iab, et tegu oli väga õnnetu õnnetusega temale ja soovib, et kohus muudaks otsust. Kaebuse esitaja on arstitudeng ning seetõttu ilma sissetulekuta. Selline trahv on antud tingimusi arvestades ebaõiglane. Pealegi oli kaebuse esitaja ainus, kes sai ise ajutise tervisekahjustuse ega põhjustanud seda teistele. Sõidukile tekitatud kahju kannab kehtiv liikluskindlustus. Osapooled on kindlustuses kõik dokumendid vormistanud. Eeltoodud asjaolusid arvestades palub kaebuse esitaja vähendada temale mõistetud karistust. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuuri kirjaliku seisukoha kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Kati-Riin Simiskeri kaebusega ning esitab omapoolse seisukoha.
kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Samas
§-st 123 tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespool nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajadusel peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osundanud, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav
Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav
Riigikohtu lahendid 3-1-1-76-03; 3-1-1-109-05. 2 Seega on Kati-Riin Simisker toime pannud temale süüks arvatud
Ta oleks pidanud hoidma halbade teeolude korral suuremat pikivahet, vältimaks enese poolt ees pidurdava sõiduki korral sellist pidurdamist, mille puhul ei oleks kaotanud tema juhitud mootorratas juhitavust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001. a määruse nr. 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 4 lg 1 p 1 registreerib politseiprefektuur kõik liiklusõnnetused, milles saab inimene vigastada või surma. Sama korra §-st 10 tulenevalt on politseiprefektuuril kohustus nimetatud liiklusõnnetusi menetleda. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu kas tervisekahjustus tekitati iseendale või teistele. Eeltooduga ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide selles, et trahvi määramine sõltus tema õnnetusejärgsest võimetusest liikuda. Eeltoodust lähtuvalt
iab kohtuväline menetleja, et Kati-Riin Simiskeri kaebus on põhjendamatu. Samas peab vajalikuks lisada, et eelkõige väärivad siiski kaitsmist liiklusohutus, isiku elu, tervis ja vara. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 209 lg 2 järgi kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata. Seega on menetlusalusel isikul võimalik rahatrahvi tasuda ositi. Kohtu järeldused.
järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
järgi juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.
järgi kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. LS § 7417. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine
Seda rikkumist tunnistab ka menetlusalune isik ise. Kaebemenetluses kohtule antud seisukohas põhjendatakse Kati-Riin Simeskeri poolt
Kohtuvälise menetleja Riigikohtu lahenditele tuginev seisukoht käsitleb ainult
Varem ei ole väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses menetlusalusele isikule
Seetõttu kaebemenetluses kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku süü põhjendamine
Kohus
iab, et Kati-Riin Simisker on rikkunud
Ta ei hoidnud vajalikku pikivahet ja seetõttu ei suutnud vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile.
nõuete rikkumine ja sellega sõidukile varalise kahju põhjustamine on toime pandud ettevaatamatusest. Ta rikkus hoolsuskohustust ning pani teo toime ettevaatamatusest kergemeelsusega. Hajevil olekuga ei olnud ta piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik, kuigi vahetult enne juhtumit oli ise jalakäija üle tee lasknud ja nägi ees vargusfooris punast tuld. Materiaalse kahju põhjustamise tõttu järgneb vastutus LS § 7417 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu tegu. 4 Kohtuväline menetleja on karistuseks valinud kergemaliigilise karistuse, rahatrahvi 1/6 ulatuses. Arvestades menetlusalusel isikul kahju tekitamiseks tahtluse puudumist ja tekkinud kahju ulatuse tõendamatust on KarS § 7417 lg 1 järgi määratud karistus KarS § 56 sätteid arvestades. Kaevatavast otsusest ja otsuse tegemisel aluseks olnud materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja ei ole kaalunud karistamise otstarbekuse küsimust. Menetlusalune isik on seda asjaolu oma ütlustes käsitlenud. Menetlusalune isik ei ole esitanud VTMS §-s 69 lg 6 ettenähtud vastulauset. Kohtuvälise menetleja juures ülekuulamisel antud ütlustest ja kohtule esitatud kaebusest järeldub sama asjaolu: menetlusaluse isiku taotlus kaaluda karistamise otstarbekust. Vastulause esitamiseks vajadus puudus, kui menetlusalune isik oli enne väärteoprotokolli koostamist oma seisukoha kohtuvälisele menetlejale avaldanud. Süü omaksvõtuga võttis menetlusalune isik endale vastutuse. Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht selles, et õnnetuses sai vigastada ainult tema ise. Materiaalse kahju osas oli võimalik
alusel kokku
ppida politseile teatamata. Vigastuste tõttu ei saanud menetlusalune isik kahjude osas kokkuleppeid kohe sõlmida. Kuna õnnetuses sai vigastada inimene, menetlusalune isik ise, oli
Põhjendatud on ka kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001. a määruse nr. 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 4 lg 1 p 1 oli politseil liiklusõnnetuse registreerimise kohustus, kuna inimene sai vigastada. Sama korra §-st 10 tulenevalt on politseiprefektuuril kohustus nimetatud liiklusõnnetusi menetleda. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu kas tervisekahjustus tekitati iseendale või teistele. Eeltooduga on põhjendatud kaebuse esitaja väide selles, et trahvi määramine sõltus tema õnnetusejärgsest liikumisvõimetusest. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja Riigikohtu lahendile tuginev seisukoht selles, et LS § 7417 lg 1 koosseisus on nii mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju kui ka inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Menetlusalusele isikule ei heideta ette inimesele, temale endale tervisekahjustuse tekitamist. Sellest järeldub, et politseiprefektuuri menetlemise kohustus ei ole samastatav vastutuse ulatuse ja kohustusega. Kohtuvälisel menetlejal on kaalutlusõigus, millega ta võib otsustada karistamise ja väärteomenetluse lõpetamise vahel. Karistamine ei sõltu süüdlase sotsiaalsest seisundist, vaid süü suurusest ja teistest KarS § 56 sätestatud asjaoludest. Kohus
iab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest ainuüksi väärteomenetlusega. Süüdlasele endale vigastuste tekitamisega ei saanud ta olla kohe teo toimepanemise järel aktiivne. Kuna teda on karistatud ainult varalise kahju tekitamisega seotud väärteos, on materiaalseid hüvesid hinnatud mittemateriaalsetest hüvedest olulisemaks. Eeltoodust lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab asjas menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Varem karistamata isiku süü arutamisel esmakordselt, arvestades tahtluse puudumist ja teo toimepanemist ettevaatamatust ei ole väärteomenetluse lõpetamisega eeltoodud alusel riivatud õiguskorra kaitsmise huvid. Ene Muts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.