lg 1p7 ja MKM määrus nr 141 § 15 lg 6 p1 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav
Jako Renterile määrati karistuseks
Jako Renter vaidlustas 10.04.2009 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 09018359 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tema ei osundanud taksoteenust ja taksovedu ei toimunud. Plafooni ei olnud, sest ei osundanud taksoteenust. Autolt olid kõrvaldamata firma logod ja hinnakirjad, et suvel uuesti jätkata taksojuhina töötamist. Kaebuse esitaja Jako Renter end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 10.aprill 2009 kell 02.30 peatas hetkeks oma käsutuses oleva eraauto Toyota Hiace numbrimärgiga xxx Suur-Ameerika tn 2 asuvas joontega tähistatud parkimisalal. Hetk hiljem peatus kaebaja juures transpordiameti tume KIA sõiduk ja seejärel MUPO värvides sõiduauto. Nõudmise peale esitas juhiloa ja tehnilise passi. Peale seda nõuti sõidukikaarti, mida ei olnud. Transpordiameti töötaja andis kaebaja esitatud dokumendid MUPO inspektorile, kes koostas kiirmenetluse otsuse. Väärteo otsuse koostamisel ei saanud aru, miks Transpordiamet ja MUPO kontrollivad sõiduautot, mis ei ole takso. Kaebaja kasutuses oleval autol ei olnud plafooni ja ei teinud tasulist inimeste vedu. Ei olnud taksojuht ja ei teinud inimeste vedu väärteoprotokolli koostamisel. Kuni 2009 aasta jaanuarini töötas klubitaksos, siis lõppes teenindaja kaardi kehtivusaeg ja katkestas ajutiselt töö taksojuhina, kuna on üliõpilane. Kuna plaanib suvel jätkata taksojuhi tööd, olid logod autolt eemaldamata, sest kartis kahjustada autot. Arvas, et erasõite tehes, ei tohiks see häirida ja plafooni ju ei olnud. Soov on ka edaspidi taksojuhina töötada, siis ei saanud eemaldada ka taksomeetrit, kuna selle uuesti paigaldamise eest tuleks uuesti maksta. Teenindaja kaarti ei olnud armatuurlaual. Hinnakiri oli uksele kleebitud, seda ei saanud eemaldada. Logod olid ukse peal. Ei arvanud, et hinnakiri kedagi segaks. Teavitas Transpordiametit teenindaja kaardi lõppemisest. Plafoon oli maas ja siis ei olnud takso. On nõus, et matkis taksotunnuseid aga trahvi selle kohta ei koostatud. Trahv tehti et ei olnud taksona plafooni. Tunnistas, et osutas sõpradele taksoteenust, sest öeldi, et kiirmenetlusega teevad 6000 krooni trahvi, muidu läheb asi edasi Transpordiametisse. Sõpru sõidutab aga see ei ole taksoteenuse osutamine. Tunnistaja R Raiesmaa andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Transpordiametist kutsuti neid Liivalaia tänavale, et seal on taksotunnuseid matkiv sõiduauto ja kel puuduvad dokumendid taksoteenuse osutamiseks. Seal oli Toyota Hiace ja menetlusalune isik. Kontrollisid tema dokumente. Isik esitas oma juhiloa ja aegunud teenindaja kaardi. Isik kellelegi taksoteenuseid ei osutanud, ta seisis seal. Kaebaja ütles, et ootab oma sõpru ja temal ei ole esitada kehtivat sõidukikaarti, kuna ta enam ei tööta taksofirmas. Tal olid autol osaliselt taksot matkivad tunnused. Tal oli hinnakiri ja esiustel olid klubitakso logod. Isik tunnistas, et ta teadlikult ja ebaseaduslikult osutab taksoteenust. Sõidutab sõpru ja sõbrad tahavad saada selle eest tšekke. Ei mäleta, kas kaebaja esitas teenindajakaardi kohe või hiljem pärast korduvat küsimist. Ei mäleta kas teenindajakaart oli armatuuril või kindalaekas. Tarnspordiameti töötaja andis dokumendi edasi. Tunnistaja Andrei Kindel andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt teostas 10.aprillil koos inspektor Raiesmaaga patrulli Tallinnas ja kell 02.11 märkasime taksotunnustega mootorsõidukit Toyota Hiace seismas Suur-Ameerika tänav 2 maja kõrval. Taksoteenust osutaval isikul ei olnud esitada kontrolliks kehtivat taksojuhi teenindaja kaarti ja sõidukikaarti taksoveo teenuse osutamiseks. Samuti olid tema sõidukil olemas taksotunnused: hinnakiri tagumisel parempoolsel tagaistuja ukseklaasil ja Logotakso kleebised esiustel, sõidukis oli veel taksomeeter ja printer. Kutsusid isiku patrullautosse, kus selgitasid talle tema õigusi ja kohustusi ja milles seisnes siis tema rikkumine. Tegi tema ülekuulamise väärteomenetluses ja Jako Renter tunnistas ennast süüdi rikkumistes, et osutas ebaseaduslikku taksoteenust omamata selleks teenindaja kaarti ja luba taksoteenuse osutamiseks. Väitis, et ta osutab ebaseaduslikku taksoteenust ja kinnitas seda oma allkirjaga. Tal ei olnud esitada kehtivat sõidukikaarti. Kehtetu kaart oli tal ilmselt olemas. Transpordiamet avastas, et tal ei ole sõidukikaarti. Fikseerisid plafooni puudumise. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Tunnistajate ütluste ja menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolliga on tõendatud see, et isik osutas autojuhina taksojuhi teenust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 141 §15 lg7 on sätestatud, et sõidukil millele ei ole antud sõidukikaarti, on keelatud kasutada taksotunnuseid, taksoteenuse mitte osutamisel tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri. Riigikohus on teinud ka vastavasiulise lahendi ja pärast seda lahendit on muudetud ühistranspordi seadust ja see sama § on muudetud, et takso eeskirjade rikkumise eest saab karistada ka juhti, kui ta rikub taksoeeskirja nõudeid, seega on kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud rikkumise, mille eest võib määrata karistuseks kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestas kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süü raskust ja õiguskuulekale käitumisele suunamist. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse määramine keskmises määras on proportsionaalne. Kohus uuris järgimisi dokumente: - J. Renteri kaebus (lk 1-5) - 10.04.2009 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 09018359 (6-7, väärteotoimik lk 14). 2 - Jako Renter nimele väljastatud teenindajakaart (lk 9) - Tallinna Munitsipaalpolitseiameti kirjalik seisukoht (lk 20-22) - fototabelid (väärteotoimik lk 3-11) - tunnistaja R.Raiesmaa ülekuulamise protokoll ( väärteotoimik lk 1-2) - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 12-13) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 ja § 545 lg 1 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. Tunnistaja Andrei Kindel ülekuulamise protokollist nähtub, et inspektor R Raiesmaa kuulas teda üle 10.04.2009 kel 02.32 kuni 02.50. Menetlusaluse isiku Jako Renter ülekuulamise protokollist nähtub, et inspektor R Raiesmaa kuulas teda üle 10.04.2009 kel 02.37 kuni 03.07. Ülekuulamise protokollidest nähtub, et inspektor R Raiesmaa on kell 02.37 kuni 02.50 kuulanud samal ajal üle nii tunnistajat kui menetlusalust isikut. Kohus loeb samal ajal kahe isiku ülekuulamist, s.h neile õiguste seletamist, oluliseks menetlusnormide rikkumiseks. Samas andis tunnistaja Andrei Kindel kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt „tegin tema ülekuulamise väärteomenetluses“, seega oleks tunnistaja nagu samal ajal andnud ise ütlusi ja kuulanud üle ka menetlusalust isikut. Arvestades ülekuulamise kellaaegade osalist kattuvust, mis viitab ühe menetleja poolt kahe isiku ülekuulamisele samal ajal, ja segadust selles kes J.Renteri tegelikult üle kuulas, on kohtu arvates väärteomenetluse käigus kohtuvälises menetluses oluliselt rikutud menetlusnorme. Kiirmenetluse otsuses on väärteo toimepanemist kinnitavate tõenditena kirjas sündmuskoha vaatlusel tehtud protokoll. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteotoimikus puudub sündmuskoha vaatlusel tehtud protokoll. Seega on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuginenud tõendile, mida tegelikult ei ole olemas, mistõttu on otsuse tegemisel oluliselt rikutud menetlusnorme. Otsuse tegemisel olematule tõendile tuginemine on selline menetlusnormide rikkumine, mida ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada. Kõik loetletud menetlusnormide rikkumised on olulised ja toovad kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. J.Renter eitas kohtuistungil üle kuulates takso teenuste osutamist 10.04.2009. J.Renter ei vaidlusta asjaolu, et ta autol olid küljes veel osaliselt taksotunnused, kuid ta ootas seal sõpru ja kedagi ei teenindanud. Ka tunnistajate Raiesmaa ja Kindel ütlustest ei nähtu, et nad oleksid isiklikult tuvastanud, et J. Renter osutab taksoteenust. R. Raiesmaa ütlustest nähtub, et isik kellelegi taksoteenust ei osutanud ja seisis seal. Ka tunnistaja Kindel kinnitas, et taksotunnustega auto seisis Suur-Ameerika 2 maja kõrval, kuid peale autojuhi seal läheduses kedagi ei olnud. Seega ei ole väärteoasjas kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et J. Renter osutas 10.04.2009 taksoteenust. Tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku kokkulangevate ütlustega on tõendatud, et J. Renteri kasutuse olnud autol puudus taksoplafoon. Ühistranspordiseadus § 2 p 11 kohaselt on taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja parvlaev.
lg 3 kohaselt on taksoveo teostamise õigus üksnes vedajal, kellele on väljastatud taksoveoluba. Selle loa alusel väljastatakse vedajale sõidukikaart, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol (
Eeltoodust tulenevalt võib taksovedu teostada üksnes sellise sõidukiga, mille suhtes on taksoveoloa alusel väljastatud kehtiv sõidukikaart. Selline sõiduk on ühistranspordiseaduse mõttes takso ja sellise sõidukiga sõitjate vedu teostav füüsiline isik taksojuht. Väärteoasjas on tuvastatud tunnistajate ja 3 kaebuse esitanud isiku enda ütlustega, et J. Renterile ei olnud väljastatud sõidukikaarti. Käesolevas asjas on tuvastatud, et J. Renter oli parkinud sõiduki, mille tagumisel aknal olid küll taksotunnuseid matkivad tunnused, kuid mille suhtes ei olnud väljastatud kehtivat sõidukikaarti. Seetõttu ei olnud J.Renteri poolt pargitud sõiduk ühistranspordiseaduse tähenduses takso ja J. Renterit ei saa lugeda taksojuhiks. Väärteoasjas süüdistatakse J. Renterit
lg 1p 7 rikkumises.
lg 1p 7 kohaselt on vedaja kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks taksoveol sõidukikaardi. Kuivõrd väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et J. Renter osutas taksoveo teenust ja on tuvastatud, et autol puudus ka plafoon, ei rikkunud J.Renter vedaja kohustust esitada taksoveol sõidukikaart, sest ta ei osutanud kontrollimise hetkel taksoteenust. Väärteoasjas süüdistatakse J. Renterit ka MKM määruse nr 141 § 15 lg 6p 1 nõuete rikkumises. MKM määruse nr 141 § 15 lg 6p 1 kohaselt peab taksona kasutataval sõidukil olema taksotunnusena sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Kuivõrd väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et J. Renter osutas taksoveo teenust, ei ole ta ka rikkunud MKM määruse nr 141 § 15 lg 6p 1 sätestatud nõuet. Tõendid (fototabelid, kaebaja ja tunnistajate ütlused) kinnitavad, et ta kasutas osaliselt taksotunnustega autot isiklikes sõitudeks. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta võttis peale sõidukikardi kehtivuse lõppemist autolt plafooni ära, et teda ei peetaks taksoks. Kuna kohtuistungile uuritud tõenditega ei leidnud väärteoasjas tuvastamist, et J. Renter oleks osutanud kellelegi tasulist taksoveo teenust, ei ole ta ka toime pannud
Seega puudub väärteoasjas usaldusväärsete tõendite kogum, mis võimaldaks Jako Renter talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ning Jako Renter suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada kuna teos puuduvad väärteo tunnused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluse puhul väärteoprotokolli ei koostata, mistõttu saab kohus asja arutada üksnes kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. J. Renterile ei ole kiirmenetluse otsuses süüksarvatud MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 nõuete rikkumist ja kohtul puudub ka olemasoleva teokirjelduse alusel võimalus J. Renterile inkrimineeritav väärtegu ümber kvalifitseerida. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.