1-08-4131/13

(08230102373)Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova Lea Raus ja Regina Rass Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Väino Tiits’u süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4 järgi Kriminaalasi üldmenetluses Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav Väino Tiits Isikukood: 37809260357, elukoht: xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimane 14.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega; tõkend – vahistamine alates 14.02.2008.a.. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Väino Tiits KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 4 aastat 6 kuud, § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 14.02.2008.a. 2 Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista Väino Tiits’ult kuriteoga tekitatud kahju katteks: - M F kasuks 39 600 krooni; - DFkasuks 2 150 krooni; - MJ kasuks 3 200 krooni. Välja mõista Väino Tiits´ult riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875.- ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 9 566,85 (üheksa tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Väino Tiits, 1-08-4131, sundraha, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 04.03.2009.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Väino Tiits, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 05.02.2008 kella 00.00 paiku Tallinnas Pallasti tänaval Sikupilli trammipeatuse lähedal, võõra vara röövimise eesmärgil, haaras kannatanul M F kaelast kinni, kus oli kullast kaelakett, kui kannatanu hakkas lahti rabelema, siis lõi teda šampanjapudeliga vastu pead, seejärel röövis kannatanul kaelast kuldketi Bismarck maksumusega 20 000 krooni, koos kullast risti, ketikese ja medaljoniga kogumaksumusega 19 000 krooni, misjärel lahkus röövitud esemetega kogusummas 39 000 krooni. Seega oma tahtliku tegevusega Väino Tiits pani toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 28.10.2007, olles Tallinnas Kajaka turul abiks OÜ S müüjale GNasjade kokkupakkimisel, varastas ajavahemikul kella 17.15-17.40 Tallinnas Kajaka turu müügikioskist müüja GN poolt kioskis nagisse riputatud jope voodri vahelt sinna pandud OÜ S kassaraha summas 2300 krooni. Samuti tema, 28.09.2007.a kella 18.00 paiku korteris aadressil Tallinn, XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas DF varalise väärtuseta rahakoti, milles oli sularaha 150 krooni ja vaasist kuldsõrmuse väärtusega 2000 krooni, tekitades vargusega varalist kahju 2150 krooni suuruses summas. Samuti tema, 11.10.2007.a kella 16.15 ja 17.30 vahel, viibides korteris aadressil Tallinn, XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas MJ kuuluva mobiiltelefoni 3 NOKIA 6060, maksumusega 3200 krooni. Seega Väino Tiits pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Väino Tiits tunnistas ennast süüdi täielikult varguste toimepanemises, röövimises esitatud süüdistuses oma süüd ei tunnistanud ja seletas järgmist. 28.09.2007.a. kuriteoepisoodis kannatanu DF korterist varguse osas tunnistas V.Tiits, et tuli kannatanu juurde, esitledes ennast majahaldajana ja küsis, millist tööd on vaja teha. Hetkel, kui kannatanu oli köögis, võttis ta tema rahakotist 300 krooni ja toas asunud vaagnalt kuldsõrmuse ja läks minema. 11.10.2007.a. tuli kannatanu MJ juurde remonditöid tegema, selle eest sai tema käest 100 krooni, kannatanu mobiiltelefon asus laua peal, võttis selle endale ja müüs hiljem pandimajja 150 krooni eest. 28.10.2007.a. viibis Kajaka turul asuvas kioskis, aitas kioskimüüjal GN asjade lattu panemisel, mingil hetkel andis N võtme ja palus joogiklaasid ka sisse panna. Kioskis viibides võttis V.Tiits kassaraha 2300 krooni Nikolajeva jope taskust välja ja läks sellega minema. 05.02.2008.a. viibis baaris, nägi kannatanut M.Ft, kes tarvitas oma sõpradega alkoholi. Baarist lahkus kella 00.00 paiku, läks Sikupilli trammipeatuse suunas, nägi seal M.Ft koos sõbrannaga, nad tülitsesid ja sõimasid üksteist. Kannatanu kukkus ja murdis küüned, mistõttu karjus sõbrannale, et too peab selle kinni maksma. Sõbranna aitas M.Fl istuda. V.Tiits nägi kannatanu kaelal kahte kuldketti, arvas, et see on palju ja rebis ühe pikema kaelaketi medaljoniga kaelast. Medaljoni müüs maha. Kannatanut pudeliga ei löönud, kehavigastused võis kannatanu saada baaris, kui kakles kellegi teisega, kuna trammipeatuses kurtis sõbrannale, et tal kukal valutab. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud kannatanu, tunnistajad üle, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava Väino Tiitsu süü kogu tinkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu DF vara varastamises on süüdistatava süü tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta ei eita, et varastas kannatanu rahakotist sularaha 300 krooni ja kuldsõrmuse, samuti kannatanu DF ütlustega, mis said avaldatud kohtuistungil KrMS § 291 p 5 alusel, kannatanu on 90-aastane, tema liikumisvõimalused on piiratud. Kannatanu ütlustest järeldub, et 28.09.2007.a. tuli tema juurde tundmatu 30-aastane noormees, väitis, et on majahaldur, astus korterisse, küsis, kas on vaja midagi parandada. Töö tegemise ajal nõudis kohvi ja võileibu, korterist lahkumisel jättis oma mobiiltelefoni numbri ja kirjutas oma nime. Pärast tema lahkumist hakkas kannatanu oma rahakotti otsima ja avastas, et see on kadunud koos seal olnud sularahaga ja vaasist oli varastatud helesinise akvamariiniga kuldsõrmus. Kokku on ttekitatud varaline kahju summas 2150 krooni (2 k, t.l.2). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et mööbli ja vaasi paiknemine toas vastab täielikult sellele, kuidas süüdistatav ja kannatanu seda kirjeldasid, samuti esikus olevalt laua pealt võeti paberileht V.Tiitsu poolt kirjutatud mobiiltelefoni numbriga, kuhu on samuti märgitud tema nimi Väino Tiits (2k, t.l.3). 4 Seega esitatud tõenditest järeldub vaieldamatult, et Väino Tiits on toime pannud kannatanu D F sularaha ja kuldsõrmuse varguse ning puuduvad igasugused alused kahelda süüdistatava ja/või kannatanu ütlustes, kuna need ühtivad üksikasjades ja leiavad kinnitust samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga. Kannatanu MJ mobiiltelefoni varguses on süüdistatava süü tõendatud samuti tema enda ütlustega, kannatanu MJ ütlustega, mis said avaldatud kohtuistungil KrMS § 291 p 3 alusel, kuna ta on raskesti haige, mistõttu ei saa kohtuistungile ilmuda. Kannatanu ütlustest nähtub, et 11.10.2007.a. tuli tema juurde Väino Tiits, kes on varem köögis remonti teinud, pidi oma tööd lõpuni tegema. Kannatanu läks kööki süüa tooma, seejärel läks koeraga jalutama. Tulles tagasi, avastas kohe, et puudub uus mobiiltelefon NOKIA 6060, mis asus karbi peal. Püüdis helistada Tiitsule, kuid kõik tema mobiiltelefoni numbrid olid välja lülitatud. Vargusega on tekitatud varaline kahju summas 3200 krooni (2k, t.l.16). Arutatavas kuriteoepisoodis on tunnistajana üle kuulatud SD– pandimaja MAREK&OLGA OÜ vastuvõtja, kes seletas, et mobiiltelefon NOKIA 6060 toodi pandimajja, vastavalt vormistatud lepingule oli telefoni toonud isikuks Väino Tiits, kes seda telefoni välja ei ostnud. Tunnistaja ütluste kinnitamiseks on kriminaalasjas kogutud tõendite hulgas olemas pandimaja MAREK&OLGA OÜ ja Väino Tiitsu vahel sõlmitud leping nr.6727 (2k, t.l.20a), millest nähtub, et Väino Tiits 11.10.2007.a., s.o. varguse toimepanemise päeval, sai mobiiltelefoni eest 150 krooni. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et tema oleks V.Tiitsule lubanud võtta oma mobiiltelefoni, kuna see justkui ei olnud töökorras. Vastupidi, kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist uue mobiiltelefoniga NOKIA 6060 ning sama asjaolu kinnitab täiendavalt see, et pandimaja oli nõus telefoni vastu võtma, mis on täiesti välistatud, kui asi poleks töökorras. Seega kohus leiab, et ka selles kuriteoepisoodis V.Tiitsu süü on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu VT, Kajaka turu kioski omanik, seletas kohtule, et Väino Tiits oli enne 28.10.2007.a. juhtunut käinud kannatanule kuuluvas poes Tuulemaa 10 Tallinnas tööd otsimas, jättis endast hea mulje ja järgmisel päeval võimaldas kannatanu tal aidata mööbli tassimisel, andis selle eest 500 krooni. 28.10.2007.a. juhtunust rääkis kannatanule kioskimüüja, et V.Tiits tuli müüja juurde ja ütles, et kannatanu olevat teda sinna saatnud aitama. Tiits koos müüjaga pani kaupu lattu ja nägi, kuidas müüja pani kassaraha jopetaskusse. Mingil hetkel märkas müüja, et Tiits läks ära, samuti oli kadunud kassaraha. Mõne päeva pärast võttis kannatanu ühendust V.Tiitsuga, viimane lubas raha tagastada, kui saab pensioni. Tunnistaja GN andis kohtule ütlusi, et 28.10.2007.a. Väino Tiits tuli teda aitama Kajaka turul, kuigi, nagu selgus hiljem, teda polnud keegi saatnud, kassaraha pani tunnistaja jopetaskusse, kokku oli 2300 krooni. Kui Tiits läks minema, avastas tunnistaja, et raha ei ole. Süüdistatav V.Tiits ei eita ise ka raha summas 2300 krooni varastamist ning kõik selles kuriteoepisoodis tõendid tõendavad üheselt, et selle varguse pani toime Väino Tiits. Arvestades, et kõik V.Tiitsule inkrimineeritud vargused on tõendamist leidnud, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Süüdistatava V.Tiitsu süü röövimise toimepanemises on tõendatud järgmiste kohtule esitatud tõenditega. Kannatanu M F andis kohtule ütlusi selle kohta, et 05.02.2008.a. viibis baaris koos sõpradega, kella 00.00 paiku hakkas koju minema, sõbranna koos oma sõbraga läksid ära, kannatanu jäi 5 trammipeatusesse. Süüdistatav tuli tema juurde, püüdis kaelast kuldketti rebida, kannatanu haaras tal jopest kinni ja tõmbas enda poole, seejärel lõi süüdistatav teda šampuse pudeliga pähe ja rebis kaelast kuldketid ja läks rahulikult minema. Kannatanul oli kaks kaelaketti: Bismarck ja pikem kuldkett medaljoniga. Kannatanul õnnestus haarata ühest keti otsast ning selle keti osa jäi tema kätte. Kallaletungi tagajärjel olid kannatanul kaela piirkonnas verevalumid, mis tekkisid kettide rebimisest ja pähe oli pudeliga löömise tagajärjel tekkinud haav. Järgmisel päeval läks kannatanu tööle ööpäevaks ning ülejärgmisel päeval sõitis ära. Arstiabi saamiseks pöördus hiljem. 14.02.2008.a. nägi kannatanu süüdistatavat poes Comarket, helistas oma sõbrale ja viimane pidas V.Tiitsu kinni. Esitab tsiviilhagi summas 39 600 krooni, kuhu kuuluvad Bismarcki maksumus 20 000 krooni, pikema kuldketi maksumus koos medaljoniga 19 000 krooni ja kunstküünte maksumus 600 krooni, mis läksid katki hetkel, kui ta haarast V.Tiitsul jopest kinni. Tunnistajana ülekuulatud AS andis kohtule ütlusi, et viibis koos kannatanuga 05.02.2008.a. baaris. Väino Tiitsu märkas tunnistaja juba baaris, kui V.Tiits keerles M.F ümber, kui kannatanu ja tunnistaja piljardit koos mängisid. Kannatanul M.F oli palju kulda, mis äratas tähelepanu. Pärast baarist lahkumist helistas M.F tunnistajale öösel ja ütles, et teda röövis see mees, kes keerles nende juures baaris, lõi teda pudeliga pähe. Mõne aja pärast helistas M.F, et nägi sama meest poes, tunnistaja tuli kohale ja pidas V.Tiitsu kinni. Vaatamata sellele, et süüdistatav ei tunnista kannatanu M.F suhtes mistahes vägivalla kasutamist ning et kaitsja leidis, et V.Tiitsu tegevus selles kuriteoepisoodis tuleb kvalifitseerida avaliku vargusena, on kohus seisukohal, et V.Tiitsu süü röövimise toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on kvalifitseeritud õigesti. V.Tiits ei eita arutatavat sündmust kui sellist. Samas tuleneb tema ütlustest, et kannatanu oli alkoholijoobes, mistõttu võis kukkuda või kaklema minna kellegi teise isikuga, mille tagajärjel võisid tekkida tal süüdistuses kirjeldatud kehavigastused. Kohus sellega ei nõustu. Kannatanu M.F ütluste usaldusväärsust kinnitavad eeskätt tunnistaja AS ütlused, kust järeldub, et kannatanu M.F tõepoolest tarvitas baaris alkoholi, kuid purjus ta ei olnud, pärast toimepandud kallaletungi helistas kannatanu tunnistajale A.S ja rääkis sellest samuti selgelt ja arusaadavalt, kusjuures teatas kohe, et teda löödi pudeliga pähe. Sama on kannatanu kinnitanud perearstile (1k, t.l.26). Kannatanu M.F ja tunnistaja AS ütlustest nähtub, et 14.02.2008.a., viibides kaupluses ja nähes seal V.Tiitsu, tundis kannatanu M.F tema ära kui isiku, kes teda 05.02.2008.a. röövis, sellist asjaolu ei eita ka V.Tiits ise. Seega 05.02.2008.a. on kannatanu jäädvustanud oma mälusse mitte ainult kuriteo toimepanemise asjaolud, vaid ka ründaja välimuse, millest omakorda järeldub, et kannatanu tajus 05.02.2008.a. aset leidnud kuriteoga kaasnenud olukorda adekvaatselt ning süüdistatava väited, et kannatanul võisid kehavigastused tekkida kukkumisel või kaklemise tagajärjel, on paljasõnalised ning ei leia kinnitust kohtus kontrollitud tõenditega. Kannatanu ütlused, et kaelakettide rebimisega tekkisid tal kaela piirkonda verevalumid, on veenvad ja ainuüksi juba selles osas lükkavad ümber süüdistatava V.Tiitsu ütlused, et oma tegevusega ei tekitanud ta kannatanule füüsilist valu. Kuivõrd V.Tiits on isikuks, keda on varem karistatud röövimise toimepanemise eest, on tema tegevus õiguste kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtulikul arutamisel on süüdistatava süü kannatanutel kahju tekkimises täies ulatuses tõendamist leidnud, siis tuleb varaline kahju hüvitada kannatanutele ja tagada nende varalise seisundi viimine sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Nimelt, tuleb hüvitada kannatanule DF kahju summas 2 150 krooni; kannatanule MJle summas 3200 krooni ja M F summas 39 600 krooni. 6 Kannatanu M.F ütlustest nähtuvalt tekitatud varalise kahju osas koosneb summa 39 600 krooni kuldketi Bismarck maksumusest 20 000 krooni, peenikese, pikema kuldketi koos medaljoniga maksumusest 19 000 krooni ja kunstküünte tegemisest summas 600 krooni. Kohus asub seisukohale, et kannatanu poolt osutatud kuldkettide väärtus vastab kehtivatele hindadele ning ei ole ülehinnatud. Kunstküünte osas leiab kohus, et kuivõrd kahju on tekkinud kannatanu sündmuskohal vastuhakkamise käigus, on see vahetult seotud süüdistatava poolt toime pandud vara hõivamisega ja vägivalla kasutamise tulemusena ning seega kuulub hüvitamisele Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 2,5,8 sätete alusel, mis näeb ette kahju tekitamise õigusvastasuse juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Samas leiab kohus, et tsiviilhagi summas 2300 krooni, mille esitas kannatanu VT, ei kuulu rahuldamisele. Tunnistaja GN ütlustest järeldub, et nimetatud summa on ta VT hüvitanud tema nõudmisel. Seega esitatud tõenditega on tuvastatud, et tekitatud varaline kahju on kannatanule hüvitatud. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Väino Tiitsu varem 9-l korral kriminaalkorras karistatud, tal on kustumata karistus röövimise toimepanemise eest, uued kuriteod on ta toime pannud vahetult pärast vanglast vabanemist. Siinjuures peab kohus oluliseks märkida, et V.Tiitsule oli pärast vabanemist tagatud riigi poolt elamispind, ta sai pensioni ning on võimeline ka lisatööd tegema, nagu nähtub kriminaalasja materjalidest. Seega oli Väino Tiits piisavalt sotsiaalselt kaitstud, mis pidi teda ära hoidma uute kuritegude toimepanemisest, kuid vaatamata sellele on V.Tiits toime pannud 4 kuritegu, millest üks kuulub esimese astme kuritegude hulka. Samas, arvestada tema invaliidsust, peab kohus võimalikuks mõista vangistuse raskema kuriteo, KarS § 200 lg 2, sanktsiooni alla keskmise määra. Kohtunik Rahvakohtunikud