1-08-10178/4

1-08-10178 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

1. märts 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Ivi Kesküla, Malle Preimer Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.02.2009.a. kohtuotsus Erakonna EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID süüdistuses Apellant prokurör Triin Bergmann Prokurör Triin Bergmann Kaitsja adv. Vahur Kivistik Seaduslik esindaja Peeter Võsu Asjaolud ja menetluse käik Erakond EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID, äriregister kood 80060832, asukoht Tallinnas Ahtri 18, juhatuse esimees Peeter Võsu i.k. 35803090212, oli antud kohtu alla süüdistatuna erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumises KarS § 4021 lg 2 järgi. 1 Süüdistuse kohaselt süüdistatav (edaspidi EKD) oma juhatuse esimehe ja juhatuse liikme Aldo Vinkeli kaudu sõlmis 03.01.2007.a. J. H. OÜ-ga laenulepingu nr 2007/001, mille alusel 11.01.2007.a. laekus J. H. OÜ pangakontolt EKD pangakontole 100 000 krooni. Samuti süüdistatav oma juhatuse esimehe poolt antud volikirja alusel juhatuse liikme Arne Kuumi kaudu sõlmis 05.01.2007.a. S. A. G. OÜ-ga laenulepingu nr 2007/002, mille alusel ajavahemikus 18.01.2007.a. kuni 19.06.2007.a. kokku 19-l korral laekus S. A. G. OÜ pangakontolt EKD pangakontole kokku 4 128 000 krooni. Samuti süüdistatav A.Kuumi kaudu sõlmis 05.01.2007.a. A. I. OÜ-ga laenulepingu nr 2007/003, mille alusel laekus A. I. OÜ pangakontolt EKD pangakontole 20.06.2007.a. 500 000 krooni ja 21.06.2007.a. 70 000 krooni. Kõnesolevate lepingute alusel laekus süüdistatava pangakontole kokku 4 798 000 krooni. Ükski nimetatud laenaja ei oma krediidiasutuse tegevusluba. Selliselt rikkus EKD erakonnaseaduse § 121 lg 1, mille kohaselt erakonna vara ja vahendite allikaks on üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud, erakonnaseaduse alusel saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt ning erakonnaseaduse § 121 lg 4, mille kohaselt erakond võib sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenuandja või krediidiandja on krediidiasutus ning leping on tagatud erakonna varaga või tema liikme käendusega. Maakohus leidis, et süüdistuse väited kõnesolevate lepingute alusel süüdistatava pangakontole kokku 4 798 000 krooni laekumisest ja laenu andnud äriettevõtetel krediidiasutuse seaduse § 3 lg 1 tähenduses krediidiasutuse tegevusloa puudumisest on kriminaalasja materjalidega tõendatud. Sellele vaatamata mõistis maakohus süüdistatava talle esitatud süüdistuses õigeks järgmise põhjendusega. Kohtuliku arutamise piirid tulenevad süüdistusaktis sisalduvast süüdistuse sisust. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku karistamine on välistatud, kui tema organ või juhtivtöötaja tegutses oma ametialaseid volitusi kasutades üksnes iseenda või juriidilise isiku suhtes kolmanda isiku huvides. Arutuseloleva kriminaalasja süüdistusaktist ei nähtu, milles seisnes EKD kui juriidilise isiku huvi, või et EKD-le inkrimineeritud süütegu pandi toime EKD kui juriidilise isiku huvides. 2 Apellatsioon ja taotluse sisu Prokuröri arvates on maakohtu hinnang süüdistuse puudulikkusest paljasõnaline ja vastuolus tegelikkusega. Süüdistuses on kuriteo asjaolusid kirjeldatud keskmisele isiku arusaamisele vastava konkreetsusega ja kaitseõiguse realiseerimist võimaldavalt. Seaduses puuduvad kõrgemad nõudmised juriidilist isikut puudutava süüdistusakti suhtes, võrreldes füüsilise isiku kohta koostatud süüdistusaktiga. Apellant rõhutab, et juriidilise isiku organi deliktistruktuuri elementide tuvastamisel tuleb minna kuni konkreetse isikuni ja tuvastada deliktistruktuur selle füüsilise isiku käitumises enne kui asutakse vaagima teo õigusvastasuse küsimust. Maakohus oma otsuses aga ei analüüsinud, kas erakonna juhatuse liikmete A.Vinkeli ja A.Kuumi tegevus vastas KarS § 4021 sätestatud kuriteokoosseisu deliktistruktuurile. Maakohus tõlgendas oma otsuses viidatud kohtulahendit (Riigikohtu otsus nr 31-1-137-04) formaalselt, ebaloogiliselt ja kontekstist väljarebituna, tegi seetõttu meelevaldse ja arusaamatu järelduse nagu juriidilisele isikule esitatud süüdistuse kirjeldavas osas peab olema sõnaselgelt väljendatud, et füüsiline isik „tegutses juriidilise isiku huvides“. Prokurör osutab kohtupraktikale, mille kohaselt „tegutsemine juriidilise isiku huvides“ ei tähenda, et peetakse silmas üksnes juriidilise isiku rikastumist. Arutuseloleval juhul seisneb etteheidetav tegu seadusega mittelubatud laenulepingute sõlmimises, mille alusel laekus erakonna varade hulka ligi 5 miljonit krooni ja süüdistuses kirjeldatud teo toimepannud isikud on kinnitanud oma tegutsemist juriidilise isiku huvides. Prokurör palub kohtuotsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise motiivil, uue kohtuotsusega tunnistada EKD süüdi KarS § 4021 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 500 000 krooni, sellest koheselt 50 000 krooni, ülejäänud osa tingimisi 3 aastase katseajaga. Ringkonnakohtu seisukoht Ära kuulanud menetluspoolte arvamused- prokurör: apellatsioon rahuldada, süüdistatava kaitsja: apellatsioon jätta rahuldamata, käesolevas menetluses saab apellatsiooni piire järgivalt lahendada üksnes küsimuse, et kas süüdistusaktis toodud sõnastus võimaldab isiku vastutusele võtmist KarS § 4021 järgi või mitte- leiab ringkonnakohus järgmist. 3
2. Nõuded süüdistusaktile on seadustatud KrMS §-s
3. Muude nõuete osas sätestatakse selles kohustus tuua esile etteheidetava käitumise asjaolud (lg 2 p 1) ja süüdistuse sisu (lg 3 p 2). See tähendab, et etteheidetava käitumise kirjeldus peab vastama keskmise isiku arusaamisele teost selleks, et järgnevalt oleks võimalik teostada kaitseõigust. Seadus ei sätesta kohustust, et süüdistusaktis peavad olema näidatud kõik vastutusele võtmise aluseks olevad elemendid. Ringkonnakohtu kolleegium ei nõustu maakohtu apelleeritud otsuses väljendatuga, et käesoleva kriminaalasja süüdistusakt on puudulik. Maakohtu tõlgendus, et KarS §-s 14 lg 1 toodud „juriidilise isiku huvides“ pidanuks olema sõnaselgelt väljendatud süüdistusaktis, on arutuselolevas kriminaalasjas grammatiliselt kitsas ja vaadeldav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena KrMS § 338 p 3 tähenduses. Käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusakt vastab KrMS § 154 nimetatud nõuetele. Selles on kõnesoleva kuriteo asjaolud ja süüdistuse sisu toodud kaitseõigust tagavalt piisavalt konkreetselt selleks, et isik saaks aru, millise kuriteo- käesoleval juhul juriidilise isiku juhtivorgani liikmete poolt juriidilise isiku huvisid puudutava süüteo- toimepanemises teda süüdistatakse. Ükski menetlusosaline pole kogu kriminaalasja uurimise käigus kinnitanud, et süüdistuses esitatud etteheide konkreetse käitumise kohta EKD huvides on talle arusaamatu. Ka kohus ise ei leidnud süüdistatava kohtu alla andmisel, et süüdistusakt on puudulik. Kuriteod KarS § 4021 kuuluvad erakonna- so. juriidiliste isikute-alaste süütegude hulka, sellise teo toimepanemine juriidilise isiku poolt ei vaja täiendavat viitamist KarS üldosa normile, milles on sätestatud juriidiliste isikute vastutus (§-le 14). Süüdistamine juriidilise isiku huvides toimepandud süüteo toimepanemises polnud ühelegi menetlusosalisele üllatuseks.
4. Maakohtu järeldus kõnesolevate laenude võtmisest krediidiasutuseks mitteolevatelt äriühingutelt on kooskõlas kriminaalasja materjalidega, seda järeldust pole vaidlustatud, ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega. Süüdistuses nimetatud laenulepingute olemasolu on tõendatud nende koopiatega, A.Vinkeli ja A.Kuumi ütlustega. Kõnesolevate lepingute alusel summade laekumine EKD arvele on tõendatud EKD pangakonto väljatrükiga ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile EKD poolt esitatud valimiskampaania ja kasutatud vahendite päritolu aruandega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmiti need laenulepingud erakonna volikogu 16.12.2006.a. koosolekul kinnitatud 2007.a. valimiste eelarvet puudutavast otsusest lähtudes, muu hulgas volitati erakonna juhatust pöörduma lisaraha saamiseks seniste laenuandjate poole, kes olid erakonda rahastanud laenu kaudu ka varem. 4 A.Vinkeli ja A.Kuumi ütlustest maakohtus järeldub, et nemad EKD juhatuse liikmetena sõlmisid kõnesolevad lepingud finantsasutuseks mitteolevate nende endiga seotud äriühingutega, EKD oli samadelt äriühingutelt saanud finantsabi ka varem. Nad olid teadlikud seadustest, mille kohaselt erakonna vara saab moodustuda erakonna põhikirjaga kehtestatud liikmemaksudest, erakonnaseaduse alusel saadud riigieelarve-eraldistest, füüsiliste isikute annetustest ja erakonna vara tulult ning et erakond võib sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui krediidiandjaks on krediidiasutus. Seadus nägi küll ette laenu võtmise võimaluse finantsasutuselt, kuid seda ei tehtud, sest selleks puudus erakonnal tagatis (vara või käendus). Kuna otsest keeldu laenamise kohta muudest allikatest polnud sätestatud, tegutseti varjamatult, erakonnale ohutult ja vastavalt oma tõekspidamistele.
5. Ringkonnakohtu arvates füüsiliste isikute tegutsemine juriidilise isiku huvides käesolevas kriminaalasjas tuleneb süüdistuses nimetatud käitumisest objektiivselt, samuti süüteo kvalifikatsioonist. Puudub kahtlus, et laenu taotledes ja saades tegutsesid A.Vinkel ja A.Kuum üksnes EKD nimel ja huvides. Kõige otsesemalt kinnitab seda asjaolu, et tegutseti erakonna volikogu otsuse alusel, ehkki seda otsust rakendati oma äranägemise järgi. Konkreetseid laene võttes nad EKD juhatuse liikmena seadsid ainueesmärgiks taotlust edukamalt läbi viia EKD valimiskampaania 2007.a. valimistel. See aga toob kaasa füüsiliste isikute poolt toimepandud süüteo omistamise juriidilisele isikule, st. süüvõimelise EKD vastutuse tema juhatuse liikmete poolt toime pandud süüteo toimepanemise eest. Nimetatud asjaoludel oli seaduslik ja põhjendatud A.Vinkeli, A.Kuumi ja EKD süüasja menetlemine ühiselt, menetlus füüsiliste isikute osas lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 alusel. Kaitsjad palusid sama seaduse alusel võtta prokuratuuril seisukoht ka EKD osas (toimik I köide, lk.98101).
6. Kaitsja väitis, et lubatud on kõik, mis pole keelatud, seega pole keelatud ka laenamine erakonnaseaduse §-ga 121 lg 1 ja 4 lubatu raamidest väljuvalt. Ringkonnakohtu arvates kehtib selline tees juhtudel, kui teatud käitumist pole reguleeritud ei keelavas ega lubavas keelevormis. Kui aga on kehtestatud mingi regulatsioon (olenemata kas lubavas või keelavas vormis), tuleb seda järgida ja väljumine lubatud piiridest tähendab samaaegselt keeldu. Vastasel juhul puudub põhjendus lubatud käitumist piiritlemisele. EKD põhikiri sätestab, et EKD juhindub oma tegevuses Piiblist, Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest, oma põhikirjast, programmist ja kodukorrast. Tegelikkuses aga väljusid EKD ja kõnesolevad füüsilised isikud erakonna majandustegevusele ja varale erakonnaseaduse § 121 lg 1 ja 4 kehtestatud piirangutest Kirjeldatud viisil panid nad toime kuriteo KarS § 4021 5 järgi, selle objektiivsed teotunnused vastavad füüsiliste isikute puhul KarS § 4021 lg-le 1 ja juriidilise isiku puhul sama seaduse lg-le
7. A.Vinkeli, A.Kuumi ja EKD õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
8. Tegu pandi toime otsese tahtlusena- isikud teadsid või vähemalt möönsid, et nad rikuvad seadust. Erakondadele seadusega kehtestatud laenu võtmise võimalusi eirates lootsid nad, et see ei too endaga kaasa mingeid ebasoovitavaid tagajärgi.
9. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et tegemist on majandusalase teise astme süüteoga ja et varem pole EKD-d karistatud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et teoga oleks põhjustatud raske tagajärg. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista EKD-le rahaline karistus alla seaduses ettenähtud keskmise määra. Sellest osa tuleb kanda koheselt, ülejäänud osa kandmisest tuleb ta tingimisi vabastada.
10. Käesoleva otsuse tegemisega ei välju ringkonnakohus apellatsiooni piiridest. Apellatsioonis on esitatud taotlus maakohtu otsus tühistada ja langetada uus sisuline otsus. Apellant pööras kaebuses valdava tähelepanu maakohtu kohtuotsuse kriitikale st. küsimusele- kas käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusakti alusel saab juriidilist isikut süüdi tunnistada. Samas jäi kaebaja kuriteo tõendatuse ja deliktistruktuuri kõigi elementide olemasolu osas oma maakohtu kohtulikes vaidlustes esitatud seisukohtade juurde ja ei pidanud vajalikuks neid apellatsioonis korrata. Eeltoodu andis ringkonnakohtule KrMS §-st 335 lg 2 tuleneva aluse tugineda kriminaalasja sisulise hinnangu andmisel samadele tõenditele, mida uuriti maakohtu kohtuistungil. Peale prokuröri teised menetlusosalised maakohtu kohtuotsust mingis osas (ka mitte maakohtu poolt tõendatuks tunnistatud küsimustes) ei vaidlustanud. Neis tõendites mingit omavahelist sisulist vastuolu ei ole. Kogu apellatsioonimenetluse aluseks oli apellandi taotlus anda hinnang vaidlustatud õiguslikule küsimusele ning sellest lähtudes ja tuginedes uuritud tõenditele lahendada süüküsimus.
11. Süüditunnistamisega kaasneb süüdlaselt sundraha väljamõistmine vastavalt KrMS § 180, selle suurus tuleneb KrMS § 179 lg 1 p
13. Valitud kaitsjale makstud tasu jääb selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
14. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. 6 Juhindudes KrMS § 340 lg 4 p 2, § 338 p 2 ringkonnakohus otsustas:
15. Harju Maakohtu 03.02.2009.a. kohtuotsus Erakonna EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID süüdistuses tühistada täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus.
16. Süüdi tunnistada Erakond EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID KarS § 4021 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 000 (kolmsada tuhat) krooni. KarS § 73 lg 1, 2, ja 3 alusel määrata, et nimetatud rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 40 000 krooni, ülejäänud osa- 260 000 krooni- ei pöörata täitmisele, kui Erakond EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata kolm aastat. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064900 ning selgitus ”Erakond EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID, 1-08-10178, rahaline karistus”. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
17. Välja mõista Erakonnalt EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus „Erakond EESTI KRISTLIKUD DEMOKRAADID“, 1-08-10178, sundraha“. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
18. Apellatsioon rahuldada. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer 7 8