i võrdlusprofiilist määratletud DNA profiil on kokkulangev DNA profiiliga, mis on eelnevalt määratletud kriminaalasjas nr 03231804003 määratletud DNA ekspertiisi käigus analüüsitud proovist suitsukonilt ja selle esinemissagedus 4,6x10/-14, mis tähendab, et nimetatud DNA profiili esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,2x10¹³ inimese kohta. Ühelt Künnapuu tn sündmuskohalt kaasa võetud tikult DNA analüüsiks võetud proovist määratletud osaline DNA profiil on kokkulangev Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga 9 DNA lookuse osas; Sauna tn sündmuskohalt kaasa võetud tikutopsilt DNA analüüsiks võetud ühest proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ja teisest proovist ning Künnapuu tn sündmuskohalt võetud riideribalt võetud proovidest määratletud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Marek Võrk’il esinevad DNA alleelid; samuti oli Künnapuu tn sündmuskohalt võetud riideribadelt võetud proovidest ühel juhul 8, teisel juhul 9 ja kolmandal juhil 10 tulemusi andnud lookuse osas kokkulangevus Marek Võrk’i võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga. Ülejäänud ekspertiisiks esitatud objektidelt võetud proovidest kas ei õnnestunud määratleda ühegi inimese DNA alleeli; õnnestus määratleda üksnes üksikuid inimese DNA alleele ja saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali kohta, sh Marek Võrk’ilt ja/või VR’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise ega mittesisaldumise kohta nendes proovides; ei olnud proovist määratletud DNA profiil kokkulangev Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga või ei olnud segaproovis analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Marek Võrk’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta segaproovis. 12 - lk.163-166 28.02.2007.a ekspertiisiakt nr. TR-026-07/881 koos fototabeliga, mille kohaselt esitati jäljeekspertiisiks ekspertiisiobjektidena 5 fotot ja võrdlusmaterjaliks jalatsid, mis olid võetud 31.01.2007.a ära M T lt. Ekspertiisakti kohaselt tuvastati jälgede ja jalatsi-te võrdleval uurimisel üldtunnuste (mustrielemendid) lahknevus. Eksperdiarvamuse kohas-elt ekspertiisiks esitatud fotodele talletunud jalatsijäljed ei ole jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega. - lk.184-186 ja191-192 tunnistaja SJle fotode järgi isiku äratundmiseks esita-mise protokoll tõlkega koos fototabeliga, kus tunnistaja on ära tundnud Marek Võrk’i; - lk.194 26.11.2006.a Kristiine Prisma Peremarketi ostutšeki väljatrükk, millest nähtub 26.
17. 2006.a kell 19:02 fikseeritud 6 piimapudeli tootekoodiga 3039660787140 müümine hinnaga kokku 132 krooni ja tasumine sularahas; - lk.195 07.12.2006.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub ostutšeki vaatlus; - lk.197-200 04.01.2007.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub ühelt CD plaadilt Kristiine Prisma Peremarketi turvakaamera salvestiste vaatlemine ajavahemikust 26.11.2006.a kell 17:00 kuni 20:00, millega on fikseeritud tumedates riietes ja tumeda nokamütsiga mehe liikumine kosmeetikakaupade väljapanekust kell 18:48:10; teise tumedates riietes, tumedate juuste ja peakatteta mehe viibimine nõude väljapaneku riiulite vahel kell 18:50:03, tume-dates riietes ja tumeda nokamütsiga mehe ja temast lühema tumedates riietes ja tumeda peaga ning peakatteta, kätega žestikuleeriva mehe koosviibimine köögitehnika väljapaneku juures kell 18:50:29; samade meeste koos liikumine kosmeetika väljapanekust eemale kell 18:61:
18. - lk.202-217 04.01.
19. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub Tallinnas Endla tn 45 asuva Kristiine Keskuse turvakaamera salvestuste vaatlemine, millega on fikseeritud inimeste sisenemine ja väljumine Kristiine Keskusesse parkla liftide uste juures, sh valgete juustega ja musta poolmantliga naise koos tema kõrval mustade juustega ja musta jopega mehega sisenemine kell 18:34:48 ja tumedates riietes tumeda nokamütsiga mehe sisenemine kell 18:43:14; valgete juustega ja tumeda poolmantliga naise väljumine kell 18:44:00; tumeda jope ja tumeda nokamütsiga mehe, kes kannab logoga kilekotti, väljumine kell 18:59:51; tumedate juuste ja tumeda jopega ja peakatteta mehe väljumine kell 19:00:28, samuti salvestuse vaatlemine, millega on fikseeritud inimeste liikumine keskuse
20. korruse jalutusalas Elisa müügikoha juures, sh valge peaga ja tumedate riietega naise ja tema kõrval tumedates riietes mehe liikumine suunaga Elisa müügikoha poole ja teisel pildil liikumine vastassuunas, kaamera kellaaeg ebaselge; samuti millega on fikseeritud inimeste liikumine keskuse liikuva trepi juures, sh valge peaga ja tumeda poolmantliga naise liikumine käsikäes koos tumedates riietes tumeda peaga mehega kell 18:38:17 ja istumine pingil kell 18:38:48, valge peaga naise kõrval istuva tumedates riietes mehe telefoniga kõnelemine kell 18:45:00; tumedates riietes mütsiga ja valget värvi ning logoga kilekotiga mehe liikumine kell 19:02:04 ja samuti millega on fikseeritud tegevus keskuse parkimismaja
21. korrusel, sh tumedates riietes tumeda mütsiga ja valget värvi ning logoga kilekoti väljumine keskusest suunaga Kotka tn poole; tumedates riietes ja mütsita mehe väljumine keskusest parkla sisemusse. - lk.224-233 11.12.2006.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub viielt CD plaadilt Kristiine Kasiino turvakaamerate salvestise vaatlemine ajavahemikust 26.11.2006.a kell 17:0020:00, millega on fikseeritud tegevust mängusaalis, sh tumeda pea ja tumeda läbitepingutega jopega mehe sisenemine kell 19:01:43; jalgrattaga ja tumedat jopet kandva mehe sisenemine kell 19:01:46; tumedate peadega ja tumedates riietes meeste kohtumine kell 19:02:07, seejärel suhtlemine koos liikumine kell 19:02:27 ja 19:02:31: meeste kõrvuti istumine mänguautomaatide ees ja ühe mehe telefoniga rääkimine kell 19:03:30; tumeda 13 pea ja tumeda läbitepingutega jopes mehe ning tumeda jope seljal kirja FILA kandva tumeda peaga ja jalgrattaga mehe lahkumine kasiinost kell 19:18:
22. III köide: - lk.1-2 27.11.2006.a Ida politseiosakonna konstaabli ettekanne väljakutse kohta 27.11.2006.a Linnamäe 5-18 ja Kiirreageerimistalituse künoloogiateenistuse konstaabli ettekanne 27.11.2006.a Künnapuu tn sündmuskohal koera võetud jälje kohta; - lk.3 27.11.2006.a akt Künnapuu tn 24 maja juurest kokkuseotud kaltsude (2 tk) ja klaasikildude paigutamise kohta korrapidamisteenistuse ruumidesse. - lk.94-95 30.05.
23. a ekspertiisiakt nr. SS-0754-06/6425, mille kohaselt esitati sõrmejäljeekspertiisiks Muraste sündmuskohalt tikutoos kirjaga CITIKASIINO tikkudega. Eksperdiarvamuse kohaselt võimaldab tikutoosilt avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest isiku identifitseerimist üks tikutoosi sahtli väliselt külgpinnalt avastatud sõrmejälje fragment, selle fragmendiga samast jälge Riiklikust sõrmejälgede registrist ei avastatud. Kohus uuris asitõendeid: - Muraste sündmuskohalt võetud esemetega pakendid klaasikildudega, kaltsuga pudelikaelaga, sõrmejälje ekspertiisiks esitatud esemetega, tikutops ja tikud. - Linnamäe tee sündmuskohalt võetud esemetega pakendid tikkudega, pudelipõhjaga, klaasikildudega - XXXtn sündusukohalt võetud esemetega pakendid klaasikildudega, kahe kaltsuga, ja tikkudega. - Linnamäe tee sündmuskohalt võetud esemetega pakendid klaasikildudega, riidetükid põlevvedeliku proovidega, tikkudega. - Kristiine Keskuse Prisma Peremarketi turvakaamera 26.11.2006.a salvestised. Süüdistatava ja kaitsja ei soovinud vaadelda Kristiine Kasiino turvakaamerate salvestisi 5 CD-plaadil selle kohta, kuidas M T läheb 26.11.2006.a kasiinosse ega salvestist vaatluse kohta Linnamäe tee sündmuskohal 27.11.2006.a. Prokurör kohtuvaidlustes palus tunnistada Marek Võrk

§ 114

p.2,3 - § 25 lg.2 järgi ja karistada teda 9-aastase vangistusega,

§ 65

lg.2 järgi suurendada vangistust eelmise otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta – võrra ning mõista liitkaristuseks 10 aastat vangistust, kohaldades

§ 68

lg.1 karistuse kandmise aja alguseks 24.01.2007.a, välja mõista kannatanu VRe kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju 3000 krooni, Hansa L kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju 11 950 krooni ja TMkasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju 55 476.68 krooni, menetluskuludena ekspertiiside maksu-mused ja sundraha. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, süüdistatavat on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud, te ei ole teinud varasematest karistustest vaja-likke järeldusi, tegu on panduid toime katseajal. Ehkki tegu jäi katse staadiumisse, oli see siiski suunatud inimeste elu ja tervise vastu. Prokurör on seisukohal, et süüdistatavale süüks arvatud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja sellele on antud õige juriidiline hinnang. Sündmuste toimumise ajad 01:40, 02:32 ja 03:13 ning asjaolu, et süütaja võis liikuda sündmuskohtade vahel sõidukiga, ei sea kahtluse alla fakti, et süütamised võis toime panna üks isik. Kannatanute elukohtade süütamise motiivi ja tahtega isikute tuvastamiseks on läbi viidud eraldi kriminaalmenetlus. Ainsaks isikuid sidu- 14 vaks kuriteomotiiviks saab olla L ga seotud vaidlus. Tunnistaja M T on sat-tunud mõjutamise alla ja tema ütlusi tuleb arvestada kogumis teiste tõenditega. Kinnitust on leidnud tunnistaja ütluste kokkulangevus teiste kogutud tõenditega. DNA-ekspertiisi tulemu-sel saab kinnitada Marek Võrk’i seotust Künnapuu tn ja Muraste süütamistega. Ehkki asjas ei ole ühte konkreetset tõendit, saab teha kohtulahendi ka kaudsete tõendite põhjalt. Süüdistatava käitumine enne süütamiste toimumist viitab sellele, et ta tegutses varjatult ja kavalalt süüksarvatava kuriteo toimepanemise eesmärgil. Visates öisel ajal inimeste elukohta-desse bensiiniga täidetud pudeleid, pidas süüdistatav võimalikuks teo tagajärgedena toas viib-bivate isikute surma saabumist ja möönis seda, tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Üheski elukohas viibinud isikud ei ole kinnitanud, et süütaja oleks teinud pingutusi, et veenduda, ega elukohtades pole inimesi. Tegemist on katsestaadiumi jäänud teoga, mis olid kantud ühtsest tahtlusest ja pandud toime lühikese aja jooksul kolmes kohas, suunatud kolme elukoha vastu, seega vähemalt kahe isiku vastu. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdlasest sõltumatutel asjaoludel, sest kannatanutel õnnestus ärkamise tõttu tulekahju kustutada. Tegemist oli isikutevastase teoga, mis pandi toime üldohtlikul viisil. Läbi tagajärje ei saa teo raskust hinnata. Ehkki grupiviisilist tegevust ei ole tuvastatud, ei saa välistada, et Marek Võrk oli kaastäideviija rollis. Kaitsja kohtuvaidlustes leidis, et mõrvakatse toimepanemine ei ole leidnud kinnitamist ja Marek Võrk tuleb õigeks mõista. Marek Võrk’ile etteheidetavas teos ei sisaldu faktilises mõttes mõrvana kvalifitseeritava teo elemente, puudub vähimgi alus eelduseks, et tal oleks olnud tahtlus kellegi surma põhjustamiseks. Teos saaks rääkida

§ 404

tunnuste esinemisest, kuid Murastes ja Künnapuu tn-l ei põhjustatud süütamistega ohtu ühegi inimese elule ega tervisele, samuti puudub võimalus teo ümberkvalifitseerimiseks. Faktiliste asjaolude pinnalt tuleks Marek Võrk mõista õigeks teo tõendamatuse tõttu. Nii Muraste kui Künnapuu tn sündmuste seostamine süüdistavaga põhineb ühele kaudsele tõendile, Linna-mäe tee sündmuse seoses kohta süüdistatavaga ei ole ühtegi tõendit. Samuti ei ole mõistlikku seost Sauna ja Künnapuu tn elamute omanike vahel. Sauna tänava episoodi osas on ainsaks otseseks ja vahetuks tõendiks Marek Võrk’i ütlused, milles ta eitab sündmuskohal viibimist 27.11.2006.a DNA leidmine mingitelt objektidelt ei kinnita seda, et isik viibis sündmuskohal ajal, mil põlema süüdatud pudel eluruumi visati. Kaudne tõend ei kinnita Marek Võrk’i viibimist sündmuskohal, vaid üksnes seda, et ta tõenäoliselt võis seal kunagi olla viibinud. DNA olemasolu kangatükil tõendab üksnes, et Marek Võrk võis olla mingil hetkel omanud riidetükiga kokkupuudet. Riigikohus on leidnud, et ühe süüd otseselt välistava otsese tõendi korral peab olema kogutud vähemalt kaks kaudset tõendit süü kinnitamiseks.Väide, justkui ostnuks Marek Võrk piimapudeleid, on ümber lükatud turvakaamerate salvestistega ja kassatšekiga. Tunnistaja M T on muutnud igal ülekuulamisel eelmisel ülekuulami-sel antud ütlusi, tema usaldusväärsus on olematu, tema õigustus ütluste muutmisele ei ole eluliselt usutav, ta muutis oma ütlusi, et maksta süüdistavale kätte pärast ülekuulamist aset leidnud sündmuste eest. Isegi kui Marek Võrk viibis Sauna ja Künnapuu tn toimunud süütamiste juures, ei vastanud tema tegevus mõrva katse tunnustele, tegude väline pilt tapmise tahtlusele ei viita, teo motiiv on jäänud välja selgitamata ja seega ei saa tahtlust ka motiivi järgi hinnata. HL’e mõ-jutamise motiiv kinnitust ei leidnud. Teo faktilised tagajärjed näitavad, et tegelikult keegi sur-ma ei saanud, määratlemata tahtlusega tegutsemisel ei saa isiku tegevust kvalifitseerida selle sätte katsena, millist tagajärge üldse ei saabunud. Tavamõistes ei põhjusta põleva anuma korterisse viskamine surma, ka käesolev kaasus kinnitab, et põleva anuma viskamine elamusse reeglina surma ei põhjusta. Kui keegi olekski surma saanud, kuuluks isik vastutuse võtmisele 15 surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Ettevaatamatusest surma põhjustamise katse aga mõeldav ei ole. Kohtueelse menetluse kokkuvõttes kvalifitseeriti Marek Võrk’i tegu

§ 404

järgi, süüdistus on esitatud

§ 114p.2,3 - § 25 lg.2 järgi.

Sellest asjast eraldatud kriminaalasjas kahtlustati IAt, PKt jt Marek Võrk’i kihutamises süütamisele, seega on kuriteo täideviijat süüdistatut mõrvas ja teda kahtlustuse versiooni järgi kihutanud isikuid süütamises. Asjast nähtuvad prokuröri suured kõhklused ja sisevõitlused Marek Võrk’i süüasjas faktilis-tele asjaoludele asjakohase ja õige õigusliku hinnangu andmisel, süüdistusaktis välja pakutud kvalifikatsiooni ei või kergekäeliselt muuta. Süüdistatav viimases sõnas kinnitas, et tema talle süüks pandavat tegu toime pannud ei ole, tal puudus tegude toimepanemiseks motiiv ja tahe ning ta ei ole viibinud kuriteo toimepanemise kohtades, ühtegi kannatanut ei tunne, nende vastu vaenu ei tunne, süüdistus on fabritseeritud, tõendeid on kõrvaldatud ja kunstlikult loodud. Kriminaalasja menetlemisel ei ole peetud kinni ökonoomsuse, efektiivsuse ega kiiruse põhimõtetest, prokurör on mõjutanud õiglast kohtupidamist. Kohtueelise menetluse kokkuvõte ja süüdistusakt on koostatud samade asjaolude pinnalt, esitatud süüdistus erineb kohtueelse menetluse kokkuvõttes teole antud kvalifikatsioonist ja oli üllatav. Palus end õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise ja tõendite puudumise tõttu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning kontrollinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning uurinud asitõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Marek Võrk’i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 114

p. 2,3 - 25 lg.2 järgi ettenähtud kuriteona.

§ 114

p.2,3 sätestab vastutuse tapmise raskeima koosseisu eest kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ja kahe või enama isiku suhtes. Toimiku materjalidest nähtub ja vaidlus puudub selles, et 27.11.2006.a visati kella 01.40 paiku Harjumaal Harku vallas XXXasuva VR’e korteri (Muraste sünd-muspaik) aknaklaasidesse, 27.11.2006.a kella 02.32 paiku Tallinnas Künnapuu tn 24 asuva SLeramu (Künnapuu tn sündmuspaik) aknaklaasidesse ja 27.11.2006.a kella 03.13 paiku Tallinnas XXX asuva TMkorteri (Linnamäe tee sündmuspaik) aknaklaasidesse kaks bensiiniga täidetud ja froteekangast troppidega süüdatud süütepudelit. VR’e korter asub tarastamata aias asuvas ühekordses kortermajas, SLmaja on tarastatud aias asuv kahekordne kivist eramu, TMkorter asub viiekordse korter-maja

1. korrusel. Samuti nähtub materjalidest ja puudub vaidlus selles, et süütepudelite viska-mise tagajärjel purunes Künnapuu tn sündmuskohal eluruumi akna välimine osa, pudelid ei sisenenud eluruumi, vaid põleng tekkis õueterrassil, samas Muraste ja Linnamäe tee sündmus-kohal purunesid eluruumide aknad, kummalgi sündmuskohal sisenes üks süütepudel eluruumi ning pudelis asunud vedelikust süttisid selles asunud mööbli- ja tekstiilesemed. Neid asjaolu-sid kinnitavad kannatanute VR’e, TT’i, AM’i, SL’e, HL’e, MM, LMja TMja tunnistaja DD’i ütlused, samuti sündmuskohtade vaatlusprotokollid koos fototabelitega (I kd, lk.8-13, 41-60, 86-100), sündmuskohtade tehniliste uuringute vaatlusprotokollid (I kd lk 14, 61-62, 101), tulekustutus-, päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardid (I kd lk.15, 63, 102), 16 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd 120-126) ja 15.12.2006.a põlevvedelikuekspertiisi akt AP-1507/06/6502 (I kd lk.139-141). Osun-datud tõendid on omavahel kooskõlas, vastuolulisi asjaolusid neist ei nähtu. Kohus on seisukohal, et lähtudes teo objektiivsest avaldumisest on Muraste, Künnapuu tn ja Linnamäe tee sündmuskohtadel toime pandud teod õiguslikult üks tegu, kõik kolm käitumisakti on sarnased, kantud ühisest tahtlusest ja ajalis-ruumilise läheduse tõttu (2,5 h jooksul Tallinnas ja selle läheduses) sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Kohus nõustub prokuröriga, et kõigil kannatanutel oli süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemise ajal kas tegelik või ekslikult eeldatud seos AS-ga L ja seeläbi AS L aktsia-te omandamisega seotud vaidlusega, mis on kõiki osategusi läbiv teo toimepanemise motiiv. Asjas puudub vaidlus ning kannatanute HL’e, SL’e ning AM’i ütlustega on tõendatud, et Künnapuu tee 24 kinnistu, kus elas AM, kuulus 27.11.2006.a SL’ele, kes oli HL’e abikaasa.Vaidlus puudub ka selles, et Linna-mäe tee 5-18 asuv eluruum, kus elasid TM, LMja MM, kuulus 27.11.2006.a TMle, kes oli AS L juhatuse liige. Samuti puudub vaidlus selles, et Harjumaal Harku vallas Murastes XXXasuv eluruum, kus elasid VR ja TT, kuulus VR’ele ning et Sauna 10 elamu asub kinnistu läheduses, mis kuulub PP’ele, kes oli ettevõtluses osalemise kaudu seotud Hans L . HL oli AS L enamusaktsionär ning koos SL’e ja PP’ega AS L nõukogu liige. Nimetatud asjaolud on tõendatud kannatanute VR’e, HL’e ja TM ütlustega. Kannatanu HL’e ning tunnistajate PK, AK’u ja I M ’e üt-lustest nähtub, et enne 26.11.2006.a oli HL’e ja PKvahel tekkinud huvide vas-tasseis seoses AS L aktsiatega, samuti et AK oli HL’e ja PK’t tuttavaks tehes püüdnud vahendada nende läbirääkimisi seoses aktsiate omandiõiguse ja PKpoolt soovitud ostueesõiguse teostamise üle peetud vaidlustega. Ühel sellisel kohtumi-sel viibis ka IA. Tunnistaja I M ’e ütlustest nähtub, et samasisulise vaid-lusega seoses toimunud tema ja PKkohtumise juures on viibinud ka AK ning ühel juhul ka IA. HL on eitanud, et kohtumiste juures PKga viibisid AK ja IA tema initsiatiivil, I M on andnud ütlusi, et ta ei tea, kelle initsiatiivil AK ja IA tema ja PKkohtumiste juures viibisid. Selliste ütlustega loeb kohus tõendatuks AK’u tutvuse nii HL’ega, I M ’ega kui PKga, samuti et HL ega I M ei olnud PKga varem tuttavad olnud ning et PKkohtumistel nii HL’ega kui I M ’ega viibinud AK ja IA olid olnud üksnes PKtuttavad. HL’e ütlused, mille kohaselt tajus ta kohtumisi PKga, ebasõbralike ja ähvarda-vatena ning I M e ütlused, mille kohaselt avaldas PKtalle tungivalt, et pea-le tema peaksid teised aktsiatest loobuma, kattuvad PKtegeliku sooviga, et teised loobuksid aktsiate omandiõigusest tema kasuks. Seega said ka AK ja IA esitada üksnes PKnõudeid seoses AS L aktsiatega ning tegutseda sõnumite edastamisel tema huvides. Vastupidiste järelduste jaoks asjas tõendeid ei ole. Ehkki asjas puuduvad tõendid, et PKoleks HL’e või I M ’t seoses aktsiavaidlusega tegelikult ähvardanud, jõudis HL’e ütluste kohaselt temani I M ’e kaudu jutt, et tal võiks olla põhjust midagi karta ning et kas K või A olla öelnud, et nemad ikkagi tahaksid tema aktsiaid omada ja kui ta ei peaks seda kuidagi tahtma teha, siis võiks ta arvestada, et elab klaasmajas ja temaga võib midagi juhtuda. Ka I M ’e ütluste kohaselt edastati talle aktsiatega seotud nõudmised tungival toonil. Kuna kohus loeb PK AK’u ja IA’ega seotuks, siis leiab kohus, et sellis-test sõnumitest järeldub PKpoolse ohu võimalikkus aktsiate teiste omanike, sh HL’e vastu. Arvestades sellist tõendatuks loetavat ohtu ning 27.11.2006.a sündmustes kan-natada 17 saanud isikute ainsat tegelikku või loogiliselt seletatavalt ekslikuks peetud seost läbi HL’e AS-ga L , asub kohus seisukohale, et 27.11.2006.a toime pandud süütami-ste motiiv lähtus PKrahulolematusest seoses selleks ajaks AS L aktsiate oman-diõigusega ning HL’e soovimatusega neid talle loovutada. Asjaolu, et asjas ei ole tu-vastatud PKisiklikku seost süütamistega, ei oma tähtsust. Oluline on, et osategusid ühendab ühisest eesmärgist kantud motiiv, mis võimaldab käsitleda tegusid ühtse teona. Kannatanute VR’e, TT, AM’i ja TM ütlustest nähtub, et enne 27.11.2006.a öösel süütepudelite viskamist neid võimalike elu, tervise ja vara vastu suunatud rünnakute eest hoiatatud või sellega ähvardatud ei olnud, ründeid nad karta ei osa-nud, seega ei võinud olla ka võimalikeks rünnakuteks ja nende tagajärgede likvideerimiseks ja/või leevendamiseks valmistunud. Samade kannatanute ütlustest nähtub, et ka vahetult enne süütepudelite viskamist ei tajunud nad, et oleks püütud kontrollida, kas ja kus nende eluruu-mides inimesed viibivad. Kõigis sündmuskohtades visati kaks pudelit eluruumide akendesse samaaegselt või vahetult üksteisele järgnevalt, Muraste ja Linnamäe tee sündmuskohtades visati pudelid ka nende tubade akendesse, kus inimesed reaalselt magasid. Ehkki just need süütepudelid aknaid ei lõhkunud ja eluruumidesse ei sisenenud, ei saa ühestki asjas esile too-dud asjaolust järeldada, et need pudelid oleksid olnud visatud väiksema jõuga või muul moel aknast sisenemist vältides. Tunnistajate VR’e ja TT ning TMütlus-test nähtub üheselt ja seda kinnitavad sündmuskohtade vaatlusprotokollid koos fototabelitega, et ruumides, kuhu süütepudelid sisenesid, tekkis koheselt tulekahju, süütevedelik paiskus ruu-midesse laiali, tekitades mitmeid põlemiskohti, põlev vedelik liikus ruumis edasi ja seda oli raske kustutada. Ehkki kannatanute ütlustest tulekustutus-, päästemeeskondade ja kiirabibri-gaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaartidest nähtub, et Muraste sündmus-kohal eluruumis ning samuti Künnapuu tn sündmuskohal välisterrassil tekkinud põlengud olid tuletõrje kohale jõudmise ajaks kustutatud, saavutati see üksnes kannatanute oskusliku ja operatiivse tegutsemisega ning tänu nende kohesele ärkamisele ning põlengu summutamisele asumisele pärast põlengu tekkimist. Linnamäe tee tulekahju kustutamiseks oli vajalik naabrite ning tuletõrje abi. Vaatamata põlengute kustutamisele said tuld kustutanud kannatanud VR, TT ja TMkehavigastusi nii süütepudelite sisseviskamisest tekkinud klaasikildudest kui tulest. Tekkinud põlengud olid inimeste elu ja tervist otseselt ohustavad ning tervist ka reaalselt kahjustanud. Asjas puudub vaidlus selles, et 24.01.2007.a Marek Võrk’ilt võetud süljeproovi alusel DNA ekspertiisi tulemusel on Marek Võrk’i DNA profiili esinemissagedus 4,6x10/-14, ja see tähendab, et nimetatud DNA profiili esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,2x10¹³ inimese kohta. Seda kinnitavad ekspertiisiaktis nr. GE- 2360-06/6369 (I kd. lk.153159) sisalduv eksperdiarvamus ja kohtuistungil kuulatud ekspert Anu Aaspõllu seletused. Marek Võrk ei vaidlustanud süljeproovi vabatahtlikku andmist ega esitanud taotlust kordusvõi täiendekspertiisi läbiviimiseks ega eksperdi täiendavaks küsitlemiseks. Ekspertiisiaktis nr. GE- 2360-06/6369 sisalduva eksperdiarvamusega ning ekspert Anu Aaspõllu seletustega loeb kohus tõendatuks ka asjaolu, et Künnapuu tn sündmuskohalt leitud tikult ja ekspertiisiks esitatud riideribadelt, mis pärines Muraste ja Künnapuu tn sündmuskohtadel visatud süütepudelist pärit kangast, on tuvastatud Marek Võrk’i DNA ning et süüdistatava DNA on uuritud objektidele sattunud Marek Võrk’ilt pärinevast bioloogilisest materjalist. Eksperdiarvamus on kohtu jaoks mõistetav ning veenev, ekspert on piisavalt selgitanud eksperdiarvamuses kasutatud mõisteid, ekspertiisi läbiviimise kulgu ning eksperdiarvamuse andmisel tähtsust omavaid asjaolusid ja erinevat liiki väidete põhjust. 18 Kohus loeb DNA-ekspertiisiaktis sisalduva ekspertarvamusega tõendatuks Marek Võrk’u vahetu osalemise Muraste ja Künnapuu tn sündmuskohtadel toime pandud ja talle süüks pandavates tegudes, kuivõrd tuvastatud on ühelt Künnapuu tn sündmuskohalt kaasa võetud tikult DNA analüüsiks võetud proovist määratletud osalise DNA profiili kokkulangevus Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga 9 DNA lookuse osas; Sauna tn sündmuskohalt kaasa võetud tikutopsilt DNA analüüsiks võetud ühest proovist määratletud DNA profiili täielik kokkulangevus Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ja teisest proovist ning Künnapuu tn sündmuskohalt võetud riideribalt võetud proovidest määratletud DNA lookustes on tuvastatud ka kõigi Marek Võrk’il esinevad DNA alleelide esinemine; samuti on Künnapuu tn sündmuskohalt võetud riideribadelt võetud proovidest ühel juhul 8, teisel juhul 9 ja kolmandal juhul 10 lookuse osas tuvastatud kokkulangevus Marek Võrk’i võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga. Asjaolu, et ülejäänud ekspertiisiks esitatud objektidelt võetud proovidest kas ei õnnestunud määratleda ühegi inimese DNA alleeli; õnnestus määratleda üksnes üksikuid inimese DNA alleele ja saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali kohta, sh Marek Võrk’ilt ja/või VR’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldu-mise ega mittesisaldumise kohta nendes proovides; ei olnud proovist määratletud DNA profiil kokkulangev Marek Võrk’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga või ei olnud segaproovis analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Marek Võrk’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta segaproovis, ei välista eksperdiarvamuse tõendina arvestamist ega Marek Võrk’i vahetu osalemise tuvastamist kahel sündmuskohal toime pandud tegudes. Asjas puuduvad mistahes tõendid, millest võiks järeldada, et süütepudelitesse topitud kangalt ning süütamiste sündmuskohtadelt leitud tikutopsilt ja tikult leitud süüdistatava DNA oleksid nende leiukohtadesse sattunud muul moel kui süüks pandava teo toimepanemisel. Süüdistatava väited selle kohta, et tema DNA võis sattuda sündmuskohtadele juhuslikult või pärineda tegude toimepanemisele eelnenud ajast, on paljasõnalised ja arvestades DNA leidumiskohtade spetsiifikat ebausutavad. Arvestades asjaolu, et DNA-d on leitud süütamiste sündmuskohtadelt nii süütamispudelis asunud kangalt, tikutoosilt kui kasutatud tikult, ei pea kohus juhuslikkust võimalikuks. Lisaks osategude ühisele motiivile ning nende ühel viisil toimepanemisele seovad tegusid üheks teoks ka kõigilt sündmuskohtadelt tuvastatud süütepudelite osad. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega (I kd lk 120-126) nähtub üheselt, et kõigilt sündmuskohtadelt leitud pudelikillud pärinesid ühesugustest eritunnustega pudelitest – läbipaistvast heledast klaasist pudelid, millel on roosa ninaga musta-valgekirju lehma kujutis. Teistsuguste pudelite kilde sündmuskohtadelt tuvastatud ei ole, seega võib järeldada, et ühesugused olid kõik kuus sündmuskohtadel visatud (igal sündmuskohal kaks) süütepudelit. Tunnistajate SJ, M T , EL’e ja V Š kohtuistungil antud ütlustega, samuti SJ fotode järgi isiku äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (I kd lk.184-186 ja 191-192), Kristiine Prisma Pere-marketi 26.11.2006.a ostutšeki väljatrükiga (I kd lk.194) ning kohtuistungil vaadeldud Kris-tiine Prisma Peremarketi ja Kristiine Keskuse turvakaamerate 26.11.2006.a salvestistega kogumis loeb kohus tuvastatuks, et 26.11.2006.a kella 19 paiku ostis Tallinnast Kristiine Prisma Peremarketist kuus sündmuskohtadelt leitud klaaspudelitega samast klaaspudelit Marek Võrk. Kohus on seisukohal, et ehkki tunnistaja M T on andnud kohtuistungitel ning ka uurimisel antud ütlustega vastuolulisi ütlusi ning kinnitanud 21.11.2008.a istungil varem antud ütluste ebatõesust, tuleb selliseid ütlusi tõendina hinnata kogumis teiste tõenditega ning arvestada seejuures vastuoluliste ütluste andmist põhjustanud väidetavaid asjaolusid. Ka 19 ebajärjepidevaid ning vastuolulisi ütlusi saab kogumis teiste tõenditega hinnata. Kohus leiab, et tunnistaja M T ütlused ei tõenda siiski Marek Võrk’i tehtud avaldusi 26.11.
2. Kristiine Keskuses (sh väidetavalt avaldatud kavatsus süüdata „punapea“), kuivõrd tunnistaja on avaldanud süüdistatava suhtes vaenulike ütluste andmist ning selliste avalduste tegemise kohta puuduvad ka mistahes teised tõendid. Samas leiab kohus, et tunnistaja ütlusi saab arvestada 26.11.2006.a õhtul Kristiine Keskuses Marek Võrk’iga kohtumise fakti ja temaga koos müügisaalis viibimise fakti suhtes. Tunnistaja on selgitanud vastuoluliste ütluste andmist süüdistatava suhtes tihedate suhete olemasoluga, samas hirmuga vägivalla ees. Vaidluse all ei ole, et tunnistaja ja süüdistatav suhtlesid enne 27.11.2006.a sageli ning et tunnistaja suhtes on toime pandud vägivallategusid. Seega peab kohus võimalikuks, et tunnistaja ütluste andmist on mõjutanud mõlemad asjaolud. Samas on kohus seisukohal, et M T ütluste arvestamist tõendina ei välista asjaolu, et keskkriminaalpolitsei on menetlenud kriminaalasja nr 0892220089

§ 121tunnustel selles, et 21.03.2008.

a kell 07:30 oli Murru Vangla tervishoiuosakonda toimetatud vägivallatunnustega M T ; kriminaalmenetlus on lõpetatud 12.09.2008.a kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (IV kd, lk. 161-173). Tunnistaja M T ütluste ko-haselt tekitati talle kehavigastusi seoses käesolevas kriminaalasjas antud ütlustega, milline väide ei ole leidnud kinnitamist ning seetõttu ei saa üksnes käesoleva kriminaalasja menetle-mise ajal teise kriminaalasja menetlemise fakt olla aluseks tunnistaja kõigi ütluste välistami-seks tõendite hulgast. Tunnistaja M T ütlused Marek Võrk’uga kohtumise fakti kohta 26.11.2006.a õhtul kella 19 paiku kattuvad tunnistaja SJ ütlustega ning fotode järgi Marek Võrk’i isiku äratundmisega, samuti on kaupluses viibimise fakti võimalikkust möönnud Marek Võrk ise. EL’e ja V Š ütlustega ning ostutšekiga loeb kohus tuvastatuks kuue tühja pudeli ostmise fakti ning kogumis M T ütlustega selle kohta, et Marek Võrk ostis laste mänguasjadele sarnanevaid esemeid, tõendatuks lastepäraste pilti-dega pudelite ostmise. Asjaolule, et ostutšekil märgitud ostuaeg ning kaubanduskeskusest Marek Võrk’iks peetava isiku väljumist kajastanud turvakaamerate kellaaegade järgi langesid ostu sooritamise ja isiku väljumise aeg kokku, ei omista kohus tähtsust, kuna tõenäoline on erinevate fikseerimisseadmete väikese erinevusega ajaline seadistus ning samas on üheselt tuvastatav, et müügisaalis koos M T ’ga tühjade klaaspudelite riiulite juures viibinud ning hiljem keskusest väljunud salvestatud mees on üks ja sama isik, seega puudub salvestiste vahel kõrvaldamist mittevõimaldav vastuolu. Arvestades kogumis tuvastatud asjaolusid, et Marek Võrk viibis 26.11.2006. a õhtul kella 19 paiku Tallinnas Kristiine Peremarketis, sealhulgas tühjade dekoratiivsete klaaspudelite väljapaneku juures, et temaga koos viibinud isik tajus Marek Võrk’i korvis olnud kaupa laste mänguasjadele sarnanevatena, et samal ajal teostati samas kohas kuue piimapudeli ost ning et 27.11.2006.a toimunud süütamistel kasutati kuute süütepudelit, mille kildudest nähtub, et tegemist on olnud valgest klaasist lastepäraselt dekoreeritud pudelitega, loeb kohus tõendatuks, et sündmuskohtadelt leitud killud pärinevad pudelitest, mille Marek Võrk ostis 26.11.2006.a õhtul Kristiine Peremarketist. Seega ei välista üksnes asjaolu, et Linnamäe tee sündmuskohalt Marek Võrk’i DNA-d ei tuvastatud, talle süüks pandava teo toimepanemise tuvastamist. Asjas uuritud tõenditega, sh tunnistaja MK ütlustega, ei ole leidnud kinnitamist süüdistava alibi, mille kohaselt viibis ta 26.11.2006.a õhtust kuni 27.11.2007.a hommikuni MK juures. Samuti ei välista kuriteo toimepanemist asjaolu, et süüdistatava kasutuses olnud mo-biiltelefoni nr XXX kõnedeeristuse (IV kd, lk. 131-135; 184-193) kohaselt ei ole sellelt numbrilt ega sellele numbrile ajavahemikus 26.11.2006.a 19:05 kuni 27.11.2006.a 10:23 kõnesid ega sõnumeid võetud. Samas lükkab osundatud kõneväljavõte 26.11.2006.a ööaja osas ümber süüdistatava 20 väite, et ta öösiti telefoni kõnede võtmiseks ega vastuvõtmiseks ei kasuta, seega seab kahtluse alla ka süüdistatava teiste ütluste tõepärasuse. Kohus on ka seisukohal, et kriminaalasja uurimisel ning menetlemisel kohtus ei ole toimunud menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Süüdistatava viidatud kõrvalekalle sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd, lk. 48) koostamise korrast on küll leidnud kinnitust tunnistaja DD’i ütlustega, mille kohaselt ta osa-les Künnapuu tn sündmuskoha vaatlusel, kuid mitte vaatlusprotokolli koostamisel ning sellele ei ole võetud ka tema allkirja, kuid tegemist ei ole siiski lahendit mõjutada võiva menetlus-normi olulise rikkumisega. Eeltoodu alusel on kriminaalasjas kogutud piisavalt kaudseid tõendeid, mille alusel saab lugeda süüdistuses osundatud teo Marek Võrk’i poolt toime panduks ning kohtule ei jää selle järelduse tegemisel mingeid kahtlusi. Kohus on seisukohal, et Marek Võrk on pannud teo toime kaudse tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda, tunneb ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, ja soostub võimaliku tagajärje saabumisega. Põlevvedelikuekspertiisiaktides (I kd, lk.134-136 ja 139-141) sisalduvate eksperdiarvamustega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kolmelt sündmuskohalt võetud põlevvedelikuproovidest leiti üheliigilise kuuluvusega bensiinijääke, mis võivad olla ühise päritoluga ning et bensiinid kuuluvad ülisüttivate vedelike hulka. Kõigil sündmuskohtadel visati süütepudelid öösel inimeste eluruumidesse. Eluruumid asusid Muraste ja Linnamäe tee sündmuskohal kortermajas ja Künnapuu tn sündmuskohas eramajas, mis paiknes teiste eramute vahetus läheduses. Eriti kortermajade puhul kuid ka tiheasustusalal eramaja puhul seatakse eluruumi süütamise puhul isiku tapmisele suunatud süütamisega reaalsesse ohtu ka kolmandate isikute elu, tervis ja vara, samuti piirkonna elukeskkond laiemas ulatuses, seega on tegemist üldohtlikul viisil toime pandava teoga (

§ 114p.2).

Aknaklaasid, kuhu sündmuskohtadel süütepudelid visati, olid suured ning ilmselgelt just selliste ruumide aknad, kus tavapäraselt viibivad ja öisel ajal magavad inimesed. Kohus loeb tavapäraseks ning tavapäraselt eeldatavaks, et ülisüttiva vedelikuga täidetud ning põlema süüdatud süütepudeli viskamisel ööajal eluruumidesse eluruumid ning neis asuv sisustus süttivad, põleng võib tekkida ka magamistubades, sh voodites, põleng levib ning eluruumis viibivad ja eelduslikult magavad ja seetõttu nõrgestatud reaktsiooni- ja tegutsemisvalmidusega inimesed võivad saada tulekahjus surma. Magava inimese voodis põlengu tekkimisel saab isik suurima tõenäosusega surma. Kuna igas eluruumis elab tavapäraselt eeldatavalt vähemalt üks isik, siis võib tavapäraselt eeldada, et vähemalt kahe eluruumi süütamisel võivad surma saada vähemalt kaks isikut. Teoühtsuse korral tuleb mitme eluruumi süütamise korral ka nende vahel vahemaa olemasolu korral lugeda, et tagajärg isikutele erinevates eluruumides saabub sama teo tulemusel. Seega oli tegemist kahe või enama isiku vastu suunatud teoga (

§ 114p.3).

Kohus on seisukohal, et Marek Võrk kujutas endale ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel (eluruumidesse põlevate süütepudelite viskamine ja sellele järgnev isikute surm) ning möönis võimaliku tagajärje (isikute surm) saabumist ega lootnud seda vältida. Tegu ei ole toime pandud ettevaatamatusest, kuna ühestki tuvastatud asjaolust ei nähtu, et 21 Marek Võrk oleks pärast süütepudelite viskamist tegutsenud kahju minimiseerimise nimel, püüdnud kannatanuid päästa või säästa. Kaitsja väited selle kohta, et eluruumidesse põleva anuma viskamisel ruumis viibivad isikud tavapäraselt ei hukku, seega on süütepudeli eluruumi viskamisel välistatud kaudne tahtlus mõrvaks, ei ole tõsiseltvõetavad ja on küünilised. Üksnes Marek Võrk’ist mittesõltuvatest asjaoludest ehk kannatanute kiirest reaktsioonist ja õnnestunud kustutustegevusest tulenenud teo realiseerunud tagajärjest ei saa tuletada süüdistatava tahet teo toimepanemisel. Samuti ei ole öisel ajal eluruumidesse süütepudelite viskamise puhul alust rääkida määratletama tahtlusest. Marek Võrk’ile esitatud süüdistuses esile toodud asjaolud vastavad

§ 114

p.2 ja 3 tunnustele - kolme eluruumi süütamise läbi toime pandav tapmine üldohtlikul viisil ja vähemalt kahe inimese suhtes. Kuna teo tagajärg jäi saabumata süüdistatavast mittesõltunud asjaolude tõttu, siis on tema tegu ka õigesti kvalifitseeritud teo katsena § 114 p.2 ja 3 - § 25 lg 2 järgi. Asjaolu, et kriminaalasjas nr 06231503661 alustati 27.11.2006.a kriminaalmenetlust

§ 404

tunnustel ning 17.07.2007.a koostati süüdistusakt

§ 114p2,3 - § 25 lg 2 alusel, ei oma asjas õiguslikku tähendust.

Samuti ei oma asjaga seost kriminaalasjast nr 06231503661 eraldatud kriminaalasjas nr 072211000049 tehtud menetluslikud otsustused, sh selle kriminaalmenetluse lõpetamine (IV kd, tl. 142-149). Karistuse mõistmine.

§ 114

p2,3 sanktsioon näeb karistusena ette vangistust 8-20 aastat või eluaegset vangistust. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad, seega ei ole neid karistuse mõistmisel võimalik arvestada. Marek Võrk’poolt toimepandu jäi küll katsestaadiumisse, kuid see kuritegu oli suunatud inimeste elu vastu ning seetõttu raskeim isikuvastane süütegu. Prokurör nõudis Marek Võrk’i süüdimõistmist

§ 114p.2,3 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist 9-aastase vangistusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada Marek Võrk’i isikut, kes on varem viis korda kriminaalkorras karistatud ning asjaolu, et kuritegu on pandud toime 01.02.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega mõistetud karistuse katseaja jooksul. Arvestades asjaolu, et varem mõistetud karistused ei ole mõjunud järgmisi kuritegusid ärahoidva faktorina ning kuritegu on pandud toime eelmise karistuse katseajal, peab kohus võimalikuks karistuseks reaalse vangistuse mõistmist, kuid seda talle süüks pandava teo sanktsiooni alammääras, see on vangistus 8 aastat. Karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev s.o. 24.jaanuar 2007.a ning tõkend vahistamine jätta muutmata.

§ 65

lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista Marek Võrk’ile 9 aastat vangistust. Tsiviilhagid. VR on esitanud tulekahjus tekkinud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi, millega seoses on uuritud Salva Kindlustuse varakindlustuse poliisi nr S3106C330716, välja andmise kuupäev 22 13.12.2006.a, mille kohaselt oli kindlustatud elamu Murastes Sauna 10 (I kd lk. 28) ning Balti Kindlustusmaakleri pakkumist (I kd lk29), samuti Viking Windows AS 11.

2. a arvet summas 4445 krooni klaaspaketi ja vahetustööde eest (I kd lk. 33), AS Sotka 30.11.
3. a arvet summas 8 479 krooni diivani ja veo eest (I kd lk. 34) ning AS BCF Infra hindamisakti arvuti Dell Latitude D505 remondiks vajalike komponentide kohta (I kd lk. 35), Salva Kindlustuse AS päringut seoses VRe poolt siseviimistluse ja koduse vara kindlustamiseks perioodil 04.08.2006-03.08.2007 kehtinud kindlustuslepinguga seoses, mille omavastutus on 3000 krooni (I kd lk.39) ja saadetud vastust (I kd lk. 40). HL on esitanud tulekahjus tekkinud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 11 950 krooni (I kd lk. 82) kahe akna vahetuse eest, kohus on uurinud EKE EXPO OÜ arvet nr 2708 Selle L e summas 11 950 krooni 2 paketi vahetuse eest. SL’e ütluste kohaselt on akna vahetusega seotud kulu kandnud HL. TM on esitanud tulekahjus tekkinud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 55 476.68 krooni (I kd lk. 116), kohus on uurinud AS L 18.05.2007.a arvet
4. a detsembris XXX tehtud tööde ja kasutatud materjalide eest summas 27 175.68 krooni; 29.12.2006.a teatis kahjude kohta (I kd lk. 118), 23.05.2007.a õiend (I kd lk. 119). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt § 1050 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest üksnes juhul, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Marek Võrk on oma süülise käitumise tagajärjel hävitanud VR’ele ja TM’le ning SL’ele kuuluvat vara, SL’e kahjustatud vara asendamiseks kandis kulutusi HL. Süüdistatav tsiviilhagidele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et VR’e, TMja HL’e esitatud tsiviilhagid on õiguslikud põhjendatud ja tõendatud, tuleb rahuldada täies ulatuses ja tekkinud kahju tuleb välja mõista Marek Võrk’ilt. Menetluskulud. KrMS § 175 lg.1 p.3 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise kulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 10 875,- krooni. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse õienditega on tõendatud riiklikul ekspertiisasutusel seoses asjas läbi viidud ekspertiisidega tekkinud kulud kokku summas 78 765,- krooni.(I kd, lk.131,136,141,159,166; III kd, lk.88,92,96,100). 23 Asitõendid. Asitõenditest tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada XXXmaakond sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikillud ja tikutops koos selles olnud tikkudega; Künnapuu 24, Tallinn sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikil-lud, põlemisjälgedega riidetükid ja tikud; XXX, Tallinn sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud klaasikillud, põlevvedeliku proovid ja tikud ning jätta kriminaalasja juur-de Kristiine Kaubanduskeskuse turvakaamera salvestis ühel CD plaadil; Kristiine Prisma tur-vakaamera salvestis ühel CD plaadil; Kristiine Kasiino turvakaamera salvestis viiel CD plaa-dil; sündmuskoha vaatluse käigus aadressil XXX, Tallinn salvestatud video ja Kristiine Prisma Peremarketi ostutšekk nr. 3 K3 M00156/
5. Kohtunik Rahvakohtunikud 24