4-09-3113/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-3113 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Virve Pikker Väärteoasi Lauri Ülperi (Ülper) väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.02.2009 otsus väärteoasjas nr 09002011 Asja läbivaatamise kuupäev 07.aprill 2009.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Lauri Ülper Kaitsja Lembit Ülper Kohtuvälise menetleja esindaja Aliorg RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.02.2009 otsus väärteoasjas nr 09002011 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.02.2009 otsusega väärteoasjas nr 09002011 karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 4 trahviühingu, s.o 240 krooniga ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi selle eest, et temal, sõites 14.01.2009 kell 17.42 Tallinnas Pargi tn 23 juures ühistranspordi bussiliinil nr 33, puudus kontrollimise hetkel sõidusoodustust tõendav dokument. Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud otsust, kuna otsus ei ole seaduslik, õige ega õiglane. Kaebuse esitaja ei sõitnud ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kaebuse esitajal oli kontrollimise hetkel olemas ID-pilet, mille ta esitas kontrollijale. Seega oli täidetud seadusest tulenev nõue omada sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõidusoodustust tõendava dokumendi mitteesitamine ei ole käsitatav sõiduõigust omava dokumendi puudumisena ega karistatav. IDpilet vormistati üliõpilaspileti alusel, mistõttu pidi üliõpilaspileti olemasolu nähtav ID-pileti kontrollimisel. Kontrollimise hetkel selgitas kaebuse esitaja kontrolörile, et ta on üliõpilane ja mis koolis ta õpib. Seega oli tal õigus kasutada sõidusoodustust. Väärteoprotokollis on tuginetud kehtetule õigusaktile – Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ muutus alates 01.01.2009 kehtetuks. Kohtuväline menetleja ei ole märkinud, miks ta ei ole arvestanud kaebuse esitaja 27.01.2009 esitatud vastulauset. Kaebuse esitaja palub otsus tühistada ning menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ning välja mõista õigusabikulud. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et otsus on seaduslik. Vastulauset kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Kohtuväline menetleja möönis, et väärteoprotokollis on viidatud kehtetule õigusaktile. Protokolli koostajaid kohustati väärteo vormistamisel muutma vanas protokolli vormis kehtetut osa, kuid kahjuks jäi see koostajal tegemata. Kohustuslik on esitada sõidusoodustust tõendav dokument koos sõiduõigust andva dokumendiga. Kaebuse esitajal ei olnud ette näidata sõidusoodustust tõendavat dokumenti ning selle puudumisel ei olnud tal õigus kasutada soodustust. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kontrollib nii menetlusnormidest kinnipidamist kui ka materiaalõiguse kohaldamist. Kohus alustab menetlusnormide kinnipidamise kontrollimisest. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette seda, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud otsuses vastulausega ega selle mittearvestamist põhjendanud. Kohtuvälise menetleja kinnitusel ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, kuivõrd vastulausel ei ole märgitud mitte kohtuvälise menetleja märge „sisse tulnud“, vaid kaitsja enda märge „välja läinud“. Kaebuse esitaja ei ole sellega ega muul moel suutnud tõendada, et ta on vastulause kohtuvälisele menetlejale saatnud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vastulauset ei ole kohtuväline menetleja saanud. Seega ei saanudki vastulausega otsuses arvestada. Kaebuse esitaja märgib, et väärteoprotokollis on viidatud kehtetule õigusaktile - Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“. Kohus tuvastas, et nimetatud akt on kehtetu alates 01.01.2009, s.o ka väärteo toimepanemise ajal. Praegu kehtib Tallinna Linnavolikogu määrus nr
2. Viidet kehtetule õigusaktile möönab ka kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole aga väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Otsuses on viidatud kehtivale õigusaktile ning sellega on väärteoprotokollis tehtud viga parandatud. Kohtuväline menetleja on seotud väärteoprotokolli teo kirjeldusega, kuid võib otsuses muuta õiguslikku kvalifikatsiooni. Väärteoprotokoll on võrreldav süüdistusaktiga ning alles otsuses antakse väärteoprotokollis märgitud teole õiguslik hinnang. Kohus leiab, et nimetatud rikkumine ei too kaasa vaidlustatava otsuse tühistamist. Kohus ise teisi menetlusnormi rikkumisi ei tuvastanud. 2 Järgnevalt hindab kohus materiaalõiguse kohaldamist. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 547 lg-st
3. Vastavalt ÜTS § 547 lg 1 „sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.“ Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja sõitis 14.01.2009 kell 17.42 Tallinnas Pargi tn 23 juures ühistranspordi bussiliinil nr
4. Kontrollimise hetkel esitas kaebuse esitaja ID-pileti kasutades sõidusoodustusega piletit (õpilase sõidusoodustust), kuid tal ei olnud esitada õpilaspiletit. Need asjaolud on tuvastatud menetlusaluse isiku ütlustega ning kohus loeb need tuvastatuks. Küsimus seisneb selles, kas sellistel asjaoludel on alus kaebuse esitajat karistada. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord tuleneb Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määrusest nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“. Selle määruse § 3 lg 1 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste: „sõiduõigust tõendavaks dokumendiks on sõidupilet või muu käesolevast määrusest tulenev sõiduõigust tõendav dokument. /…/“ Seega ei ole sõiduõigust tõendavaks dokumendiks mitte ainult sõidupilet, mis antud juhul kaebuse esitajal olemas oli, vaid ka muu sõiduõigust tõendav dokument. Sama määruse § 6 p 1 järgi on sõidusoodustuse kasutamise õigus muuhulgas õpilasel. Sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks on sel juhul § 7 lg 3 p 1 järgi õpilaspilet. Määruse § 10 lg 3 kohaselt „sõidudokumentide kontrollimisel on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi või ID-kaardi, kui isikul on soodustuse kasutamise õigus kantud elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna andmebaasi.“ Nende sätete pinnalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitaja kasutas sõidusoodustust, on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks ka õpilaspilet ning selle puudumisel on ühistranspordis sõites täidetud ÜTS § 547 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis. Asjaolu, et kaebuse esitaja ütles kontrolörile millises koolis ta õpib või et ta ID-pileti ostmisel kasutas õpilaspiletit ei muuda kohtu järeldust. Antud sõidusoodustus ei ole kantud kaebuse esitaja elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna andmebaasi. Kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt hooletusega, kuivõrd asjas ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja tahtis sõita ilma õpilaspiletita, kuid kohtu hinnangul oleks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumise korral saanuks kontrollida õpilaspileti olemasolu. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistnud seaduslikult ja põhjendatult. 3 Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Meelis Eerik Kohtunik 4