Süüdistatav S u l e v RUHNO - isikukood 35801200228; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: xxx; töötas AS-s F ; varem kriminaalkorras karistamata (karistatus kustunud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. S. Ruhnot süüdistatakse selles, et ta 18.01.2009.a. kella 00.30 paiku Tallinnas Xxx lõi jalaga vastu ust, millest tema abikaasa TR sai uksega löögi vastu pead ning ta käsi jäi ukse ja ukseraami vahele. Sellega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Samuti lõi S. Ruhno oma poega RR noaga rindkere ja vasaku käe piirkonda, põhjustades talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Sellega pani S. Ruhno toime
teise inimese löömise, tervise kahjustamise ja füüsilise valu põhjustamise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine
Toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanute TR ja RR ütlustega (tl. 2 - 6, 37 - 40), haigla teatise ja patsiendikaardiga (tl. 7, 36, 41 - 42), tunnistajate RV, TK ja RK ütlustega (tl. 27 – 28, 30 33, 43 - 45), sündmuskoha ja asitõendi (noa) vaatlusprotokollidega (tl. 10 -19; 46 - 47), samuti kahtlustatava S. Ruhno enda ütlustega eeluurimisel (tl.23 - 25) on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus
lg 2 ja lg 3 kohaselt süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel ning lähtuda tuleb süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastasele vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust. 2 S. Ruhno on toime pannud teise raskusastmega kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri taotletud põhikaristuse määraga, s.o.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada teda rahalise karistusega 47 päevamäära, mis lähtudes tema eelmise aasta keskmisest päevasissetulekust 344 krooni on 16 168 krooni.
lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk vähemalt 1 616,80 krooni igas kuus. Kohus leiab, et süüdistatavale Sulev Ruhnole põhikaristusena rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti on see kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6 525 krooni. Määratud kaitsjale on tasutud summa 495,60 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S u l e v RUHNO
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 47 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 344 krooni on 16 168 (kuusteist tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB-is või arve 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939; ära märkida kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi).
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (1 616,80 kr kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.