Lisaks leiab kaebuse esitaja, et määratud karistus isegi juhul kui tegelikkuses karistust kergendav asjaolu puudunuks, on põhjendamatult karm. Otsuses juhindutakse
lg-st 1 ning määratud karistuseks on rahatrahv 180 trahviühikut, mis on vaid 20 trahviühikut väiksem maksimaalsest karistusest. Kaebuse esitaja palub kergendava asjaoluna arvestada ka seda, et tal puudusid varasemad kehtivad karistused veosenõuete rikkumise eest. Kaebuse esitaja pani väärteo toime inimliku eksimuse tõttu tööülesandeid täites, mitte tahtlikult. Seejuures ei seadnud kaebuse esitaja kellegi elu ohtu ega tekitanud ka ohtlikku liiklusolukorda. Kaebuse esitaja näol ei ole tegemist korduva rikkujaga (aastate jooksul on kaebuse esitaja sooritanud vaid paar pisirikkumist kiiruse ületamisel). Kaebuse esitaja leiab, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur arvestades isiku majanduslikku olukorda ja sissetulekut, mis keskmiselt on kuus 10 000 krooni. Määratud rahatrahvi tasumine paneb kaebuse esitaja perekonna raskesse seisu, kuna raskendab oluliselt igapäevaste vajaduste (eluasemekulud, toit jne) rahuldamist. Kaebuse esitaja palub määratud karistust vähendada vähemalt 50 trahviühikuni, mis oleks rikkumise raskust ning kõiki muid asjaolusid kogumis arvestades mõistlik karistus. Kaebuse esitaja avaldab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtub, et menetlusalusele isikule Aivar Kivitar`le määrati Teeseaduse § 401 lg 1 ja Liiklusseaduse § 7433 rikkumiste eest karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut, s.o summas 10800 krooni. Karistuse määramisel võeti arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning toimepandud õigusrikkumise raskust. Kohtuväline menetleja selgitab, et sõidukite (veok 282 MFL ja haagis 899 DY) tühimassid on ARK andmetel 12380 ja 4940 kg. Seega oleks lubatud suurim koorma kaal pidanud olema 22680 kg (40000-17320=22680 kg). Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et autorongi tegelik mass oli 60900 kg. Seega oli koorma kaaluks 43580 kg, mis ületab lubatud koorma kaalu kahekordselt. Sellise suurusega koorem ületab igasuguse mõistliku veose vedamise normi ning on ohuks nii sõiduki tehnilisele seisukorrale kui ka teistele liiklejatele. Samuti koormab sellise raskusega autorong teepinda 1,5 korda rohkem kui tavakoorem. Eesti teede ja sildade ehitusel on arvestatud suurimaks sõiduki raskuseks 40 000 kg. Seega 60900 kg raskune autorong kahjustab oluliselt nii teepinda kui ka sildade konstruktsiooni. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne ning eesmärgipärane antud õigusrikkumise kohta. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata, kuid menetlusalusele isikule võib karistuse kandmise määrata ositi tähtajaga kuni 10 kuud. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liikluseeskirja § 196 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Autorongi lubatud suurim mass on vastavalt Teedeja sideministri 18.05.2001.a. määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 1302 alusel 3-või 4-teljelisest vedukist ja 2-,3-või 4-teljelisest täis-või kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 tonni. Teeseaduse § 401 lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 7433 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Aivar Kivitar`le koostati 17.10.2008.a. väärteoprotokoll selle kohta, et A.Kivitar juhtis mootorsõidukit haagisega BRIAB, reg.nr 899 DY, mille teljekoormused ja tegelik mass ületasid lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada eriluba. Sellega rikkus A.Kivitar LE § 196, 197 nõudeid ning pani toime väärteo LS § 7433 ja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel. Otsus väärteoasjas on tehtud 10.11.2008.a., millega Aivar Kivitar`i karistati Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuse, s.o summas 10800 krooni. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et Aivar Kivitar`i tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Nimetatu on tõendatud väärteoasja materjalidega ning A.Kivitar`i kaebuses esitatud selgitustega (Kaebuse esitaja pani väärteo toime inimliku eksimuse tõttu tööülesandeid täites, mitte tahtlikult). Seega, ei esine antud juhul VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et Teeseaduse § 401 lg 1 ja Liiklusseaduse § 7433 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle 4 väärteo pani toime menetlusalune isik Aivar Kivitar. Teo toimepanemist ei ole kaebuse esitaja ka vaidlustanud. Kaebusega soovib menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja rahatrahvi määramist põhjendatud ulatuses arvestades kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja seda, et tal puuduvad varasemad kehtivad karistused veosenõuete rikkumise eest ning samuti arvestades tema majanduslikku olukorda. Kohtuväline menetleja on A.Kivitar`i karistanud lähtudes
§-st 63 lg 1 Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o summas 10800 krooni, mis on 20 trahviühikut vähem santsiooni maksimaalmäärast. Otsusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud ning isiku käitumises puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt karistuse määramisel võeti arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning toimepandud õigusrikkumise raskust. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne ning eesmärgipärane antud õigusrikkumise kohta. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata, kuid menetlusalusele isikule võib karistuse kandmise määrata ositi tähtajaga kuni 10 kuud.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimetatut sätet tuleb arvestada olenemata sellest, kas isik esitab kohtuvälisele menetlejale vastulause või mitte. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud isiku käitumises kergendavaid asjaolusid, kergendavate asjaolude arvestamine peab nähtuma kohtuvälise menetleja otsusest. Kohus leiab, et Aivar Kivitar`l karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus ning samaliigiliste karistuste puudumine. Raskendavad asjaolud A.Kivitar`i käitumises puuduvad. Kohus küll möönab, et kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukoht selle kohta, et kuna menetlusaluse isiku poolt juhitud autorongi koorma kaal ületas lubatud koorma kaalu kahekordselt, siis tulenevalt kaalust selline autorong kahjustab oluliselt nii teepinda kui ka sildade konstruktsiooni, on asjakohane, kuid karistuse määramisel tuleb siiski lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja rikkuja isikust, mitte üldistada olukorda. Kohus ei vabasta menetlusalust isikut karistusest, vaid määrab sellise karistuse, milline on proportsionaalne käesoleva rikkumisega, samas tasumise kohustus ühekordse maksena distsiplineerib isikut samaväärsete rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Ida Politseiprefektuuri komissari Alvar Ottokar`i 10.11.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,08,002362 Aivar Kivitar`i suhtes Teeseaduse § 401 lg 1 alusel määratud karistuse osas. Kohus määrab Aivar Kivitar`i karistuseks Teeseaduse § 401 lg alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4800 krooni. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik T.Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.