Obsah (11)

§ 59§ 26§ 34§ 36§ 38§ 5§ 6§ 9§ 573§ 581§ 582

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-4017 Otsuse kuupäev 18.02.2009 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Kaido Perm’i väärteoasi

§-de 573, 581, 582 ja 59 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luhti üldmenetluse otsus 10.04.2008 väärteoasjas nr 07000608 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Kaido Perm Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.01.2009 ja 09.02.2009, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Kaido Perm, tema kaitsja v.-adv. vanemabi Argo Küünemäe ja kohtuväline menetleja Uno Luht Keskkonnainspektsioonist Resolutsioon Kaido Perm’i kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Keskkonnainspektsiooni (registrikood 70003106, Kopli 76 Tallinn) Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luhti 10.04.2008 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 07000608, millega määrati Kaido Perm’ile (isikukood 36905075231, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, teeb juhutöid)

§ 59

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 6000 (kuus tuhat) krooni, osaliselt karistuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Tunnistada Kaido Perm süüdi

§ 59lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 25 trahviühikut, s.o.

1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber

1. Rahatrahv tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kaido Perm’ilt menetluskuluna tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 143.99 (ükssada nelikümmend kolm krooni ja 99 senti) krooni riigituludesse. 2 Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD
3. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru Büroo juhataja Uno Luht koostas menetlusalusele isikule Kaido Permile 10.03.2008 väärteoprotokolli nr
4. Väärteo lühikirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht: 19.04.2007 õhtul tuvastas keskkonnakaitse juhtivinspektor Vatslovas Budrikas, et Tamsalu vallas Einjärve külas, seni riigile kuuluval maaüksusel viibis metssigade söötmiskoha (koordinaatidega 00617-938E,065-60-150N) juures puude otsa ehitatud lahtisel kõrgistmel (nn laskepukis ehk laskmiskohas) Kaido Perm, kellel oli kaasas jahirelv – optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ’308WIN.

§ 26lg 2 järgi loetakse jahirelvaga looduses viibimist jahipidamiseks.

Et Kaido Perm viibis suurekaliibrilise, suurulukite küttimiseks mõeldud jahirelvaga metsas, metssigade söötmiskoha juurde ehitatud laskmiskohas, saab tema tegevust lugeda jahipidamiseks ning tema jahipidamisviisi varitsusjahiks metsseale ehk suurulukile. Relvaga jahipidamisel peab jahti pidaval isikul kaasas olema relvaluba ja jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba ning suuruluki laskekatse tunnistus. Jahitunnistus on dokument, millega antakse füüsilisele isikule jahipidamisõigus ja mis tõendab jahti pidava isiku oskusi jahti pidada. Jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument. Suuruluki laskekatse tunnistus on dokument, mis tõendab jahitunnistust omava isiku õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks kuuliga laetud padrunit. Kaido Permil oli kontrollimise hetkel kaasas üksnes jahitunnistus. Kaido Permil ei olnud jahipidamisel kaasas jahiluba, millega ta on rikkunud

§ 34lg 1 sätteid.

Kaido Permil ei olnud suurulukile jahti pidades jahil kaasas suuruluki laskekatse tunnistust, millega ta on rikkunud

§ 36lg 1 sätteid.

Kaido Permil ei olnud jahipidamisel kaasas relvaluba, millega ta on rikkunud

§ 38lg 2 sätteid.

Lisaks pidas Kaido Perm jahti jahipiirkonnas, mille kasutamiseks tal luba puudus.

§ 5

lg 1 järgi on jahimaa jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Seega saab jahti pidada jahipidamiseks kasutataval maa-alal ehk jahimaal.

§ 6

lg 1 3 järgi jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks.

§ 9

lg 1 järgi antakse jahimaa kasutamiseks jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

§ 9

lg 2 järgi on õigus jahipiirkonna kasutusõiguse luba saada mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine ning isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast. Koht, kus Kaido Perm jahirelvaga viibis, on antud kasutamiseks Rakvere Jahindusklubi Tamsalu sektsioonile, mis registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas MTÜ-na Tamsalu Jahiselts. Seega on kõnealuses kohas Tamsalu vallas Einjärve külas asuva Tamsalu jahipiirkonna kasutusõigus üksnes nendel füüsilistest isikutest jahimeestel, kes on MTÜ Tamsalu Jahiselts liikmed. Kaido Perm ei olnud MTÜ Tamsalu Jahiseltsi liige alates 08.04.2007. Seega pidas Kaido Perm Einjärve külas seni riigile kuuluval maaüksusel jahti omavoliliselt, kasutades jahipiirkonda loata ja kasutamisõiguseta, millega on rikkunud

§ 9lg 2 p 1 sätteid.

Väärteo kvalifikatsioon: -

§ 573

– jahipidamise nõuete rikkumine; -

§ 581

– jahipidamine jahiloata ja suuruluki laskekatse tunnistuseta; -

§ 582

– jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata; -

§ 59lg 1 – jahipiirkonna loata kasutamine.

1. Menetlusalune isik Kaido Perm esitas 24.03.2008 vastulause väärteoprotokollile nr
2. Menetlusalune isik Kaido Perm võttis omaks, et 19.04.2007 õhtul viibis ta tõepoolest xxxx külas A K juures külas. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul käisid nad varemalt A K koos ja vajadusel eraldi metssigade söötmiskohas (koordinaatidega 006-17-938E,065-60-150N) metsloomi söötmas. Ta oli A K alati abiks, sest neil oli ühine hobi, looduses matkamine ja jahipidamine. Selleks, et metsloomad harjuksid kindlate söögikohtadega, tuleb neid regulaarselt sööta ja seda olid nad nimetatud söödakohas järjekindlalt teinud. Tollel õhtul ei olnud neil kavatsus jahti pidada, vaid A K tähelepanekute (viide tunnistaja A K ülekuulamise protokollile) ja tema venna sõnade kohaselt oli viimane mitmeid kordi kuulnud laske metssigade söötmiskoha läheduses. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul oli nende soov nimetatud õhtul üksnes nende jahipidajate väljaselgitamine. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et temal ei olnud metsloomade söödakohas üldse relva kaasas ja ei saanudki olla, sest hetkel ei olnud suuruluki jahihooaeg alanud. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et 19.04.2007 õhtul oli ta metssigade söödakohas laskepukis koos A K , kuid kuna viimane oli ennast õhukeselt riidesse pannud ja õhtul hakkas vihma sadama ning läks ootamatult külmemaks, kui nad oodata võisid, siis A K läks vahepeal koju soojemaid riideid selga panema, tema aga jäi pukki valvesse. Kuna A K ei soovinud oma relva koju tagasi viia, siis jättis ta selle pukki. Lahkudes lukustas A K püssi, et seda keegi kasutada ei saaks. Samal ajal, kui A K kodus käis, tulid puki juurde V B ja J V , kes hüüdsid teda ja käskisid tal pukist alla tulla. Algul tuli ta pukist alla ilma jahipüssita, sest jahipüss ei olnud tema oma. Kuna Vatslovas Budrikas käskis tal jahipüssi pukist alla tuua, siis hetk hiljem tõi ta pukist alla ka A K kuuluva jahirelva, milleks oli vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga 308 WIN. Kohapeal koostas inspektor V B ka objekti kontrollimise protokolli (lisatud), mis kinnitab, et jahirelv ei olnud tema oma. Samuti kinnitab protokoll, et jahirelv oli padruniteta ja turvalukuga lukustatud. Protokolli on allkirjastanud juuresolijad J V ja A K . Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas veelkord, et ei viibinud jahil ja jahirelv ei olnud tema oma, vaid see kuulub A K , kellega koos ta viibis pukis selleks, et saada jälile isikutele, kes võivad nimetatud söögikohas jahti pidada. A K lahkus pukist korraks, et käia kodus (300 meetrit metsloomade söötmiskohast) soojemalt riietumas. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul ka laskemoona ei olnud temal, vaid need olid ainult A K , kelle pukki jäetud jahirelv oli lukustatud. Eelnimetatud sündmusi ja pukis olnud jahirelva kuuluvust on kinnitanud A K ka tunnistajana ülekuulamise protokollis 04.02.
3. Seda, et jahirelv ei kuulunud temale, et tal ei olnud laskemoona ja et jahirelv oli lukustatud, kinnitab samuti V B 19.04.2007 objekti kontrollimise protokollis. Menetlusalusele isikule Kaido Permile jääb arusaamatuks, miks väärteoprotokolli nr 07000608 koostaja on väärteoprotokollis jätnud täielikult tähelepanuta eelkirjeldatud asjaolud. 4 Väärteoprotokollis ei ole mainitud asjaolusid, mis on tema ja A K poolt ütluste andmisel esile toodud. Samuti on väärteoprotokollis jäetud tähelepanuta, et inspektor V B on koostanud objekti kontrollimise protokolli, millega on tuvastatud, et jahipüss kuulub A K ja oli lukustatud. Menetlusaluse isiku Kaido Permi väitel puudus temal laskemoon. Tähelepanuta on jäetud ka A K ütlused, et tema ise tõi jahirelva pukki ja jättis selle sinna niikauaks, kui käis 300 m eemal asunud kodus riideid vahetamas. Samuti on jäänud tähelepanuta, et tema eesmärk söödakohas viibimisel oli üksnes A K abistamine loomade söötmisel ja tema moraalne toetamine varitsuses, et tuvastada isikud, kes võõra söödakoha läheduses jahti peavad. Temal ei olnud A K jahirelvaga midagi pistmist. Tuginedes eelöeldule leiab menetlusalune isik Kaido Perm, et väärteomenetlus eelnimetatud 19.04.2007 juhtumi osas tuleb lõpetada, sest tema tegevuses puuduvad temale süüks pandavate väärtegude tunnused.
4. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luht koostas menetlusalusele isikule Kaido Permile 10.04.2008 üldmenetluse otsuse nr
5. Väärteo lühikirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht: 19.04.2007 õhtul tuvastas keskkonnakaitse juhtivinspektor V B , et xxxx külas, seni riigile kuuluval maaüksusel viibis metssigade söötmiskoha (koordinaatidega 006-17-938E,065-60-150N) juures puude otsa ehitatud lahtisel kõrgistmel (nn laskepukis ehk laskmiskohas) Kaido Perm, kellel oli kaasas jahirelv – optilise sihikuga varustatud vintpüss SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ’308WIN.

§ 26lg 2 järgi loetakse jahirelvaga looduses viibimist jahipidamiseks.

Et Kaido Perm viibis suurekaliibrilise, suurulukite küttimiseks mõeldud jahirelvaga metsas, metssigade söötmiskoha juurde ehitatud laskmiskohas, saab tema tegevust lugeda jahipidamiseks ning tema jahipidamisviisi varitsusjahiks metsseale ehk suurulukile. Relvaga jahipidamisel peab jahti pidaval isikul kaasas olema relvaluba ja jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba ning suuruluki laskekatse tunnistus. Jahitunnistus on dokument, millega antakse füüsilisele isikule jahipidamisõigus ja mis tõendab jahti pidava isiku oskusi jahti pidada. Jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument. Suuruluki laskekatse tunnistus on dokument, mis tõendab jahitunnistust omava isiku õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks kuuliga laetud padrunit. Kaido Permil oli kontrollimise hetkel kaasas üksnes jahitunnistus. Kaido Permil ei olnud jahipidamisel kaasas jahiluba, millega ta on rikkunud

§ 34lg 1 sätteid.

Kaido Permil ei olnud suurulukile jahti pidades jahil kaasas suuruluki laskekatse tunnistust, millega ta on rikkunud

§ 36lg 1 sätteid.

Kaido Permil ei olnud jahipidamisel kaasas relvaluba, millega ta on rikkunud

§ 38lg 2 sätteid.

Lisaks pidas Kaido Perm jahti jahipiirkonnas, mille kasutamiseks tal luba puudus.

§ 5

lg 1 järgi on jahimaa jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Seega saab jahti pidada jahipidamiseks kasutataval maa-alal ehk jahimaal.

§ 6

lg 1 järgi jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks.

§ 9

lg 1 järgi antakse jahimaa kasutamiseks jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

§ 9

lg 2 järgi on õigus jahipiirkonna kasutusõiguse luba saada mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine ning isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast. Koht, kus Kaido Perm jahirelvaga viibis, on antud kasutamiseks Rakvere Jahindusklubi Tamsalu sektsioonile, mis registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas MTÜ-na Tamsalu Jahiselts. 5 Seega on kõnealuses kohas xxxx jahipiirkonna kasutusõigus üksnes nendel füüsilistest isikutest jahimeestel, kes on MTÜ Tamsalu Jahiselts liikmed. Kaido Perm ei olnud MTÜ Tamsalu Jahiseltsi liige alates 08.04.2007. Seega pidas Kaido Perm xxxx külas seni riigile kuuluval maaüksusel jahti omavoliliselt, kasutades jahipiirkonda loata ja kasutamisõiguseta, millega on rikkunud

§ 9lg 2 p 1 sätteid.

Kaido Permi esitatud vastulauset on arvestatud alljärgnevalt: Väärteoprotokollis nr 07000608 süüdistatakse Kaido Permi 19.04.2007 õhtul xxxx külas, seni riigile kuuluval maaüksusel metssigade söötmiskoha (koordinaatidega 006-17-938E,065-60-150N) juures puude otsa ehitatud lahtisel kõrgistmel (nn laskepukis ehk laskmiskohas) olles ebaseaduslikus jahipidamises ehk jahipidamise nõuete rikkumises, jahipidamises jahiloata ja suuruluki laskekatse tunnistuseta, jahipidamises suurulukile suurulukiküttimise loata ja jahipiirkonna loata kasutamises. Oma vastulauses leiab Kaido Perm, et kuigi ta viibis laskepukis jahirelvaga, ei viibinud ta jahil, tal ei olnud jahirelva ja laskemoona, ta viibis pukis eesmärgiga toetada A K avastamaks võõras söödakohas jahti pidavaid isikuid. Samas viibis kontrollimise hetkel Kaido Perm laskepukis üksinda ning tema juures pukis oli ka suurekaliibriline, suurulukite küttimiseks mõeldud jahirelv. Jahirelvaga looduses viibimist loetakse

§ 26lg 2 kohaselt jahipidamiseks.

Seega ei ole määrav, kellele jahirelv kuulub, vaid oluline on üksnes jahirelvaga looduses viibimise fakt. Isegi juhul, kui pukis olnud jahirelv ei kuulunud Kaido Permile ja ta viibis relvaga pukis ainult selle ajavahemiku, mil A K pukist ära käis, on Kaido Permi tegevus kvalifitseeritav jahipidamisena ning jahipidamisviis varitsusjaht metsseale ehk suurulukile. Jahipidamisel peab jahti pidaval isikul kaasas olema relvaluba ja jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba ning suuruluki laskekatse tunnistus. Kaido Permil oli kontrollimise hetkel kaasas üksnes jahitunnistus. Et Kaido Permil ei olnud jahipidamisel kaasas jahiluba, suuruluki laskekatsetunnistust ja relvaluba, on ta jahirelvaga laskepukis viibides rikkunud

§ 34lg 1, § 36 lg 1 ja § 38 lg 2 sätteid.

Kaido Perm on oma vastulauses selgitanud, et A K kuulunud jahirelv oli turvalukuga lukustatud, temal ei olnud kaasas laskemoona ja et tema ei oleks saanud seda relva kasutada. Tunnistaja A K ülekuulamise protokollist selgub, et talle kuuluval jahirelval SAKO 75 DLX numbriga 289825 on küll turvalukk, millega saab püssilukku sulgeda nii, et relva ei saaks laadida ja kasutada. Kuid sel ajal, kui Kaido Perm kõnealuse relvaga pukis viibis, oli turvalukk avatud ning põhimõtteliselt oleks Kaido Permil olnud võimalus seda relva laadida ja kasutada. Ka tunnistaja Vatslovas Budrikase ütluste kohaselt kontrolliti relv Kaido Permi käest ära võttes üle, st Kaido Perm avas tema nähes püssiluku ja näitas, et padrunit rauas ei ole. Kohe peale seda võttis V B relva enda kätte ja andis selle hiljem otse üle konstaabel A R , kes samuti püssi üle kontrollis, avades püssiluku ja veendudes, et relv on laadimata. Seega oli relv turvalukuga lukustamata, relva oleks saanud laadida ja kasutada ning Kaido Permi väide, et relv oli turvalukuga lukustatud, on kogutud tõenditele tuginedes osutunud ebatõeseks. Laskemoona omamine ei ole käesoleva väärteomenetluse puhul määrav, sest väärteokoosseisu aluseks (ehk jahipidamiseks) on üksnes jahirelvaga looduses viibimine. Kaido Perm on oma vastulauses selgitanud, et ta läks metsa Avo Kirniga kaasa eesmärgiga toetada A K avastamaks võõras söödakohas jahti pidavaid isikuid. Arusaamatu on sel juhul põhjus, miks võeti kaasa jahirelv. Jahiluba ei olnud A K avatud, tema nimele ei olnud väljastatud ka suurulukiküttimise luba. Seega puudus sel õhtul ka A K jahipidamiseks õigus. Kaido Perm on jahimees 2003. aastast. Jahimeheks saamiseks on Kaido Perm läbinud vastava koolituse ja teinud ka jahimehe eksami. Seega on Kaido Perm teadlik jahipidamise nõuetest ja tingimustest. Minnes metsa koos A K , kel oli kaasas jahirelv, pidi Kaido Perm jahimehena teadma, et sellist tegevust loetakse jahipidamiseks. Jäädes üksi võõra relvaga laskepukki, pidi Kaido Perm jahimehena teadma, et ka selline tegevus loetakse jahipidamiseks. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et väärteoprotokollis nr 07000608 kirjeldatud ning Kaido Permi poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Väärteo kvalifikatsioon: 6 -

§ 573

– jahipidamise nõuete rikkumine;

§ 581

– jahipidamine jahiloata ja suuruluki laskekatse tunnistuseta;

§ 582

– jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata;

§ 59lg 1 – jahipiirkonna loata kasutamine.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel Keskkonnainspektsioon otsustas karistada Kaido Permi rahatrahviga

§ 59lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses summas 6000 (kuus tuhat) krooni.

4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Kaido Perm. Menetlusalune isik Kaido Perm vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et ta ei ole toime pannud otsuses toodud rikkumisi, kuna ta ei viibinud jahil ja jahirelv, mis leiti laskmispukist ei kuulu temale ning tema ka ei viinud jahirelva laskmispukki. Kohtuväline menetleja märgib otsuses, et „relvaga jahipidamisel peab jahti pidaval isikul kaasas olema relvaluba ja jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba ning suuruluki laskekatse tunnistus“. Tunnistaja A K ütlustega (tunnistaja ülekuulamise protokoll 04.02.2008) on tuvastamist leidnud, et A K läks 19.04.2007 koos menetlusaluse isikuga (Kaido Perm) metsa, et selgitada välja ebaseaduslikku jahti pidavad isikud söötmiskohas, mille juures oli Tamsalu Jahiseltsi liikmetel õigus jahti pidada. A K kuulus 19.04.2007 Tamsalu Jahiseltsi liikmeskonda. Jahiseltsi liikmed käisid ja käivad kõik oma söötmiskohti valvamas ja sinna regulaarselt sööta panemas, et jahihooajal oleks võimalik loomi tabada. A K kinnitab, et jahirelv (vintpüss SAKO 75 DLX nr 289825, kaliibriga 308 WIN) kuulub temale, mitte menetlusalusele isikule Kaido Permile. Samuti kinnitab A K , et tema ise võttis püssi metsa kaasa, sest see on tema relv. Menetlusalune isik Kaido Perm tuli temaga kaasa julgestuseks. A K kinnitab samuti, et jahirelva padrunid olid temaga kaasas, mistõttu ei oleks menetlusalune isik Kaido Perm püssiga lasta saanud. A K oli koos menetlusaluse isiku Kaido Permiga laskepukis, kuid kuna ilm läks jahedaks, siis lahkus ta lühikeseks ajaks pukist, et kodus riideid vahetada. A K kodu asub 800 meetri kaugusel loomade söötmiskohast. A K kinnitab, et pidi ise metsa laskmiskohale kohe tagasi minema. Ka Jaan Villak kinnitab oma tunnistajana ülekuulamise protokollis 29.01.2008, et „kui Budrikas relva kontrollis, tuli välja, et vint kuulub Avo Kirnile.“ Menetlusalune isik Kaido Perm märkis juba väärteoasjas 24.03.2008 esitatud vastulauses, et ei viibinud jahil ning tal ei olnud kaasas jahirelva ega laskemoona. Menetlusalune isik Kaido Perm küll viibis 19.04.2007 õhtul metssigade söötmiskoha kõrval olevas pukis, kuid üksnes eesmärgiga toetada (tunnistaja) A K avastamaks söödakohas ebaseaduslikku jahti pidavaid isikuid. Seega on menetluse käigus leidnud tuvastamist, et menetlusalune isik Kaido Perm ei läinud metsa jahirelvaga, vaid jahirelvaga läks metsa Avo Kirn, kellele ka kuulus eelnimetatud jahirelv. A K jättis ise, omal algatusel, oma relva laskepukki ja menetlusalusel isikul Kaido Permil ei oleks olnud võimalik ka keelata A K jätta jahirelva pukki. A K otsustas minna hetkeks koju, et vahetada riided soojemate vastu. Sealjuures pidas A K jahirelva kaasastassimist tülikaks ja otsustas selle jätta laskepukki. Seega on kohtuväline menetleja vääralt pannud menetlusalusele isikule Kaido Permile süüks jahipidamise nõuete rikkumise

§ 573järgi.

Menetlusaluse isiku Kaido Permi tegevuses puudub

1. peatükis jahipidamise alajaotuse §-des sisalduv koosseis, sest teisele isikule kuuluva ja teise isiku poolt laskepukki toodud jahirelva ei saa meelevaldselt omistada menetlusalusele isikule Kaido Permile, millega sisustada teo objektiivset külge. Menetlusalune isik Kaido Perm üksnes viibis metsas A K kaaslasena ja ei oma jahirelvaga mingit pistmist. 7 Väär on menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul kohtuvälise menetleja seisukoht, et „määravaks ei ole kellele relv kuulub, vaid oluline on üksnes jahirelvaga looduses viibimise fakt“. Selline väide oleks õige üksnes juhul, kui isik läheb ise koos jahirelvaga metsa ja jahirelva kaasavõtmine ning omamine sisustab tema tegevuse metsas viibides. Antud juhul ei omanud menetlusalune isik Kaido Perm jahirelvaga mingit puutumust. Isik üksnes viibis metsas ja A K relv oli viimase poolt hetkeks jäetud samasse kohta, kus viibis menetlusalune isik Kaido Perm. Menetlusalune isik Kaido Perm soovib juhtida tähelepanu faktile, et laskmiskoht asub eramaal, mitte riigile kuuluval maaüksusel. Eramaa kuulub E K ’ile ja eramaa/maaüksus ei kuulu Tamsalu Jahiseltsi jahipiirkonna hulka ja ei ole käsitletav jahimaana. Kuna menetlusalune isik Kaido Perm ei viibinud jahil ja tal puudus jahirelv, siis ei saa isikule süüks panna ka jahipidamise jahiloa, suuruluki laskekatse tunnistuse, jahipidamise suurulukile suurulukiküttimise loa puudumist. Toimikus ei ole peale isikute arvamuste mingeid tõendeid selle kohta, kellele kuulub jahirelv SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga 308 WIN. Samuti puudub toimikust asendiplaan kohast, kus viibis menetlusalune isik Kaido Perm ja A K poolt lühiajaliselt pukki jäetud jahirelv. Menetlusalune isik Kaido Perm palub oma kaebuses tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.04.2008 otsus nr 07000608 ja lõpetada antud asjas väärteomenetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu.
2. Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Ida regioon oma vastuskirjas (tl 11) ei ole nõus menetlusaluse isiku Kaido Permi kaebusega, paludes kohtul jätta kaebus rahuldamata, väärteomenetlust mitte lõpetada ning üldmenetluse otsust nr 07000608 mitte tühistada.
3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Kaido Perm esitatud kaebuse juurde. Menetlusaluse isiku Kaido Permi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta läks A K kaasa, sest A K , viimase naaber ja vend ütlesid, et jälle käidi seal paugutamas. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul oli A K helistanud ja öelnud, et tule kaasa, et läheme vaatame, kes seal käivad. Menetlusaluse isiku Kaido Permi väitel olid söötmiskoha lähedal autojäljed näha. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul oli seal vana jahipukk ja söödakoht oli ka seal lähedal, kuhu sai sööta viidud. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et A K oli sel ajal Tamsalu Jahiseltsi liige, tema ei olnud. Menetlusaluse isiku Kaido Permi ütlustest nähtub, et jahimeeste vahel olid laskmiskohad ära jaotatud. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul olid nad tol õhtul seal koos A K , kellel oli kaasas oma jahirelv. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et nad istusid seal, kui hakkas tibutama ja A K otsustas korraks ära käia, et riideid vahetada. Menetlusalune isik Kaido Perm tunnistas, et ütles A K , et võib viimasele toeks olla ja istuda seal. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et A K l oli tol õhtul relv kaasas, sest ta arvab nii, et jahimehed ikka käivad relvaga. Menetlusaluse isiku Kaido Permi ütlustest nähtub, et A K vanemate kodu on seal samas, mingi 300 m kaugusel ja kui A K riideid vahetama läks, siis ütles, et käib kiirelt ära, et kaua see ikka aega võtab. Menetlusaluse isiku Kaido Permi väitel pani A K relva lukku, enne kui läks. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul oli ta öelnud A K , et võta relv kaasa, kuid A K ei võtnud. Menetlusalune isik Kaido Perm tunnistas, et tal ei olnudki midagi kaasas, ainult paks jope oli seljas. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et kui ta Tamsalu konstaablipunkti läks, siis käis ta enne kodust läbi ja võttis kõik jahipaberid kaasa, metsas ei olnud tal midagi kaasas. Menetlusaluse isiku Kaido Permi arvates võis A K olla ära riideid vahetamas 10-15 minutit. Menetlusalune isik Kaido Perm väitis, et tema eesmärk oli tuvastada seal ebaseaduslikku jahti pidavad isikud ning eks nägude järgi oleks ikka ära tundnud. Menetlusalune isik Kaido Perm avaldas, et oleks näinud ära, mis inimesed need on, kes seal käivad ja oleks ehk ära näinud auto numbri. Menetlusalune isik Kaido Perm väitis, et kui tema valdusesse oleks relv üle antud, siis oleks ta rikkunud seadust, aga kui A K pani relva ise puki seina najale ja lahkus, siis tema ei ole süüdi. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et metsa minnes oli relv A K käes. Menetlusaluse isiku Kaido Permi väitel ei olnud temal mingeid padruneid kaasas. Menetlusalune isik Kaido Perm kinnitas, et kui puki juures keegi hüüdis teda nimepidi alla ja ta läks alla, siis V B küsis, et kas relv on, mispeale ta ütles, et A K jättis 8 selle sinna. Menetlusaluse isiku Kaido Permi ütlustest nähtub, et tal kästi relv alla tuua ja ta tõi, andes selle V B kätte. Menetlusaluse isiku Kaido Permi väitel oli A K neil tee peal vastas. Menetlusaluse isiku Kaido Permi sõnul ei olnud A K saanud püssi lukku lahti. Kohtuväline menetleja Uno Luht selgitas kohtuistungil, et laskepukk ja söötmiskoht on kaks eri asja. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul jääb laskepukk kahe maaüksuse piirile ja kui üleval istutakse, siis lastakse looma, kes on riigimaal. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel selja taha ja külgedele lasta ei saa, lasta saab vaid ettepoole. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul tehakse laskekohad nii, et loom tuleb sööda peale ja tegemist on laskesektoriga, sest puud, põõsad ja isegi kõrge rohi segavad laskmist. Tunnistaja J V , kes on Tamsalu Jahiseltsi esimees, kinnitas kohtuistungil, et üldkoosolek otsustas arvata Kaido Permi liikmest välja ning Kaido Permil puudub jahipidamise õigus. Tunnistaja J V ütlustest nähtub, et tema viis 19.04.2007 inspektor V B sinna kohale, sest oli eelnevalt näinud, et Kaido Perm sõitis autoga külasse ja läks mööda põlluäärt metsa. Tunnistaja J V avaldas, et kui nad inspektor V B kohale läksid, siis oli Kaido Perm puu otsas. Tunnistaja J V väitel käskis V B Kaido Permil puu otsast alla tulla. Tunnistaja J V sõnul oli V B küsinud Kaido Permilt, et kas viimasel relv on, mispeale Kaido Perm läks puu otsa tagasi relva järele ja helistas A K , öeldes viimasele, et on jama, et tule siia. Tunnistaja J V väitel oli Kaido Perm öelnud, et see pole tema relv, et äkki saab teha nii, et ta toob oma relva ja saab asja vormistada nii, et A K probleeme ei tekita. Tunnistaja J V sõnul tuli A K talumaja juurest neile poole tee peal vastu, öeldes, et inetu lugu on. Tunnistaja J V väitel A K ei selgitanud, miks Kaido Perm oli tema relvaga laskepukis. Tunnistaja J V sõnul oli teada, et Kaido Permil ei olnud jahiluba. Tunnistaja J V väitel oli Kaido Permil seljas soe riietus, mis oli sobiv puu otsas istumiseks, aga A K tuli sinna kerges riietuses. Tunnistaja J V kinnitas, et Kaido Perm ja A K ei ole tema poole pöördunud kaebusega, et võõrad inimesed käivad selle söödaplatsi juures laskmas. Tunnistaja J V ütlustest nähtub, et püssi lukk tehti lahti ja kui turvalukk oleks peal olnud, ei oleks saanud padruneid sisse panna. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et Kaido Perm on tema sõber. Tunnistaja A K väitis, et see oli 19.04.2007 õhtul, kui nad koos Kaido Permiga, kelle ta kaasa kutsus, läksid kontrollima oma söödapukki, sest enne seda oli vend öelnud, et seal toimub õhtuti pidevalt laskmine. Tunnistaja A K võttis omaks, et jahisektsiooni esimehele ta laskudest seal ei rääkinud. Tunnistaja A K avaldas, et tema võttis relvakapist relva, mis oli laadimata, metsa kaasa, sest kui seal äkki lastakse, siis ei lähe ta ju niisama. Tunnistaja A K kinnitas, et nad läksid sinna ja olid koos laskepukis pool tundi kindlasti, kuid kuna ilm oli sombune, siis ta oli öelnud Kaido Permile, et läheb ja viskab peale soojemad riided, jättes relva, millel oli lukk peal, pukki seina nurga najale püsti. Tunnistaja A K sõnul elavad vanemad sealt 300 m kaugusel ning sinna on 10 minuti tee ühes suunas. Tunnistaja A K väitel sai ta koju, kui talle helistas Kaido Perm, öeldes, et V B on kohal, et pead tulema sinna ja ta läks tagasi. Tunnistaja A K sõnul oleks ta pidanud relva kaasa võtma, kuid ta mõtles, et see on nii väike maa, et ta tuleb kiiresti tagasi. Tunnistaja A K väitis, et kui relval on lukk peal, siis ei saa sinna padruneid sisse panna. Tunnistaja A K sõnul oli turvalukk kinni ja võti temal kaasas. Tunnistaja A K avaldas, et tema oli sel ajal Tamsalu Jahiseltsi liige, kuid Kaido Perm ei olnud. Tunnistaja V B , kes on Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor, kinnitas kohtuistungil, et tol ajal oli tema töökohustuseks jahindusalane järelevalve. Tunnistaja V B sõnul oli Kaido Perm sektsioonist välja visatud. Tunnistaja V B avaldas, et tol õhtul helistas talle J V , öeldes, et Kaido Perm on pukis. Tunnistaja V B väitel sõitsid nad sinna. Tunnistaja V B sõnul käskis ta Kaido Permil alla tulla ning viimane tuli laskepukist alla. Tunnistaja V B väitel käskis ta Kaido Permi, kes oli hästi soojalt riietatud, ka püssi alla tuua. Tunnistaja V B avaldas, et ülevalt Kaido Perm veel helistas kellelegi. Tunnistaja V B sõnul veendus ta, et püss on padrunitest tühi, magasin oli alt ära võetud, kuid kui Kaido Permil oleks olnud padrunid, oleks ta saanud relva laadida. Tunnistaja V B väitel tahtis Kaido Perm kokku leppida, et seda asja ilma menetlemata ajada ning siis tuli välja, et relv kuulub A K . Tunnistaja V B avaldas, et nad olid liikunud üle poole maa, kui neile tuli vastu A K , kes oli kergelt riietatud ja kes sai kohe aru, et asi on tõsine, öeldes vaid, et paha lugu. Tunnistaja V B kinnitas, et neil ei olnud metsas A K juttu sellest, et viimane seal enne ka käis. Tunnistaja V B sõnul küsis ta Kaido Permilt dokumente ning viimasel oli ette näidata vaid jahitunnistus, muud midagi. 9 Tunnistaja V B väitel asub A K vanemate kodu sellest laskepukist 800 m kaugusel, kuid on ka võimalus otse minna ja siis on vast 100 m vähem. Tunnistaja V B avaldas, et Kaido Perm ja A K ei ole tema poole pöördunud seoses ebaseadusliku jahipidamisega selles piirkonnas. Tunnistaja V B väitis, et objekti kontrollimise protokollis mõtles ta turvaluku all kaitseriivi. Tunnistaja V B täpsustas, et relv oli tühjaks laetud ja riiv peal, relvast ei oleks olnud võimalik lasta. Tunnistaja V B väitis, et laskepukk asub eramaa ja riigimaa piiri peal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 573

näeb ette vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest suuruluki küttimisel ja püünise kasutamisel või ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest.

§ 581

näeb ette vastutuse jahipidamise eest jahiloata, jahikoeraga jahipidamise eest jahikoerapassita või osalemise eest suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks suuruluki laskekatse tunnistust.

§ 582

näeb ette vastutuse jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud.

§ 59

lg 1 näeb ette vastutuse jahipiirkonna loata kasutamise eest.

§ 26

lg 1 järgi on jahipidamine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

§ 26

lg 2 kohaselt on jahipidamisega võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünisega looduses viibimine.

§ 34

lg 1 sätestab, et jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule.

§ 36

lg 1 sätestab, et suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. Suurulukijahil peab kütil olema suuruluki laskekatse tunnistus kaasas.

§ 38

lg 2 sätestab, et relvaluba peab olema jahil kaasas ainult jahirelvaga jahipidamise korral.

§ 5

lg 1 järgi on jahimaa jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.

§ 6

lg 1 järgi jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks.

§ 9

lg 1 järgi antakse jahimaa kasutamiseks jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

§ 9

lg 2 järgi on õigus jahipiirkonna kasutusõiguse luba saada: 1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; 2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine; 3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Kohtuväline 10 menetleja on väärteoprotokolli kohaselt koostanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, samuti tunnistajate J V , V B ja A K tunnistajatena ülekuulamise protokollid. Muud tõendid ja andmed on:
2. 19.04.2007 koostatud objekti kontrollimise protokoll nr 152;
3. Fototabel vaatega laskepukile ja söötmiskohale;
4. Laskekoha ja söödaplatsi paiknemise skeem;
5. 19.04.2007 koostatud relva üleandmise-vastuvõtmise akt;
6. MTÜ Tamsalu Jahiseltsi teade 30.01.
7. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus kontrollis kohtuistungil vahetult kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning hindas tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, tulles alljärgnevatele järeldustele: 1) Käesolevas väärteoasjas on esmalt vajalik tuvastada see, kas menetlusaluse isiku Kaido Permi käitumine on käsitletav jahipidamisena

§ 26

lg 2 järgi.

§ 26

lg 1 kohaselt on jahipidamine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine, kuid jahipidamisega

§ 26

lg 2 mõttes on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine. Nimetatud küsimuse lahendamisel on kohtu arvates määrava tõendusliku tähtsusega tunnistajate J V ja V B ütluste kõrval tunnistaja A K kohtuvälises menetluses 04.02.2008 antud ütlused (tl 33-35) ja temale Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Virumaa büroo peainspektor-nõuniku kt Uno Luhti poolt koostatud kiirmenetluse otsus nr 07000908 31.07.2008 (tl 51-52). Tunnistaja A K on kohtuvälises menetluses (tl 34) öelnud, et „Siis, kui ma koju läksin, jäi minu relv ju Kaido kätte. Samade riietega, mis mul seljas olid, läksin tagasi metsa. Asi oli halb, sest sellel ajal oli ka kord veel karm, oma relva ei tohtinud kellegi kätte ju anda. Nüüd võib seda vastavate volitustega teha“. Eelpoolnimetatud tõenditest nähtub üheselt, et kui A K lahkus 19.04.2007 õhtul metsast koju riideid vahetama, siis jättis ta oma jahirelva – optilise sihikuga varustatud vintpüssi SAKO 75 DLX numbriga 289825, kaliibriga ’308WIN laskmispukki Kaido Permi kätte. Tunnistaja A K kuulati kohtuvälises menetluses üle enne menetlusalust isikut Kaido Permi, mis kohtu arvates on erinevalt kohtuistungist välistanud selle, et nad oleksid enne ütluste andmise osas kokku leppinud. Tunnistaja A K ei öelnud kohtuvälises menetluses seda, et ta oleks jätnud oma jahirelva laskepukki seina nurga najale püsti. Kohtu arvates on tunnistaja A K ja menetlusalune isik Kaido Perm eelpoolnimetatud analoogsete ütluste andmise osas enne kohtuistungit kokku leppinud. 2) Objektiivne teopilt on jahirelvaga looduses viibimise fakt ning määravat tähtsust ei oma jahirelva kuuluvus ega see, kas jahirelv oli laetud või laadimata, samuti asjaolu, kas laadimata relva oleks vajaduse korral ja laskemoona olemasolul saanud laadida. Kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et menetlusalune isik Kaido Perm viibis suurekaliibrilise, suurulukite küttimiseks mõeldud jahirelvaga metsas, metssigade söötmiskoha juurde ehitatud laskmiskohas, mistõttu tema tegevust saab lugeda jahipidamiseks ning tema jahipidamisviisi varitsusjahiks metsseale ehk suurulukile. 3) Relvaga jahipidamisel peab jahti pidaval isikul kaasas olema relvaluba ja jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba ning suuruluki laskekatse tunnistus. Menetlusalusel isikul Kaido Permil oli jahipidamisõigust tõendavatest dokumentidest olemas üksnes jahitunnistus. 4) Vastavalt MTÜ Tamsalu Jahiseltsi üldkoosoleku otsusele ei ole menetlusalune isik Kaido Perm alates 08.04.2007 enam MTÜ Tamsalu Jahiseltsi liige (tl 29-30, 41). Laskepuki ja söötmiskoha paiknemise skeemilt (tl 69) nähtub, et laskepukk jäi poolenisti eramaale, s.o. Andrese kinnistule, kuid kui üleval laskepukis istutakse, siis loom tuleb sööda peale ja lastakse looma, kes on riigimaal. Süüdistuses tähendatud kohas on jahipiirkonna kasutusõigus üksnes MTÜ Tamsalu Jahiseltsi liikmetel. 5) Antud väärteoasjas väärib kohtu arvates eraldi märkimist see, et menetlusaluse isiku Kaido Permi näol on tegemist isikuga, kes on teadlik jahipidamise nõuetest ja tingimustest. Seda, et ka A K tuleb 11 antud väärteoasjaga seoses probleeme, teadis menetlusalune isik Kaido Perm kohe, sest miks ta muidu tahtis asja lahendada nii, nagu teda oleks tabatud tema oma relvaga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik Kaido Perm pani väärteod toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 6) Kaitsja on väitnud, et menetlusaluse isiku Kaido Permi käitumist ei saa lugeda jahipidamiseks põhjusel, et viimane oli üksnes julgestuseks A K metsas kaasas, et jahirelv ei kuulunud Kaido Permile ega antud üle tema valdusesse, et Kaido Perm ei tulnud jahirelvaga laskepukki. Kohus nõustuks kaitsja nimetatud väidetega üksnes juhul, kui A K ei oleks vahepeal lahkunud laskepukist koju riideid vahetama. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§-des 573, 581, 582 ja 59 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Kaido Perm.

§ 573

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut,

§ 581

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut,

§ 582

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning

§ 59lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kar

S § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Kaido Permile kohtuvälise menetleja poolt

§ 59

lg 1 alusel määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 6000 (kuus tuhat) krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalam. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on kohtu arvates otsuses õigesti märkinud, et menetlusaluse isiku Kaido Permi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut Kaido Permi ei ole varem

s sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohtuvaidluses esitas menetlusaluse isiku Kaido Permi kaitsja kohtule alternatiivse taotluse, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et Kaido Perm on süüdi talle süüks pandavates süütegudes, siis vähendada Keskkonnainspektsiooni poolt määratud karistust poole võrra. Arvestades A K suhtes 31.07.2008 kiirmenetluse otsuses tuvastatut ning seda, et talle määrati peaaegu analoogsete süütegude eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses summas 3000 (kolm tuhat) krooni, leiab kohus, et menetlusalust isikut Kaido Permi tuleks karistada, vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele, sellest poole väiksema rahatrahviga, sest ka rahatrahv 25 trahviühikut, s.o. 1500 (üks tuhat viissada) krooni mõjutab menetlusalust isikut Kaido Permi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja sellega on ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luhti 10.04.2008 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 07000608 osaliselt karistuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ H.Väinaste I.Golubev Kohtuotsus jõustus 21. septembril 2009.a Riigikohtu kohtuotsusega, kusjuures Riigikohus otsustas: 12 1. Tühistada Viru Maakohtu 18. veebruari 2009.a kohtuotsus Kaido Permi väärteoasjas

§ 59

lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. 2. Hüvitada Alvin,Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe poolt Kaido Permi kaitsmisega seonduvad kulud 14 491 (neliteist tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 72 senti riigieelarve vahenditest. Nooremreferent I.Golubev