4-09-342/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartus kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-342 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Rando Rajasaare (Rajasaar) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri
3. detsembri
4. a otsuse peale väärteoasjas nr 10220882673726 Rando Rajasaar isikukood: 38005102752 elukoht: X Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur asukoht: Tartu, Riia 132 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 3 ja § 23-st, kohus otsustas:
5. Rahuldada menetlusaluse isiku Rando Rajasaare kaebus.
6. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri
7. detsembri
8. a otsus väärteoasjas nr 10220882673726, millega Rando Rajasaart karistati LS 741 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1 500.- (tuhat viissada) krooni, ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Rando Rajasaare teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
9. Riigieelarve vahenditest hüvitada Rando Rajasaarele õigusabikulud summas 2 400.- (kaks tuhat nelisada) krooni, millele lisandub 20% käibemaksu (summa kokku 2880.- krooni). Saata kohtuotsuse koopia Rahandusministeeriumile, Rando Rajasaarele, Advokaadibüroole Sirk & Saareväli ja Lõuna Politseiprefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik 30.12.
10. a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel K.V kiirmenetluse otsuse nr 10220882673726, mille kohaselt karistas ta menetlusalust isikut selle eest, et menetlusalune isik 30.12.
11. a juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria (BE) mootorsõiduki juhtimisõigust. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1 nõudeid, väärtegu kvalifitseeriti LS § 741 lg 1 järgi. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1 500 krooni. 12.01.
12. a esitas menetlusaluse isik R. Rajasaar kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus otsuse tühistamist. Kaebusest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku mootorsõiduk tavaline sõiduauto, mille juhtimiseks on vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, milline on menetlusalusel isikul ka olemas. BE-kategooria juhtimisõigus on vajalik autorongi juhtimiseks, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest. Antud juhul ei ole kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt heidetud R. Rajasaarele ette autorongi juhtimist. Lisaks eeltoodule juhitakse kaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et R. Rajasaare poolt juhitud autorongi juhtimiseks ei olnud vajalik BE-kategooria juhtimisõigus, sest sõiduauto Volkswagen tühimass oli suurem kui haagise Koch registrimass, mistõttu sellise autorongi juhtimiseks piisab B-kategooria juhtimisõigusest. Kaebuse esitaja palus kohtul tühistada Lõuna Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr 10220882673726, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule kulutused õigusabile. Kaebuses avaldas menetlusalune isik ka nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, kui eelnevalt on menetlusaluse isiku kaitsjale edastatud kohtuvälise menetleja seisukoht ja kaebuse esitaja saab esitada sellele oma seisukoha. Lõuna Politseiprefektuur nõustus kirjalikus seisukohas R. Rajasaare kaebuse rahuldamisega ning asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. II Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses – kohus on Lõuna Politseiprefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes, ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat: Liiklusseadus (LS) § 741 lg 1 järgi mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse lisa 1 järgi annab B-kategooria õiguse juhtida B-kategooria autot koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ei ületa auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg. R. Rajasaar juhtis autot Volkswagen, mille tühimass on 1 436 kg ning kasutatud haagise Koch registreerimismärgiga XXXXX registrimass on 1 300 kg (tl 6). Seega on haagise registrimass väiksem kui auto tühimass ning auto ja haagise registrimasside summa on 1 990 + 1 300 = 3 290 kg, seega vähem kui 3 500 kg. Seega on oli R. Rajasaarel olemas autorongi juhtimisõigus vastavalt liiklusseaduse lisale
13. R.Rajasaart karistati selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. R. Rajasaarel on olemas B-kategooria juhiluba nr EEXXXXXX, mida Lõuna Politseiprefektuur R. Rajasaare suhtes kiirmenetluse otsust tehes ka kontrollis (tl 4). Kuna R. Rajasaarel oli autorongi juhtimiseks olemas vajalik Bkategooria juhtimisõigus, siis puudub tema teos LS § 741 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnused. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb Lõuna Politseiprefektuuri 30.12.
14. a otsus väärteoasjas nr 10220882673726, millega R. Rajasaart karistati LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1 500 krooni, tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on palunud kohtul hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud summas 2 880.- krooni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-1-1-125-04 ei saa valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga, vaid KrMS § 175 lg 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades piisab kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus. Advokaadibüroo Sirk & Saareväli on R. Rajasaarele esitanud arve summas 2 880 krooni. VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5– 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus peab kaitsja poolt esitatud õigusabi kulu summat mõistlikuks. Seega on käesoleval juhul põhjendatud hüvitada riigieelarve vahenditest R. Rajasaarele õigusabikulud summas 2 880.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 3