SEB Ühisliising. Oma sellise tegevusega rikkus Mihhail Boiko Liikluseeskirja (
) § 91 ja § 130 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi, mille eest teda karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, so 4500 kooni ja LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Mihhail Boiko esitas 30.01.2009 Harju Maakohtule väärteootsuse 2302,08,044279 peale kaebuse. Kaebuses
itakse, et kohtuväline menetleja on menetlenud antud väärteoasja ebakompetentselt. Kaebuse esitaja ei tunnista oma süüd liiklusõnnetuses ja
iab, et tema süüteos väärteokoosseis puudub, kuna menetlemisel ei olnud kogutud vajalikke tõendeid, samuti oli oluliselt rikutud menetlusnorme. Kaebuse kohaselt liiklusõnnetuse päeval kell 17:00 liikus kaebuse esitaja mööda Pärnu mnt sõiduteed ning sõitis Pärnu mnt 107/109 maja ette. Nimetatud maja ees on parkla, mis on tähistatud osutusmärgiga 575a (Parkla) ning lisateatetahvliga 861c. Seal seisis töötava mootoriga BMW. Kuna parkimiskohti ei olnud, soovis kaebuse esitaja parkida oma sõiduki BMW asemele. Kaebuse esitaja peatus korraks sõiduteel, näitas parempoolset suunamärguannet ning andis signaali. Autos istus naine, kes märkas teda, kuid ei reageerinud sellele. Pärast seda kaebuse esitaja otsustas parkida oma auto maja taha. Kaebuse esitaja näitas parempoolset suunamärguannet ning hakkas keerama Paide tn, kui tundis lööki paremalt poolt. Selgus, et BMW oli sõitnud tema sõiduki kaubaruumi parema seina vastu. Kaebuse esitaja on kindel, et tema hakkas esimesena liikuma, sest veendus eelnevalt, et BMW seisab samal kohal. Kaebuse esitaja
iab, et just nimelt BMW juht oli liiklusõnnetuses süüdi, kuna sõitis välja tähistatud parklast sõiduteele ning
Samuti ei veendunud BMW juht enne sõidu alustamist
Politseiametnike poolt tehtud fotodelt on näha, et BMW seisab ühe rattaga sõiduteel, Iveco seisab oma reas sõiduteel. Kaebuse esitaja
iab samuti, et väärteo menetlemise käigus oli oluliselt rikutud menetlusnorme.
ei ole tema suhtes asjakohane, kuna väärteoprotokollis ja väärteootsuse teokirjelduses seda kaebuse esitajale ette heidetud ei olnud. Väärteoprotokollis ei ole märgitud ühtegi tõendit teo toimepanemise kohta, mis kinnitaks kaebuse esitaja süüd, millega on rikutud VTMS § 31 lg 1 ja 69 lg 2 p 7 norme. Väärteoasjas puudub sündmuskoha 3 vaatlusprotokoll. Vastavalt KrMS § 148 lg 1 ja VTMS § 31 lg 1 saavad liiklusõnnetuse skeem ja fotod olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule üksnes täiendavaks liiklusõnnetuse olustiku talletamise mooduseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa aga asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga. Liiklusõnnetuse akt teenib eeskätt vaid liiklusõnnetuste statistikaga seonduvaid eesmärke. Väärteoasjas tehtud otsus ei ole põhistatud, millega on rikutud VTMS § 150 lg 1 p 7. Väärteoprotokollis puudub täpne teave väärteoga põhjustatud kahju kohta, nimelt milles konkreetselt seisnes kahju (VTMS § 69 lg 2 p 5). Väärteoprotokollis oli valesti märgitud, et menetlusalune isik ei soovinud asja arutamisest osa võtta. Eeltoodu alusel taotles kaebus esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2302,08,044279 materjalid ja määras kaebuse läbivaatamisele kohtuistungil 18.03.2009.a. Kaebuse arutamine kohtuistungitel (18.03.2009 ja 16.04.2009) 18.03.2008 kohtuistungil jäi Mihhail Boiko oma kaebuse juurde. Vastavalt Boiko ütlustele kui ta sõitis parkla kohale, siis BMW mootor töötas ja auto tuled põlesid. Boiko peatus, näitas paremat suunatuld, mõeldes, et BMW sõidab ära ja andis korraks signaali, et endale tähelepanu äratada. Nähes, et BMW juht ei reageeri, otsustas ta sõita maja taha, et sinna parkida, kuid siis oli kokkupõrge. Boiko teadis, et linnas on keelatud signaali anda, kuid teise võimalusena oleks ta pidanud auto seisma jätma ja autost väljuma, et küsida, kas BMW kavatseb liikuda. Boiko teadis samuti, et selles kohas, kus ta peatus, ei ole lubatud peatuda, seal on vastav märk, kuid seisma jäi ta seetõttu, et see konkreetne parkimiskoht, mis oli BMW poolt hõivatud ja kuhu ta kavatses parkida, on korteriühistu esimehe nõusolekul eraldatud Boikole. Enne paremale maja taha keeramist näitas Boiko paremat suunatuld, kontrollis parema külgpeegli kaudu, kas on piisav külgvahe ja hakkas pöörama. Peeglisse vaatamisel nägi ta, et BMW seisab ja selle esituled olid samas kohas, kus olid olnud. Enne kokkupõrget seisis BMW parkla peal. Boiko
iab, et tema BMW-
otsa ei sõitnud. Boiko auto neli ratast olid sõidutee peal ja BMW olid enne liikuma hakkamist täielikult parkla peal. Kui õnnetus juhtus oli BMW vasak esimene ratas juba tee peal. Boiko tundis lööki siis, kui oli manöövri lõpetanud. Boiko selgitas, et paremale pööramisel vaatab ta ainult paremasse peeglisse, kuna aknast välja vaadata ei saa. Seekord vaatas ta samuti paremasse külgpeeglisse ja siis pööras pilgu otse ning 0,2-0,5 sek järel tundis lööki. Boiko seletas täiendavalt, et Pärnu mnt 107/109 ees asuv parkla oli tehtud 2002-2003 ühistu raha eest ja see kuulub ühistule, kuid mingeid märke, et parkimisala kuulub ühistule, seal ei ole. Tunnistaja ülekuulatud MÜ
idis, et liikusõnnetuses oli tema kannatanud pooleks. Tema auto BMW oli pargitud maja ette vabale kohale. Tulles majast välja kinnitas ta lapse turvatooli ja istus ise juhi kohale, autol veel süüdet sees ei olnud. Siis ta nägi küljeaknast, et tema auto taga on seisma jäänud teine sõiduk ja tuututab. Ü ei näidanud kuidagi välja, et ta soovib kohe lahkuda, kuid kuna teine auto pidevalt tuututas, otsustas ta välja sõita, pani vasaku suuna sisse ja hakkas liikuma, kui tagumine sõiduk järsku kiirendas ja vajus tema auto esitiiva sisse. Ü auto kiirus oli kokkupõrke hetkel null ja ta oli suutnud liikuda edasi ainult meetri. Ü seletas Boiko kohapeal, et see on tema isiklik parkimise koht, mille talle olevat ühistu esimees. 16.04.2009 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja TP ütluste kohaselt sõitis ta liiklusõnnetuse päeval sõitis oma autoga Tondi tänavalt Pärnu mnt-
ja rivistus äärmisesse parempoolsesse ritta, kuid seal takistas tema edasiliikumist sõiduteel seisev valge kaubik. Kaubik seisis tee 4 äärde pargitud BMW kõrval ja P ei saanud tükk aega aru, milles on asi, miks kaubik seisab. Kaubik seisis niimoodi üsna pikka aega. P peatus oma autoga paari meetri kaugusel kaubikust. P jäi mulje, et kaubik tahtis parkida BMW kohale ja ootas kohta. Siis hakkasid nii kaubik kui BMW peaaegu korraga edasi liikuma, kuid sõiduauto pidurdas järsult, kaubik aga liikus edasi tema poole ja toimus kokkupõrge. BMW peatus enne kokkupõrget kaubikuga ca 0,5 sekundit. Kokkupõrke hetkel oli kaubiku sõidusuund paremale. Kohtuvälise menetleja esindaja
idis, et kaebus on alusetu ja asjas on tehtud õige otsus. Kohus avaldas väärteotoimiku 2302,08,044279 materjalid: liiklusõnnetuse akt 2653 liiklusõnnetuse kohta 12.11.2008 kell 17:18 Tallinnas Pärnu mnt 107/109 Mihhail Boiko poolt juhitud Iveco Daily, reg.märk XXX ja MT poolt juhitud BMW 750, reg.märk XXX, osavõtul, autode asetsemise skeem Pärnu mnt 107/109, fotod sõidukitest BMW xxx ja Iveco XXX, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaator-vahendi või mõõteriista kasutamisel MT suhtes, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel Mihhail Boiko suhtes, väärteoprotokoll AB 1080013; väärteootsus 2302,08,044279, korrakaitseosakonna õiend Mihhail Boiko kohta, karistusregistri väljavõte Mihhail Boiko kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2302,08,044279 materjalid ning kuulanud kohtuistungitel ära kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja seisukoha,
iab, et Mihhail Boiko kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Mihhail Boiko poolt vaidlustatud väärteootsuse 2302,08,044279 kohaselt pani ta
ja 130 nõudeid rikkudes toime väärteo liiklusseaduse § 74´17 lg 1 järgi.
esimese lause kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.
LS § 74´17 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada nimetatud paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus nõustub kaebuse esitaja Mihhail Boiko kaebuses esitatud väidetega, et väärteoasja 2302,08,044279 kohtuvälisel menetlemisel on esinenud menetluslikke puudusi. Nii puudub väärteoprotokollis AB 1080013 VTMS § 69 lg 2 p 4 kohane viide tunnistajate ütlustele, samuti on õige kaebuse esitaja etteheide, et asjas puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll ning asjale lisatud liiklus-õnnetuse skeem ja fotod võivad KrMS § 148 lg 1 kohaselt olla üksnes 5 sündmuskoha vaatlusprotokolli täiendavateks tõenditeks, samuti puudub väärteoprotokollis teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Vaatamata eeltoodud menetluslikele puudustele asub kohus siiski seisukohale, et need rikkumised ei kujuta endast väärteomenetluseõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 mõttes, samuti ei ole asjas koostatud liiklusõnnetuse skeem ja sündmuskohalt tehtud fotod asjas ainsateks tõenditeks, millega on tõendatud kaebuse esitaja süü temale süükspandud väärteos. Riigikohus on lahendis 3-1-1-19-05 märkinud, et asjas kogutud tõendid ei saa olla a priori, neid sisuliselt hindamata, ebausaldusväärsed. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendi usaldusväärsusest tuleb selgelt eristada küsimust tõendi lubatavusest, ehk siis küsimust sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas liiklusõnnetuse akti juurde koostatud sündmuskoha skeemi ja sündmuskohalt tehtud fotosid ei saa lugeda ebausaldusväärseteks ja mittelubavateks tõenditeks väärteo tehiolude kohta. Kohus võtab arvesse, et ka kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud skeemi ja fotode sisulist õigsust, vaid on oma väidetes nendele (fotodele) ka ise tuginenud (kuna need tõendavad kaebuse esitaja väidet, et kokkupõrke ajaks oli BMW jõudnud ühe rattaga sõiduteele ja Iveco oli nelja rattaga Pärnu mnt sõiduteel). Lisaks sellele on kaebuse esitaja esitanud ka omapoolse tõendina foto Pärnu mnt 107/109 maja eest 27.01.2009, millelt on näha osutusmärk „Parkla“ (575 a ja b). Kohtu hinnangul ei ole asjas vaidlust Mihhail Boiko osavõtul toimunud liiklusõnnetuse sündmuskoha tehiolude fikseerimises, st kas kohtuväline menetleja on liiklusõnnetuse sündmuskohta õigesti kirjeldanud, vaid eelkõige kohtuvälise menetleja järeldustes selle kohta, kumb liiklusõnnetuses osalenud juhtidest, kas Boiko või Ü (end.T ), rikkus seoses sellega liikluseeskirju. Väärteootsuses on asutud seisukohale, et süüdi oli Mihhail Boiko, kes rikkudes
ja 130 nõudeid, et ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet, mille tõttu riivas temast paremal asuvat ja seisvat sõiduautot BMW XXX põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Kaebuse esitaja Mihhail Boiko hinnangul rikkus
ja 92 nõudeid BMW juht, kuna sõitis välja tähistatud parklast sõiduteele ja oleks pidanud andma Boikole teed kui teel liiklejale, samuti ei veendunud BMW juht enne sõidu alustamist, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Hinnates liiklusõnnetuse akti materjale kogumis kohtuistungil ülekuulatud Mihhail Boiko ja tunnistajate M Ü ja TP ütlustega asub kohus seisukohale, et tõendatuks tuleb lugeda Mihhail Boiko poolt
Nii Mihhail Boiko kui M Ü ütlused langevad kokku selles, et liiklusõnnetusele eelnevalt peatus Mihhail Boiko oma sõidukiga Iveco keset Pärnu mnt sõiduteed Pärnu mnt 107/109 elamu ees osutusmärgiga tähistatud parkimisalale parkinud BMW kõrvale ja andis helisignaali, nõudes viimase juhilt parkimiskoha vabastamist. Järgnevat tegevust kirjeldab Boiko nii, et
ides, et BMW juht ei reageeri, otsustas ta sõita maja taha, et sinna parkida. Enne paremale maja taha keeramist näitas ta paremat suunatuld, kontrollis parema külgpeegli kaudu, kas on piisav külgvahe ja hakkas pöörama. Peeglisse vaatamisel nägi ta, et BMW seisab parkla peal. Vaadates paremasse külgpeeglisse pööras ta pilgu otse ning 0,2-0,5 sek järel tundis lööki. 6 M Ü ütluste kohaselt otsustas ta Boiko helisignaalitamise peale parklast väljuda ja liikus edasi umbes meetri, kuid nähes, et ka Boiko järsult kiirendas, jõudis enne kokkupõrget peatuda. TP ütluste kohaselt jõudis BMW ca 0,5 sekundit enne kokkupõrget kaubikuga peatuda. Erapooletu tunnistaja TP ütlustega loeb kohus tõendatuks teise liiklusõnnetuses osalenud juhi M Ü väite selle kohta, et BMW oli enne kokkupõrget peatunud, seega on õige kohtuvälise menetleja järeldus, et Mihhail Boiko ei hoidnud takistusest, so seisvast sõiduautost, möödumisel ohutut külgvahet ja riivas seda, tekitades sellele varalise kahju. Kuna BMW oli kokkupõrke hetkeks peatunud, ei oma tähtsust asjaolu, et kokkupõrke hetkeks oli sõiduauto BMW vasakpoolse esirattaga parklast väljunud. Mis puudutab Boiko väidet, et väärteoprotokollis puudub täpne teave väärteoga põhjustatud kahju kohta, siis Riigikohus on lahendis 3-1-1-117-04 tõepoolest märkinud, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused, kuid on märkinud ühtlasi ka seda, et selle nõude täitmata jätmise puhul ei ole tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kui see ei too kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, st kahju rahaline suurus ei kuulu tuvastamisele väärteoasjas tehtud otsusega ja selle otsuse alusel menetlusaluselt isikult kahju välja ei mõisteta ning kui autodel olevad kahjustused on fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega. Ka käesolevas asjas on BMW XXX esitiiva ja põrkeraua kahjustused fikseeritud liiklusõnnetuse aktis nr 2553 ja fotodega autost, mistõttu kahju konkreetse suuruse puudumine väärteootsuses ei ole aluseks selle tühistamiseks. Põhi- ja lisakaristuse suuruse osas Mihhail Boiko ei ole vastuväiteid esitanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Mihhail Boiko käitumises seoses 12.11.2008 kell 17.18 Tallinnas Pärnu mnt 107/109 asetleidnud liiklusõnnetusega ei esinenud VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, et tegu, milles Mihhail Boikot süüdistatakse,
idis tegelikult aset ja et Mihhail Boiko on selle toime pannud ning tema käitumist tuleb LS § 74´17 lg 1 alusel lugeda koosseisupäraseks, õigusvastaseks ja süüliseks väärteo toimepanemiseks, samuti et talle määratud karistus LS § 74´17 lg 1 järgi (75 trahviühikut, so 4500 krooni) ja LS § 74´17 lg 2 järgi (juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks) on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Sellest tulenevalt jätab kohus Mihhail Boiko kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 15.01.2009.a otsuse väärteoasjas nr 2302,08,044279 muutmata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.