1-08-12756/5

Kraalasi nr. 1-08-12756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Taavi Pern kaitsja Vello Johanson Viil osavõtul arutatus üldmenetluse korras avalikul kohtuistungil kraalasja Arend Korneitšuk Ik 36903184267, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, kannab karistust Vanglas, varem kraalkorras karistatud 6-l korral viimati - 28.11.2003.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 1 aastase vangistusega, § 65 lg 1 alusel9 aasta, 11 kuus 7 päevase vangistusega süüdistuses KarS § 331 järgi Kraalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas Arend Korneitšuki süüdistatakse selles, et tema tarvitas 17.08.2006.a. Harjumaal, Vasalemma vallas asuva Vangla kinnipeetavana arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin ( tuvastati kohtukeemiaekspertiisi aktiga nr 40). Samuti tema tarvitas 03.05.2008.a. Vangla kinnipeetavana arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin ( tuvastati toksikoloogiaaktiga nr 147). Kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisega pani Arend Korneitšuk toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Arend Korneitšuk end talle inkreeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et 2004.a. lõpp kuni september 2007.a. kandis ta karistust vanglas, ta töötas väljas pool vangla territooriumi, tal oleks kerge olnud keelatud asju sisse tuua, kuid ta ei teinud seda ja seetõttu taheti talle kätte maksta, et tema töökohta endale saada. Augustist 2006.a. ta endal narkojoovet ei tundnud, kuid ekspertiisis tuvastati ta oli tarvitanud amfetamiini. Ta arvab, et tema joogipudelisse pandi narkootilist ainet amfetamiini teiste isikute poolt. Esialgselt ta nõustus kraalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, kuid enne kokkuleppe sõlmimist kohtus sai ta teada, et SZ on kirjutanud paberi, et S.Z pani tema limonaadipudelisse narkootilist ainet. Alates
2. septembrist 2007.a. kuni tänaseni kannab ta karistust vanglas. 03.05.2008.a. toimetati kinnipeetavad vanglatöötajate poolt narkootilise aine ekspertiisi, tal tuvastati narkootiline joove amfetamiinist, kuid ta ei olnud teadlikult amfetamiini tarvitanud. O3.05.2008.a. jõi ta T U poolt valmistatud teed, ta ei teadnud, et selles on narkootiline aine amfetamiin. Mõned päevad hiljem avastas sahtlist TU poolt kirjutatud kirja, milles viimane tunnistas, et teetassis oli narkootiline aine. Tema ise narkootikume ei tarvita. Tunnistaja Voldemar Kannus andis ütlusi, et töötab vanglas 5 aastat, mais 2008.a. töötas ta samuti Vanglas. 03.05.2008.a sai ta korrapidamisteenistusest korralduse A.Korneitšuk ekspertiisi viia, tema viis A.Korneitšuki ekspertiisi, A.Korneitšuk ise võttis topsiku uriiniproovi andmiseks, tema juuresolekul andis uriiniproovi ja ise viis uriiniproovi arsti juurde laua peale. Samuti tehti arsti juuresolekul A.Korneitšukil narkojoobe tuvastamiseks kiirtest, milline osutus positiivseks. Kui kinnipeetavatel tuvastatakse narkojoove, siis nad tavaliselt õigustavad ennast sellega, et keegi teine manustas neile ainet. Ta ei mäleta praktikast juhtumeid, mil kinnipeetav oleks vabatahtlikult pöördunud joobekaebusega nende või arsti poole. Samuti ei ole ta kuulnud juhtumitest, kus üks kinnipeetav oleks teisele tahtlikult narkootilisi aineid manustanud. Samas on tunnistajad kuulnud, et narkootikume tarvitanud kinnipeetavad on sellekohaseid ütluseid andnud sooviga vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Tunnistaja Erki Rahamägi andis ütlusi, et 2006.a. augustis ta töötas Vanglas peaspetsialistina, ta sai ülemuselt korralduse toimetada kinnipeetav A.Korneitšuk meditsiinosakonda narkojoobe kontrolli. A.Korneitšuk andis vabatahtlikult uriiniproovi ekspresstesti teostamiseks. Test näitas, et A.Korneitšuk on tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Ta ei mäleta praktikast juhtumeid, mil kinnipeetav oleks vabatahtlikult pöördunud joobekaebusega nende või arsti poole. Samuti ei ole ta kuulnud juhtumitest, kus üks kinnipeetav oleks teisele tahtlikult narkootilisi aineid manustanud. Samas on tunnistajad kuulnud, et narkootikume tarvitanud kinnipeetavad on sellekohaseid ütluseid andnud sooviga vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Tunnistaja R Parfentjeva andis ütlusi, et augustis 2006.a. töötas ta Vanglas arstina, tema tööülesanneteks olid isikute vastuvõtt, ekspertiiside teostamine, proovide võtmine. Vanglas toimetati kinnipeetavaid joobekontrolli vangla töötajate poolt. On olemas spetsiaalne ruum kus võetakse kinnipeetavatelt uriiniproove, mida jälgivad vangla töötajad, seejärel teeb tema kiirtesti, pakendab uriiniproovi ja saadab spetsiaalsesse laborisse. Tema tuvastas A. Korneitšuki läbivaatuse käigus viimasel tavapärasest erineva pulsi, kõrgema vererõhu ning samuti positiivse nüstagmi, millised on narkojoobe välised tunnused. Selliste narkojoobe tunnuste esinemisel on narkojoove tuntav ka joobes isikule endale. Ta ei mäleta juhtumeid, mil A. Korneitšuk oleks tema poole pöördunud võimalikust narkojoobest tekkinud kaebuste tõttu. Samuti ei mäleta ta palju enda praktikast juhtumeid, mil isik oleks ise pöördunud tema poole taotlusega kontrollida kas ta on joobes või mitte. Kinnipeetavad on narkootikumide tarvitamist õigustanud sellega, et keegi teine on neile aineid manustas, kuid seda juhtudel, mil on toimetatud kontrolli vanglatöötajate poolt. Tunnistaja TU andis ütlusi, et mais 2008.a. ta koristas pesuruumis ja leidis valamu alt kapist paki, avas paki ja selles oli amfetamiin, amfetamiini hiljem segas kruusis veega. Tal oli plaan see ära juua, kuid mõtles ümber, siis tuli A.Korneitšuk , kes jõi kruusi tühjaks, et teed keeta, ta ei julgenud A.Korneitšukile kohe öelda, mis kruusis oli. Kuid kui ta kuulis, et A.Korneitšuk viidi ekspertiisi, kus tal tuvastati narkojoove, siis ennem tema äraviimist Vanglast kirjutas ta A.Korneitsukile ületunnistus, samuti vangla julgeoleku peaspetsialistile. Tunnistaja SZ andis ütlusi, et ta ei mäleta täpselt millal, aga ta on pannud A.Korneitšuki joogipudelisse ühe korra narkootilist ainet amfetamiin, kuna tal ei olnud A.Korneitšukiga suhted kõige paremad. Hiljem kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse, et ta pani A.Korneitšuki teadmata talle joogipudelisse amfetamiini, millal ta ületunnistuse kirjutas ta ei mäleta. Kohus kontrollis järgmisi kirjalike tõendeid: Akti 241
3. maist 2008.a. alkohoolse- või narkojoobe tuvastamiseks läbiviidud meditsiinilise läbivaatuse kohta, mille kohaselt oli A.Korneitšukil narkotest positiivne.( tl 3-4) Meditsiinilist õiendit nr 241
4. maist 2008.a. , millest nähtub, et kinnipeetava A.Korneitšuki uriinproov pitseeriti tema juuresolekul ja saadeti Kohtuarstiliku Ekspertiisibüroosse. ( tl 5). Meditsiinitõendit
5. maist 2008.a., millest nähtub, et A.Korneitšukile ei ole ajavahemikus aprillmai 2008.a. määratud narko- või psühhotroopse sisaldusega ravimeid. ( tl 6). Ekspertiisi akti nr 1471 29.maist 2008.a., milles ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud uriinist leiti amfetamiini. ( tl 14). Meditsiinitõendit
6. augustist 2006.a., milles nähtub, et A.Korneitšukil puudus arsti ettekirjutus narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimi tarvitamiseks. ( tl 45). Joobeekspertiisi akti nr 15
7. augustist 2006.a., millest nähtuvalt kliinilisest pildist ja uriinitestist A.Korneitšukil esinesid amfetamiini tarbimise tunnused. ( tl 46). Isiku kohtukeemiaekspertiisiakti nr 40 I 30.08.2006.a. – 31.08.2006.a., milles ekspert on andnud arvamuse, et uuritavast uriinist leiti amfetamiini. ( tl 48-49). Õiendit, millest nähtub, et A.Korneitšuk on tutvunud vangla sisekorra eeskirjadega. ( tl 96). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, tunnistajate ütlused ning kontrollinud kraalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kraalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Arend Korneitšuk´i süü temale inkreeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud alljärgnevalt. 17.08.2006.a. episoodis tunnistaja Erki Rahamägi ütlustega, et 2006.a. augustis sai ta ülemuselt korralduse toimetada kinnipeetav A.Korneitšuk meditsiinosakonda narkojoobe kontrolli. A.Korneitšuk andis vabatahtlikult uriiniproovi ekspresstesti teostamiseks. Test näitas, et A.Korneitšuk on tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Ta ei mäleta praktikast juhtumeid, mil kinnipeetav oleks vabatahtlikult pöördunud joobekaebusega nende või arsti poole. Samuti ei ole kuulnud juhtumitest, kus üks kinnipeetav oleks teisele tahtlikult narkootilisi aineid manustanud. Kuid narkootikume tarvitanud kinnipeetavad on sellekohaseid ütluseid andnud sooviga vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Tunnistaja Roza Parfentjeva ütlustega, et augustis 2006.a. tema teostas A.Korneitšuki suhtes ekspertiisi. A.Korneitšuk andis vangla töötajate juuresolekul uriiniproovi, tema tegi kiirtesti ja A.Korneitšuki uriinis oli amfetamiini. Tema tuvastas A. Korneitšuki läbivaatuse käigus A.Korneitšukil tavapärasest erineva pulsi, kõrgema vererõhu ning samuti positiivse nüstagmi, mis on narkojoobe välised tunnused. Selliste narkojoobe tunnuste esinemisel on narkojoove tuntav ka joobes isikule endale. Ta ei mäleta juhtumeid, mil A. Korneitšuk oleks tema poole pöördunud võimalikust narkojoobest tekkinud kaebuste tõttu. Samuti ei mäleta ta palju enda praktikast juhtumeid, mil isik oleks ise pöördunud tema poole taotlusega kontrollida kas ta on joobes või mitte. Kinnipeetavad on narkootikumide tarvitamist õigustanud sellega, et keegi teine on neile aineid manustas, kuid seda juhtudel, mil on toimetatud kontrolli vanglatöötajate poolt. Kohtu puudub alus kahelda tunnistajate ütluste õigsuses, kuivõrd tunnistajate ütlusi kinnitavad ka kraalasjas kogutud objektiivsed kirjalikud tõendid s.o joobeekspertiisiakt selle kohta, et A.Korneitšukil esinesid amfetamiini tarbimise tunnused ja isiku kohtukeemiaekspertiisiakt, milles ekspert on andnud arvamuse, et uuritavast uriinist leiti amfetamiini. A.Korneitšuki ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt. A. Korneitšuk väitis, et 17.08.
8. a vanglas pandi tema joogi sisse tahtlikult amfetamiini kättemaksuks, kuid konkreetseid isikuid nimetada ei soovi. Samuti ei tundnud ta sel päeval oma tervislikus seisundis muutusi, arsti poole ei pöördunud, kuigi tunnistaja R.Parfentjeva ütluste kohaselt selliste narkojoobe tunnuste esinemisel on narkojoove tuntav ka joobes isikule endale. Tunnistaja S. Zi ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Tunnistaja S. Z annab ütlusi , et on pannud A. Korneitšuki limonaadi sisse amfetamiini, kuid millal, millistel asjaoludel ja kus see täpselt toimus, ta selgitanud ei ole. Samuti ei osanud S. Z täpsustada, millal ja millistel asjaoludel ta A. Korneitšuki puudutava kuriteoepisoodi osas avalduse kirjutas. Kohtule esitatud avalduse koopia kohaselt tegi ta seda alles 08.03.
9. a s.o üle 6 kuu peale sündmuse, ajaks mil A. Korneitšuki suhtes oli kraalasi juba korra kohtumenetlusse jõudnud.
10. mai 2008.a. episoodis tunnistaja Voldemar Kannuse ütlustega, et 03.05.2008.a sai ta korrapidamisteenistusest korralduse A.Korneitšuk ekspertiisi viia, tema viis A.Korneitšuki ekspertiisi, A.Korneitšuk andis tema juuresolekul vabatahtlikult uriiniproovi. Samuti tehti arsti juuresolekul A.Korneitšukil narkojoobe tuvastamiseks kiirtest, milline osutus positiivseks. Kui kinnipeetavatel tuvastatakse narkojoove, siis nad tavaliselt õigustavad ennast sellega, et keegi teine manustas neile ainet. Ta ei mäleta praktikast juhtumeid, mil kinnipeetav oleks vabatahtlikult pöördunud joobekaebusega nende või arsti poole. Samuti ei ole ta kuulnud juhtumitest, kus üks kinnipeetav oleks teisele tahtlikult narkootilisi aineid manustanud. Samas on ta kuulnud, et narkootikume tarvitanud kinnipeetavad on sellekohaseid ütluseid andnud sooviga vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Kohtu puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses, kuivõrd tunnistajate ütlusi kinnitavad ka kraalasjas kogutud objektiivsed kirjalikud tõendid s.o akt alkohoolse- või narkojoobe tuvastamiseks läbiviidud meditsiinilise läbivaatuse kohta, mille kohaselt oli A.Korneitšukil narkotest positiivne, ekspertiisi akt, milles ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud uriinist leiti amfetamiini. A.Korneitšuki ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt. A.Korneitšuki ütlustest nähtuvalt 03.05.
11. a jõi ta T. U valmistatud teed, peale tema jõid teed ka teised isikud, nimetamata jälle ühtegi konkreetset isikut. Tunnistaja T.Uibpuu ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, tunnistaja T.U ütlustest nähtuvalt, leidis ta pesuruumis amfetamiini, mille ta segas veega, vee jõi ära A. Korneitšuk, kes tahtis kruusi tee keetmiseks. Ta ei öelnud A.Korneitšukile, et vette oli segatud amfetamiini, hiljem aga jättis A.Korneitšukile kirja, milles tunnistas, et vees oli amfetamiin. A.Korneitšuki ütluste kohaselt selles episoodi jõi ta hoopis T.U poolt valmistatud teed. Kohus leiab, et vangistuses, kus narkootiliste ainete kättesaadavus on piiratud, ei ole loogiline ega usutav, et üks kinnipeetav manustaks teisele narkootilist ainet kättemaksuks või muudel põhjustel, sama on kinnitanud ka tunnistajad V.Kannus, Roza Parfentjeva ja E.Rahamägi, et nad ei ole kuulnud juhtumitest, kus üks kinnipeetav oleks teisele tahtlikult narkootilisi aineid manustanud. Samas aga on tunnistajad kuulnud, et narkootikume tarvitanud kinnipeetavad on sellekohaseid ütluseid andnud sooviga vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et kohtueelsel menetlusel on Arend Korneitšuk´i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteona, so kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisena. 17.08.2006.a. oli A.Korneitsuk kinnipeetav vanglas ja 03.05.2008.a. kinnipeetav vanglas, meditsiinilistest õienditest nähtuvalt ei olnud nendel aegadel A.Korneitšukile määratud psühhotroopset- või narkootilist ainet sisaldavat ravimit. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistus raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, talle süüks arvatavad teod pani toime karistuse kandmise ajal.. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista reaalne isiku vabadust piirav karistus. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 311 ja § 313, otsustas Süüdi tunnistada Arend Korneitšuk KarS § 331 järgi ja karistada teda 8 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg lg 2 suurenda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust vangistus 8 kuud Rapla Maakohtu 28.11.2003.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 6 kuud 12 päeva võrra ning liitkaristuseks Arend Korneitšukile mõista 5 aastat 2 kuud ja 12 päeva, karistuse kandmise alguseks lugeda
12. veebruar 2009.a. Välja mõista Arend Korneitšuk´ilt 6525 krooni sundraha, ekspertiisitasu 400 krooni ja kaitsja tasu summas 6035.70 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
13. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav
14. veebruar 2009.a. Margot Mikler kohtunik