4-09-6831/1

4-09-6831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-6831 (2316,09,005625) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Maksim Gluhov (ik: 38004020303, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON
3. Maksim Gluhov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Maksim Gluhovile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 04.08.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Maksim Gluhovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 708 (seitsesada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Gluhov, 4-09-6831, joobe tuvastamine“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.07.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1067097 selles, et 02.04.2009 kell 15.55 peeti Sõle 27 maja juures kinni Maksim Gluhov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 814/26 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja alkoholijoove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et jõi veini ja tarvitas fentanüüli. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 10 päeva, välja mõista ekspertiisikulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi kohtuvälises menetluses ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süüsuurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka korduvalt areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Aresti määra valikul lähtub kohus sellest, et menetlusalsut isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, mistõttu võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik