4-09-3549/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Kaebuse esitaja Kaevatav menetleja otsus Asja läbivaatamise aeg Istungil viibinud isikud 22.september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas nr 4-09-3549 (kohtuvälises menetluses nr 2840,09,000352) Jaak Viljaku kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Silvi Maiste Aino Männik Lõuna Politseiprefektuur (aadress Riia 132, Tartu) Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse juhtivpolitseiinspektor Reigo Kool Jaak Viljak (isikukood 36912206028; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxxxxx) Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektori Reigo Kooli 23.veebruari 2009 otsus Jaak Viljaku karistamises Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1800 krooni. 14.september 2009 Kaebuse esitaja Jaak Viljak Esindaja advokaat Pille Toom Kohtuvälise menetleja esindaja Reigo Kool Resolutsioon Rahuldada Jaak Viljaku kaebus. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektori Reigo Kooli 23.veebruari 2009 otsus Jaak Viljaku karistamises Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1800 krooni. Lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud jätta riigi kanda. Välja mõista Jaak Viljakule tema poolt kantud menetluskulud kaitsjatasuna 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni riigieelarvelistest vahenditest. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga (resolutsiooniga). Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektori Reigo Kooli 23.veebruari 2009 otsusega on Jaak Viljakut karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1800 krooni. Jaak Viljakule on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1071418 29.01.2009 selle kohta, et ta 29.jaanuaril 2009 kell 09.00 Viljandi linnas tarvitas väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kokaiin. Rikkus NPALS § 3 lg 1, väärteo kvalifikatsioon NPALS §

1. Jaak Viljak on kirjutanud protokolli seletuse, et ta ei ole 29.01.2009 tarvitanud kokaiini. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Kaebuses leiab kaebuse esitaja, et Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ei näe ette karistust väikeses koguses narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väidetavalt tema poolt toime pandud teo koosseisupärasust. Ta ei ole narkootilisi aineid üldse tarvitanud ja talle on arusaamatu, kuidas on võimalik väidetav kokaiini jälgede esinemine tema uriinis. Temale esitatud dokumentidest ei selgu ka, milliste kontrollitavate meetodite ja vahenditega on narkootilise aine tarvitamise tunnused tuvastatud. Puudub võimalus kontrollida, kas vahendid vastavad riikliku kontrolli nõuetele. Ta ei tea, mis asi on NPALS, mida ta rikkus ja milliste faktiliste asjaolude alusel protokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Ta palub tühistada otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja esindaja Reigo Kool on oma vastuses kaebuse kohta seisukohal, et Jaak Viljakule tehtud otsus on õige ja õiglane, kuivõrd süü on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega ja määratud rahatrahv on alla keskmise seaduses sätestatud võimalikust sanktsioonist. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise aktile nr 14 on arsti otsuses kirjas, et Jaak Viljakul esinevad narkootilise aine kokaiini tarvitamise tunnused. Jaak Viljak avaldas tungivat soovi viibida väärteoasjas otsuse tegemise juures. Jaak Viljakule anti võimalus selgitada millistel asjaoludel ja kus tema tarbis narkootilist ainet kokakiini. Jutust selgus, et isik on varasemalt narkootiliste ainetega puutumuses olnud ja lisas, et ta oli 28.01.2009 õhtul joobes olekus oma naistuttavaga tülitsenud. Asja lahendamiseks kutsus naistuttav Jaak Viljaku elukohta politsei. Samal õhtul toimetati agressiivne Jaak Viljak politseiosakonda kainenema ja hommikul toimetatid narkojoobe tuvastamiseks SA Viljandi Haigla Jämejala PSN osakonda, kus tuvastati narkootilise aine kokaiini tarvitamise tunnused. Ise arvas, et narkootiline aine võis olla tea joogi sees, kuid selgitusi sellele, kuidas narkootiline aine tema elukohas joogi sisse sai Jaak Viljak anda ei soovinud ja samuti soovinud avaldada, kellelt tema narkootilise aine sai. Küll aga peale Jaak Viljaku ja tema naistuttava korteris kedagi ei olevat olnud. Jaak Viljak täitis politseiosakonnas avalduse seoses majandusliku raske olukorraga rahatrahvi täitmisele pööramine edasi lükata ja tasuda igakuiselt 300 krooni 6 kuu jooksul. Kohtuistungil uuritud tõendid Väärteoprotokolli järgi 29.jaanuaril 2009 kell 09.00 Viljandi linnas tarvitas väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kokaiin. Rikkus NPALS § 3 lg 1, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
2. 23.veebruari 2009 otsusega on Jaak Viljakut karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1800 krooni. Otsuses on väärteo toimepanemise aeg 29.01.2009 kell 9.00, toimepanemise koht Viljandi linn. Väärteo kirjeldus: tarvitas väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kokaiin. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 14 on koostatud SA Viljandi Haiglas 29.10.
3. Akti järgi läbivaatusele saabumise kuupäev 29.01.2009 kell 08.50, teostamise aeg 9.
4. 2 Laboratoorsete uuringute tulemused : uriin COC positiivne. Arsti ostus narkootilise aine COC tarvitamise tunnused, joovet ei esine. Kohtuistungil andis kaebuse esitaja ütlusi, et sõbranna kutsus politsei ja teda viidi minema. Teda viidi politseisse õhtul hilja. Seda ta ei tea, miks talle ekspertiis tehti. Ta oli alkoholi tarvitanud sel õhtul. Kõike ta täpselt ei mäleta. Ta koos ei ela kellegagi. Sel päeval ta koos kellegagi viina ei võtnud. Tegi ise süüa ja võttis ka viina. Täpselt ei mäleta. Oli mingi kange alkohol. Kohtuvälise menetleja esindaja andis ütlusi, et ekspertiisi toimetati Viljak sellepärast, et võttis välja relva. Jaak Viljak avaldas tulla soovi otsuse tegemise juurde. Ta väitus, et korteris ei käinud peale ühe naisterahva kedagi. Ise ta väitis, et oli tarvitanud narkootilist ainet. Ka sellel naisterahval oli narkootilise ainega tegemist. Seda ei oska öelda, kas on karistatud selle eest. Viljandi haigla akrediteeringu kohta ei oska midagi öelda. Jätab asja kohtu otsustada. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris kohtuistungil väärteoasjas toimiku joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr
5. materjale: väärteoprotokolli, otsust, Kohtuistungil esitas kaitsja järelpärimise Eesti Akrediteerimise Keskusele, kas uriinis narkootiliste ainete sisalduse kindlaksmääramiseks on akrediteeritud SA Viljandi Haigla laboratoorium. EAK on vastanud meili teel 19.06.2009, et Viljandi haigla laboris ei ole akrediteeritud ühtegi meetodit. Infot akrediteeritud meetodite kohta saab EAB kodulehelt www.wak.ee. Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja esindaja, et kaebuse esitaja ei ole tarvitanud narkootikume. Kui inimene käib lõbustusasutustes, siis keegi võib talle manustada mõnuaineid. Protokollis pole öeldud, kus narkootikume tarvitati. Ekspertiisi aktis ja otsuses on vastuolu aegades. On tarvitanud narkootikume sel ajal, kui oli juba arsti juures. Menetlusalune isik väidab, et ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud kaebus kuulub rahuldamisele. Viljandi Haigla akt ei ole tõendiks, kuna haiglal ei ole akrediteeringut narkootilise joobe tuvastamiseks. Kohtuväline menetleja pole suutnud väärtegu tuvastada. Kohtuistungil on tõendatud, et narkootilise aine tarvitamine Jaak Viljaku poolt on tuvastatud SAs Viljandi Haigla. Jaak Viljaku kaitsja Pille Toome on esitanud Eesti Akrediteerimiskeskusele teabenõude, kas uriinis narkootiliste ainete sisalduse kindlaksmääramiseks on akrediteeritud SA Viljandi Haigla laboratoorium. Eesti Akrediteerimiskeskuse 19.juuni 2009 on antud vastus, et Viljandi haigla laboris ei ole akrediteeritud ühtegi meetodit. Seega nõustub kohus kaitsja väitega, et Jaak Viljaku narkootilise aine tarvitamise mõõtetulemuse jälgitavus pole tõendatud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt pole tõendina usaldusväärne. Kohus leiab, et kuna narkootilise aine tarvitamine pole usaldusväärselt tõendatud, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule ei ole esitatud ka usaldusväärseid tõendeid narkootilise aine tarvitamise aja kohta. Väärteoprotokolli ja otsuse järgi tarvitas Jaak Viljak narkootilist ainet 29.01.
6. kell 9.00 Viljandi linnas. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 14 järgi saabus Jaak Viljak SA-sse Viljandi Haigla 29.01.2009, läbivaatuse teostamise aeg 09.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja Reigo Kooli ja kaebuse esitaja Jaak Viljak andsid kohtuistungil ühesuguseid ütlusi, et Jaak Viljak toimetati Viljandi arestimajja eelmisel õhtul, so. 28.01.2009 ja haiglasse ekspertiisi viidi arestimajast. Seega pidi olema eeldatav narkootilise aine tarvitamine enne Jaak Viljaku toimetamist arestimajja. 3 Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli kohustuslikus korras kanda väärteo toimepanemise aeg ja koht. 29.jaanuaril 2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt pani menetlusalune isik temale etteheidetava teo toime 29.jaanuaril 2009 kell 9.
8. Võrreldes väärteoprotokolli märgitud aega joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti märgitud aegadega, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamist Jaak Viljaku poolt 29.jaanuaril 2009 kell 9.00 ilmselt ei toimunud. Kohus leiab, et kohtul puudub võimalus kõrvaldada kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, seega puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo kooseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Nendel põhjustel tuleb väärteomenetlus Jaak Viljaku suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Silvi Maiste Kohtunik 4