← Eesti

1-09-8036/10

Obsah (8)§ 238§ 310§ 180§ 268§ 126§ 175§ 179§ 181

Ärakiri 1-09-8036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg ja koht 22.september 2009 Haapsalus 7.september 2009 Haapsalus Kriminaalasja number

§ 238

lg 2 alusel vähendada Margit Jõeorg’ile mõistetud karistust 1/3 s.o 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2008, s.o. 1 (üks) päev ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
  2. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus Margit Jõeorg suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 kuu 29 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui M.Jõeorg 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  3. Määrata Margit Jõeorg katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 9.
  4. elama oma alalises elukohas *; 9.
  5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9.
  6. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9.
  7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 9.
  8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  9. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.09.
  10. a.
  11. Kui Margit Jõeorg katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
  12. Tühistada Margit Jõeorg suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
  13. Süüdi mõista Marika Merisalu KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. 14.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Marika Merisalu’le mõistetud karistust 1/3 s.o 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2008, s.o. 1 (üks) päev ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
  2. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus Marika Merisalu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 kuu 29 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui M.Merisalu 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 Ärakiri 1-09-8036
  3. Määrata M.Merisalu katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 17.
  4. elama oma alalises elukohas *; 17.
  5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 17.
  6. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 17.
  7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 17.
  8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  9. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.09.
  10. a.
  11. Kui Marika Merisalu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
  12. Tühistada Marika Merisalu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld
  13. Välja mõista Margit Jõeorg’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  14. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-8036 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) krooni 90 senti; - toimikust koopiate tegemise kulu 46 (nelikümmend kuus) krooni 90 senti.
  15. Välja mõista Marika Merisalu’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  16. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-8036 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 417 (nelisada seitseteist) krooni 50 senti; - toimikust koopiate tegemise kulu 46 (nelikümmend kuus) krooni 90 senti. 23.Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
  17. Jätta riigi kanda M.Truuver kaitsjale T.Bekker makstud kaitsjatasu 3688 krooni 60 senti, M.Jõeorg kaitsjale M.Frey makstud kaitsjatasu 2758 krooni 62 senti ja M.Merisalu kaitsjale H.Loonde makstud kaitsjatasu 417 krooni 50 senti
  18. Jätta riigi kanda toimikust koopiate tegemise kulu M.Truuver puhul 93 krooni 80 senti ning M.Merisalu ja M.Jõeorg kummagi puhul 46 krooni 90 senti. 26.

§ 310

alusel jätta läbi vaatamata AS Maag Lihatööstus tsiviilhagi summas 18 132 krooni 25 senti. Kannatanul AS Maag Lihatööstus on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.

  1. Asitõend CD-R plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord 3 Ärakiri 1-09-8036 Kohtumenetlus poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Maive Truuver’i süüdistatakse selles, et tema 15.12.2008 ajavahemikul 04:05 kuni 04:26 võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Kirimäe külas asuvast AS-i Maag Lihatööstuse tööstusest grupis koos Marika Merisalu ja Margit Jõeoruga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 16 kotti lihatooteid kogukaaluga 200,8 kilogrammi keskmise kilohinnaga 90.30 krooni, millest kahtlustatavate elukohast läbiotsimise käigus on tuvastatud 0,8 kg poissmehe küpsetatud seapraadi kilohinnaga 102.60 krooni koguväärtuses 82.08 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Kirimäe kilohinnaga 62.74 krooni koguväärtuses 37.52 krooni, 0,9 kg suitsutatud keeduvorsti Doktori kilohinnaga 54.28 krooni koguväärtuses 48,85 krooni, 0,9 kg keeduvorsti Tee kilohinnaga 46.02 krooni koguväärtuses 41.42 krooni, 3 kg vaakumpakendis kodust sinki kilohinnaga 92.04 krooni koguväärtuses 276.12 krooni, 0,66 kg Ranna Rootsi sülti kilohinnaga 71.50 krooni koguväärtuses 47.20 krooni, 0,5 kg šašlõkivorsti kilohinnaga 63.72 krooni koguväärtuses 31.86 krooni, 1 kg suitsutatud keeduvorsti Juustu kilohinnaga 55.46 krooni koguväärtuses 55.46 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Hirve kilohinnaga 90.86 krooni koguväärtuses 54.52 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Juustu kilohinnaga 67.26 krooni koguväärtuses 40.36 krooni, 0,3 kg metssea täissuitsuvorsti kilohinnaga 127.62 krooni koguväärtuses 38.59 krooni, 0,3 kg viilutatud keedusalaami vorsti Piiskopi kilohinnaga 94.40 krooni koguväärtuses 28.32 krooni ja eeluurimisega kindlaks tegemata sortimendiga sinki, täissuitsuvorsti, suitsukonti, verivorsti ning muid liha- ja vorstitooteid. Vargusega tekitati AS-ile Maag Lihatööstus kokku varaline kahju 18132.25 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Maive Truuver grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Marika Merisalu süüdistatakse selles, et tema 15.12.2008 ajavahemikul 04:05 kuni 04:26 võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Kirimäe külas asuvast AS-i Maag Lihatööstuse tööstusest grupis koos Maive Truuveri ja Margit Jõeoruga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 16 kotti lihatooteid kogukaaluga 200,8 kilogrammi keskmise kilohinnaga 90.30 krooni, millest kahtlustatavate elukohast läbiotsimise käigus on tuvastatud 0,8 kg poissmehe küpsetatud seapraadi kilohinnaga 102.60 krooni koguväärtuses 82.08 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Kirimäe kilohinnaga 62.74 krooni koguväärtuses 37.52 krooni, 0,9 kg suitsutatud keeduvorsti Doktori kilohinnaga 54.28 krooni koguväärtuses 48,85 krooni, 0,9 kg keeduvorsti Tee kilohinnaga 46.02 krooni koguväärtuses 41.42 krooni, 3 kg vaakumpakendis kodust sinki kilohinnaga 92.04 krooni koguväärtuses 276.12 krooni, 0,66 kg Ranna Rootsi sülti kilohinnaga 71.50 krooni koguväärtuses 47.20 krooni, 0,5 kg šašlõkivorsti kilohinnaga 63.72 krooni koguväärtuses 31.86 krooni, 1 kg suitsutatud keeduvorsti Juustu kilohinnaga 55.46 krooni koguväärtuses 55.46 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti „Hirve“ kilohinnaga 90.86 krooni koguväärtuses 54.52 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Juustu kilohinnaga 67.26 krooni koguväärtuses 40.36 krooni, 0,3 kg „Metssea“ täissuitsuvorsti kilohinnaga 128.62 krooni koguväärtuses 38.59 krooni, 0,3 kg viilutatud keedusalaami vorsti Piiskopi kilohinnaga 94.40 krooni koguväärtuses 28.32 krooni ja eeluurimisega kindlaks tegemata sortimendiga sinki, täissuitsuvorsti, suitsukonti, verivorsti ning muid liha- ja vorstitooteid. Vargusega tekitati AS-ile Maag Lihatööstus kokku varaline kahju 18132.25 krooni suuruses summas. 4 Ärakiri 1-09-8036 Sellise tegevusega pani Marika Merisalu grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Marika Merisalu selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, 16.detsembril 2008.a kella 03.30 ajal võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Kirimäe külas asuvast AS–i Maag Lihatööstuse tööstusest grupis koos Margit Jõeoruga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 7,8 kilogrammi täissuitsuvorsti „Metssea” kilohinnaga 128.62 krooni koguväärtusega 1003.24 krooni, 12,3 kilogrammi täissuitsuvorsti „Hirve” kilohinnaga 116.82 krooni koguväärtusega 1436.89 krooni, 3,3 kilogrammi täissuitsuvorsti „Lihaveise” kilohinnaga 115.64 krooni koguväärtusega 381.61 krooni, 27 kilogrammi sinki „Kodune sink” kilohinnaga 92.04 krooni koguväärtusega 2485.08 krooni, 2 kilogrammi vorsti „Laste” kilohinnaga 47.79 krooni koguväärtusega 95.58 krooni, 13,8 kilogrammi sinki „Rannarootsi„ kilohinnaga 86.14 krooni koguväärtusega 1188.73 krooni, 4,5 kilogrammi viinerid „Delikatessviiner” kilohinnaga 61.36 krooni koguväärtusega 276.12 krooni, 6 kilogrammi sardelli „Sealihasardell” kilohinnaga 51.92 krooni koguväärtusega 311.52 krooni, 2 kilogrammi suitsutatud vorsti „Doktori” kilohinnaga 54.28 krooni koguväärtusega 108.56 krooni, 2 kilogrammi vorsti „Juustuvorst” kilohinnaga 53.10 krooni koguväärtusega 106.20 krooni, 3,6 kilogrammi poolsuitsuvorsti „Hirve” kilohinnaga 90.86 krooni koguväärtusega 327.10 krooni ja 3,6 kilogrammi poolsuitsuvorsti „Kalevi” kilohinnaga 60.18 krooni koguväärtusega 216.65 krooni. Vargusega tekitati Maag Lihatööstuse AS-le varalise kahju kokku 7937.30 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Marika Merisalu varem varguse toimepannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo Margit Jõeorg’u süüdistatakse selles, et tema 15.12.2009 ajavahemikul 04:05 kuni 04:26 võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Kirimäe külas asuvast AS-i Maag Lihatööstuse tööstusest grupis koos Marika Merisalu ja Maive Truuveriga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 16 kotti lihatooteid kogukaaluga 200,8 kilogrammi keskmise kilohinnaga 90.30 krooni, millest kahtlustatavate elukohast läbiotsimise käigus on tuvastatud 0,8 kg poissmehe küpsetatud seapraadi kilohinnaga 102.60 krooni koguväärtuses 82.08 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Kirimäe kilohinnaga 62.74 krooni koguväärtuses 37.52 krooni, 0,9 kg suitsutatud keeduvorsti Doktori kilohinnaga 54.28 krooni koguväärtuses 48,85 krooni, 0,9 kg keeduvorsti Tee kilohinnaga 46.02 krooni koguväärtuses 41.42 krooni, 3 kg vaakumpakendis kodust sinki kilohinnaga 92.04 krooni koguväärtuses 276.12 krooni, 0,66 kg Ranna Rootsi sülti kilohinnaga 71.50 krooni koguväärtuses 47.20 krooni, 0,5 kg šašlõkivorsti kilohinnaga 63.72 krooni koguväärtuses 31.86 krooni, 1 kg suitsutatud keeduvorsti Juustu kilohinnaga 55.46 krooni koguväärtuses 55.46 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Hirve kilohinnaga 90.86 krooni koguväärtuses 54.52 krooni, 0,6 kg poolsuitsuvorsti Juustu kilohinnaga 67.26 krooni koguväärtuses 40.36 krooni, 0,3 kg metssea täissuitsuvorsti kilohinnaga 128.62 krooni koguväärtuses 38.59 krooni, 0,3 kg viilutatud keedusalaami vorsti Piiskopi kilohinnaga 94.40 krooni koguväärtuses 28.32 krooni ja eeluurimisega kindlaks tegemata sortimendiga sinki, täissuitsuvorsti, suitsukonti, verivorsti ning muid liha- ja vorstitooteid. Vargusega tekitati AS-ile Maag Lihatööstus kokku varaline kahju 18132.25 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Margit Jõeorg grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Margit Jõerg`u selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, 16.detsembril 2008.a kella 03.30 ajal võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Kirimäe külas asuvast AS–i Maag Lihatööstuse tööstusest grupis koos Marika Merisaluga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 7,8 kilogrammi täissuitsuvorsti „Metssea” kilohinnaga 128.62 krooni koguväärtusega 1003.24 krooni, 12,3 kilogrammi täissuitsuvorsti „Hirve” kilohinnaga 116.82 krooni koguväärtusega 1436.89 krooni, 3,3 kilogrammi täissuitsuvorsti „Lihaveise” kilohinnaga 115.64 krooni koguväärtusega 381.61 krooni, 27 kilogrammi sinki „Kodune sink” kilohinnaga 92.04 5 Ärakiri 1-09-8036 krooni koguväärtusega 2485.08 krooni, 2 kilogrammi vorsti „Laste” kilohinnaga 47.79 krooni koguväärtusega 95.58 krooni, 13,8 kilogrammi sinki „Rannarootsi„ kilohinnaga 86.14 krooni koguväärtusega 1188.73 krooni, 4,5 kilogrammi viinerid „Delikatessviiner” kilohinnaga 61.36 krooni koguväärtusega 276.12 krooni, 6 kilogrammi sardelli „Sealihasardell” kilohinnaga 51.92 krooni koguväärtusega 311.52 krooni, 2 kilogrammi suitsutatud vorsti „Doktori” kilohinnaga 54.28 krooni koguväärtusega 108.56 krooni, 2 kilogrammi vorsti „Juustuvorst” kilohinnaga 53.10 krooni koguväärtusega 106.20 krooni, 3,6 kilogrammi poolsuitsuvorsti „Hirve” kilohinnaga 90.86 krooni koguväärtusega 327.10 krooni ja 3,6 kilogrammi poolsuitsuvorsti „Kalevi” kilohinnaga 60.18 krooni koguväärtusega 216.65 krooni. Vargusega tekitati Maag Lihatööstuse AS-le varalise kahju kokku 7937.30 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Margit Jõeorg varem varguse toimepannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtus uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: Tl 2 on AS Maag Lihatööstus avaldus, et 16.12.2008 on toimunud vargusjuhtum, töötajad M.Jõeorg, M.Merisalu varastasid toodangut. Vargusega tekitati kahju 6726,5 eek, millele lisandub käibemaks 18%, kogu kahjusuurus 7937,30 eek. Varastatud lihatooted on AS Maag Lihatööstusele tagastatud ning realiseerimiskõlbulikud; Tl 4 on AS Maag Lihatööstus avaldus, mille kohaselt 15.12.2008 ettevõtte töötajad M.Jõeorg, M.Merisalu ja M.Truuver varastasid ettevõtte toodangut. Tuginedes varastatud kottide arvule ja võttes aluseks 16.12.08 tekitatud kahju, peavad orienteeruvaks kahjuks 20 000 eek (km-ga). Tl 7-16 on vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kus on vaadeldud sõiduauto Ford Mondeo reg nr 345 AZO – hõbehalli värvi. Sõiduki pagasiruumis on seitse valget värvi, sangadega kilekotti. Kilekottide sees on erinev sortiment AS Maag Lihatööstuse lihatooteid. Ford Mondeo jäeti kasutaja Marika Merisalu valdusesse. AS Maag Lihatööstuse tooted tagastati AS Maag Lihatööstusele; Tl 17-18 ja 19-21 on kannatanu K K andnud järgmisi ütlusi: 16.12.2008 kell 03.30 kuni 04.18 varastati AS Maag lihatööstuse laost lihatooteid. Vargus pandi toime oma töötajate Margit Jõeorg ja Marika Merisalu poolt. Varastati 26 latti metssea täissuitsuvorsti, lati kaaluga 0,3 kg, kilohinnaga 109 kr/kg, koguväärtusega 850,2 krooni; 41 latti hirve täissuitsuvorsti, lati kaaluga 0,3 kg, kilohinnaga 99 kr/kg, koguväärtusega 1217,7 krooni; 11 latti lihaveise vorsti, lati kaaluga 0,3 kg, kilohinnaga 98 kr/kg, koguväärtusega 323,4 krooni; 27 kilogrammi kodune sink kilohinnaga 78 kr/kg, koguväärtusega 2106 krooni; 2 kg laste vorsti kilohinnaga 40,5 kr/kg, koguväärtusega 81 krooni; 13,8 kilo rannarootsi sinki kilohinnaga 73 kr/kg, koguväärtusega 1007,4 krooni; 4,5 kg delikatess-sinki kilohinnaga 52 kr/kg, koguväärtusega 234 krooni; 6 kg sealiha sardelli kilohinnaga 44 kr/kg, koguväärtusega 264 krooni; 2 kg suitsutatud doktorivorsti kilohinnaga 46 kr/kg, koguväärtusega 92 krooni; 2 kg juustuvorsti kilohinnaga 45 kr/kg, koguväärtusega 90 krooni; 3,6 kg hirve poolsuitsuvorsti kilohinnaga 77 kr/kg, koguväärtusega 277,2 krooni ning kalevi poolsuitsuvorsti 3,6 kg kilohinnaga 51 kr/kg, koguväärtusega 183,6 krooni. Vargusega tekitati AS Maag Lihatööstusele varaline kahju 6726,5 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, seega kahju suurus kokku on 7937,3 krooni. Varastatud lihatooted on AS Maag Lihatööstusele tagastatud ning realiseerimiskõlbulikud. T N pidas Margit Jõeorg'i ja Marika Merisalu kinni hetkel kui nad istusid oma autosse Ford Mondeo registreerimismärgiga 345 AZO. T N palus neil avada pagasiruum ning seal olid kilekottides varastatud lihatooted. Tl 19-21 lisab K. K eelnevatele ütlustele, et 15.12.
  2. a avastasid nad koos M S turvakaamerate salvestisi üle vaadates, et kolm nende tööstuse töölist Margit Jõeorg, Marika Merisalu ja Maive Truuver nii-öelda komplekteerivad endale toiduaineid, tõstavad lihatooteid valgetesse kilekottidesse ja tassivad siis kottide kaupa majast välja. Kuna ettevõttel on igas ruumist turvakaamerad, mis salvestavad tööliste tegevust, siis oli salvestuselt kenasti näha, kuidas nad panevad kotti erinevaid 6 Ärakiri 1-09-8036 tooteid, siis paigutavad kotid plastikkasti ja toimetavad nendes samades kastides kotid ruumist ruumi liikudes välja, lahkudes majast vähemalt 15 kilekotitäie kaubaga. Kaamerast on näha, kuidas nad seitsmel korral kokku majast väljuvad – kuuel korral kummaski käes üks täistopitud kilekott ning ühel korral kolm kilekotitäit tooteid. Mis täpselt on koti sisu, seda oli kaamerast halb tuvastada, kuid võis kuju järgi aimata, et tooted võisid olla samad – vorstid, singid, sardellid. Kahjuks ei ole võimalik nende ettevõtte tootmismahu juures öelda, kui palju kaupa ja konkreetselt mida nad varastasid ja see on raskendatud ka inventuuri tehes, nad saavad mingi umbkaudse koguse ja summa, kuid nad ei saa garanteerida, et see vastab ka nende poolt varastatu väärtusele. Kuna ka kõik nende ettevõtte töölised peaksid teadma, et ettevõttesse on paigutatud turvakaamerad ja need on nähtavad, siis tundus nende tegevus nahaalne, sest nad pidid aru saama, et nende tegevus ka salvestatakse. Millisesse sõidukisse sel ööl varastatud kaup pandi, ei osanud K. K öelda, sest väljas oli pime ja välimised turvakaamerad ei suutnud seda nii hästi peale võtta. Turvakaamerate salvestusi näidati ka vahetuse meistrile T N'ile ja mõeldi, et kui nad ühel ööl nii nahaalselt tegutsesid, siis on võimalik, et nad võivad ka järgmistel öödel varastada. Lepiti kokku, et T, kes töötab koos nendega, võtab nad kõrgendatud tähelepanu alla, sest enne ei soovitud nendega vargusest rääkida, kui nad konkreetselt varastamisega vahele jäävad. 16.12.2008 öösel umbes kella 04.07 ajal helistas K. K'ile T. N ja teatas, et Margit Jõeorg ja Marika Merisalu alustasid jälle „komplekteerimist“. Tegelikult nad töötavadki kauba komplekteerijatena, kuid siis panevad nad kauba valmis kaupluste jaoks, mitte koju viimiseks ja varastamiseks. Peale seda helistas K. K M ja sõitsid lihatööstusesse kohale. Kui kohale jõudsid, siis Margit ja Marika seisid Marika Merisalu sõiduauto Ford juures, T nende kõrval ja varastatud kaup auto pagasiruumis. Tütles, et tema ei ole veel politseisse helistanud ja sellepärast helistas K. K kohe politseisse ja teatas juhtunust. Kui politsei tuli ja tegi omad vaatlused ja fotografeerimised, siis anti nende naiste poolt varastatud kaup neile tagasi seitsmes kilekotis nagu need sinna pagasiruumi oli pandud. Tööstuses kaaluti kaup üle ja saadud andmed esitas K. K eelmisel ülekuulamisel /tl 1718/. Seega varastasid Margit Jõeorg ja Marika Merisalu AS-lt Maag Lihatööstus kokku liha ja vorstitooteid 7937,30 kroon suuruses summas. Sel korral Maive Truuver varguse toimepanemises ei osalenud, sest kontrollimisel selgus, et tema oli öösel kella 03.00 paiku tööstusest lahkunud. Turvakaamerate salvestusi üle vaadates selgus veel, et vahetult enne vargust parkis Marika Merisalu oma auto, mis oli eelnevalt pargitud lihatööstuse kinniselt territooriumil olevasse parklasse, paremale positsioonile s.o sellele uksele lähemale, kust nad kauba välja tõid ja samas ka kohale, kust on kõige mugavam kohe territooriumilt välja sõita. K. K ei küsinud kummaltki naiselt, miks nad seda tegid ja ega nad ise ka ei vabandanud ega hakanud ennast kuidagi õigustama. K. K arvab, et tõenäoliselt oleks nad vastanud, et selle töö eest saavad nad liiga vähe palka. Nende keskmine kuutasu oleks 7-8 tuhat krooni, millest tuleb maksud maha arvata. Samas on kõigil ettevõtte töötajatel võimalus osta ettevõttest samu kaupu ja tooteid samade hindadega alusel s.o ilma kaupluse juurdehindluseta. K. K soovib nende inimeste karistamist ja tekitatud kahjude hüvitamist Maag Lihatööstus AS arvelduskontole 10602002733006 SEB Pangas. K. K ei osanud ülekuulamisel öelda, kui suur on see kahju, mis nad kolmekesi tekitasid ettevõttele ööl vastu
  3. detsembrit
  4. a kella 04.05 kuni 04.26-ni lihatooteid varastades, s.o komplekteerimisest ärasõiduni, kuid märgib, et selles osas esitatakse kahjunõue hiljem. Tl 25-27 oleva läbiotsimisprotokolli kohaselt on 16.12.2008 läbiotsimise käigus Lääne maakonnas * s.o. Margit Jõeorg elukohas, leitud käekotist praetükk, mis pakendatud vaakumpakendisse. Praetükk jäetud M. Jõeorg valdusesse. Tl 28-29 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud vaakumpakendis praetükki. Vaakumpakendil ühtegi silti ega märki küljes pole. Praetüki pikkus ca 19cm, kaalub ca 1,2 kg. Asitõend jäetud M.Jõeorg valdusesse. Tl 31-33 on läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt 16.12.2008 teostatud läbiotsimise käigus Lääne maakonnas *, s.o. Maive Truuver elukohas teostatud läbiotsimisel leiti üks pulk Ranna Rootsi Kirimäe poolsuitsuvorst 600 g (plekil 29.12), üks latt Doktori suitsu keeduvorst 900 g (plekil 24.12), üks latt Tee keeduvorst 900 g (plekil 07.01), üks pakend Kodune sink vaakumpakendis 1,2 kg, kaks 7 Ärakiri 1-09-8036 karpi sülti 11x13,5x3 (läbipaistvas plastikkarbis). Leitud lihatooted jäetud Maive Truuveri valdusesse. Tl 34-37 on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud M.Truuver elukohast leitud asitõendeid vaakumpakendis lihatükki, kolm latti vorsti ja kaks karpi sülti. Tl 39-41 on läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt 16.12.2008 Lääne * s.o. Marika Merisalu elukohas tehtud läbiotsimisel leiti - kaks pakki „Piiskopi“ keedusalami 150 g, üks pakk „Saslõkivorst“ 500 g, üks latt Juustu suitsutatud keeduvorst 1 kg , üks latt Juustu poolsuitsuvorst 600 g, üks latt Hirve poolsuitsuvorst 600 g, üks latt Metssea täissuitsuvorst 300 g, üks tükk rullsinki vaakumpakendis 300 g. Leitud lihatooted jäetud M.Merisalu valdusesse. Tl 42-49 on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud M.Merisalu elukohast leitud asitõendeid - vaakumpakendis singitükk, neli latti vorsti, üks pakend vorste ja kaks pakendit viilutatud vorsti. Tl 50-55 on asitõendi CD-R salvestuse vaatlusprotokoll – asitõendil on salvestus AS Maag lihatööstuse turvakaamerast 15.12.2008 ja 16.12..
  5. Asitõend ise asub kriminaalasja juures. Tl 56-57 on tunnistaja M S ütlused, milles ta väidab, et Margit Jõeorg, Marika Merisalu ja Maive Truuver ei peaks olema kella nelja ajal termolaos. Nende tööpäev kestab tegelikult hommikul kella kuueni aga kui töö on valmis, siis on neil luba varem ära minna. Nad kasutasid ära seda, et enamus laotöötajaid olid juba lahkunud. Turvakaamera salvestusel termolaos 15.12.2008 kell 04:10:09 olev naisterahvas on Margit Jõeorg. Kell 04:10:37 tuleb ruumi ja võtab kastist kaupa Marika Merisalu. M. S'ele tundub, et ta võtab esimesest kastist kolmel korral kodust sinki. Singi tüki keskmine kaal on 1,3-1,5 kilo, seega võttis Merisalu esimesest kastist ca 4,5-5 kg sinki. Merisalu võtab ka kahel korral verivorsti. Need verivorsti pakid on ca 1,5 kilosed. Kolmas ruumi tulnud naine on Maive Truuver. Turvakaamera salvestusel 15.12.2008 kell 04:05:04 komplekteerimisruumis on vorstilati ladu. Taga seina ääres on singid. Vaateväljas olnud meesterahvas on A N, tema töö on vorstide lattu paigutamine. N võis mitte aru saada, et naised pakivad vorste varastamiseks, komplekteerimisruumis on naistel õigus viibida oma töö tõttu. N võis mitte märgata, mida naised parajasti pakivad. Salvestuse järi on raske öelda, mida naised täpselt pakivad. Kastidesse mahub ca 20 kg tooteid, kilekottidesse võib mahtuda kaupa erinevalt – sardelle ca 6-7 kg, sinki 10-12 kg. Videosalvestuselt on näha, et naised viisid 15.12.2008 tooteid välja ca 240 kg (12 kasti), keskmine hind kõigil toodetel on üle 50 krooni. Seega tuleb orienteeruv varastatud kauba hind ca 20 000 krooni. Tl 58-59 on tunnistaja T N ütlused, mille kohaselt läks ta 15.12.2008 tööle õhtusesse vahetusse. K K ja päevase vahetuse meister teatasid, et nad vaatasid turvakaameraid ja avastasid öösel toime pandud varguse. Talle näidati samuti kaamera vaatlusi. Salvestustelt oli näha, et veeti kotte välja. Ta ei mäleta nende nimesid, üks neist oli Margit. Üks oli juures, teised kaks vedasid kotte välja. Täpselt T. N ei mäleta aga kotte võis olla
  6. Ühte kilekotti võib mahtuda ca 10 kg toodangut. Salvestistelt on näha, et kohad, kust oli varastatud toodangut võetud, olid kallimad tooted (singid ja muud), nende kilohind on ca 70-80 krooni. Ta leppis K K'iga kokku, et lubavad naistel ikka õhtul tööle tulla ja ta jälgib neid. T. N jälgis öösel kaameraid. Sellel ajal kui teised töölised olid töö lõpetanud, hakkasid kaks naist – Margit Merisalu ja Margit Jõeorg omale kaupa kottidesse panema. Kui ta kaamerast nägi, et nad olid kotid autosse pannud ja nad läksid riideid vahetama, siis läks ta majast välja naisi ootama. Kui nad auto juurde tulid, palus ta neil näidata, mis autos on. Naised avasid pagasniku luugi, seal olid kilekotid toodanguga. Täpselt ta ei mäleta, palju neid oli aga võis olla 8-10 kotti. Seejärel helistas ta K K'ile, kes tuli kohale ja kutsus politsei. Kui politsei oli kohal, avasid nad kotid ja vaatasid kauba üle. Naised olid närvilised, seisid kohapeal ja suitsetasid ja ei rääkinud midagi. Kui politsei oli kohal, siis nad tunnistasid üles. Naistele öeldi, et turvakaameratest on näha, et nad ka eelmisel ööl varastasid. Naised tunnistasid ka selle üles. Samal päeval lõpetati kõigi kolme naisega töölepingud. Turvakaameraid kontrollitakse pisteliselt, kui mingi info tuleb, siis kontrollitakse rohkem. Kindlasti on ka varem Maagist varastatud aga mitte nii suurtes kogustes. Turvakaameratest ei ole võimalik kindlaks teha täpset kogust ja sortimenti. On näha, et naised liikusid kallima kauba juures, võtsid sinke ja täissuitsuvorste. Tl 60-61 on AS Maag Lihatööstuse hinnad koos käibemaksuga. 8 Ärakiri 1-09-8036 Tl 81 on Margit Jõeorg isiku tuvastamise protokoll. Tl 83-86 on kahtlustatava Margit Jõeorg ütlused, kus ta on kinnitanud, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, tunnistab end kuigivõrd siiski süüdi ja kahetseb oma tegu. Asja kohta selgitusi andes väidab, et töötades Maag Lihatööstuses nägi ta iga päev, kuidas sealt varastatakse, kottide kaupa vorsti ja lihatooteid ja keegi vahele ei jää ja karistada ei saa, kuigi turvakaamerad on igal pool üleval. Palgad on viidud miinimumini, iga kuu langevad, kuid elada on millestki vaja. Eelmisel kuul sai ta palka 5800 krooni, millest aga ei piisa. Sellepärast nad mõtlesid kolmekesi – tema, Maive Truuver ja Marika Merisalu, et võtavad ka. Mõeldi siiski võtta need liha- ja vorstitooted mahamüümiseks. Talle ei olnud teada, kellele ta vorsti ja sinki pakkuma läheb. See oli siis 15.12.
  7. a öösel kella 04.00 paiku, kui nad hakkasid vorstitooteid ja sinki kottidesse pakkima. Neil oli omavahel kokkulepe, et tema vaatab ja passib, et keegi meistritest peale ei satuks ning Maive ja Marika panevad siis vorsti ja sinki kotti. Tema isiklikult ei pannud sel ööl ühtegi vorsti ega sinki kotti ega kasti. Tsehhis oli ka teisi töölisi, kes pidid nägema, mida nad kolmekesi teevad ja planeerivad, kuid keegi ei sekkunud. Ta ei oska konkreetselt nimetada ühtegi nime, kes nende tegutsemist pealt vaatas ja sellest otseselt aru sai. Neil ei olnud omavahel mingit konkreetset kokkulepet selles osas, mida konkreetselt varastada, nad ei mõelnud sellele, mis on hind ja kui kaua kaup realiseerimiskõlbulikuna säilib. Ta ei vaadanud, mida Maive ja Marika kottidesse panevad, kuna ta vaatas mujale, et keegi ei tuleks. Maive pani enda jaoks lihatooted kottidesse ja Marika enda jaoks. Kuna nad on Marikaga sõbrannad, siis ta lootis ja eeldas, et ta saab ka sellest osas midagi endale, mida tema endale kottidesse toppis. Maive pani endale kuute kotti, kuid ta ei oska öelda, kui palju neid kotte oli, kuhu sisse Marika tooteid pani. Ta ei näinud, mitu kotitäit neid kokku oli, sest kotid pandi kastidesse ja siis liikusid nende kastidega teiste ruumide kaudu majast välja. Kastid jäeti teise ukse taha ja kotid tõsteti Marika autosse Ford pagasiruumi. Ta ei mäleta, et oleks ise mõnda kotti või kasti tõstnud, kuna tema pidi jälgima, et keegi peale ei satuks ja ta ise ei julgeks varastada. Umbes 04.30 paiku hakkasid nad kõik koju minema, Marika sõidutas algul Maive koju, kes läks oma kodu juures kuue kotiga maha ja seejärel sõidutas Marika teda koju. Marika andis talle kaks kilekotitäit sinki ja täissuitsuvorsti kaasa. Ülejäänud kottidega sõitis Marika enda koju. 15.12.
  8. a päeval müüs ta kõik vorstid ja singid maha ning sai selle eest kokku 200 krooni. Ta ei soovi nende tuttavate nime öelda, keda oli rohkem kui paar inimest, kuid nad pidid aru saama, et need ei ole just ostetud ja nad teadsid, et ta töötab Maagis. Küsis ta praktiliselt veerand kauba väärtusest. Koju sellest vargusest tal midagi ei jäänud, kuigi tal on kodus ka Maagi enda tooteid, mida ta on Maagist kodu tarbeks ostnud. Ta väidab, et need tooted, mis tal kodus on, ei ole varastatud, need on tal ostetud. Mingeid arveid või tšekke selle kohta ei ole, kuid Maagis peab olema arvutis salvestatud, mida ja mis kuupäeval ta tööstusest ostis. Kuna nad 15.12.
  9. a vargusega vahele ei jäänud, siis julges ta 16.12.2008 öösel kella 03.00 paiku endale kotti panna ühe rulli sinki „Poissmees“. Marika pani enda jaoks jälle samamoodi vorsti ja singitooteid kottidesse ja kastidesse ning viis autosse. Ka seekord ta vaatas kõrvalt, et rahvast ei tuleks ja nad vahele ei jääks. Mida konkreetselt Marika oli kottidesse pannud, ta ei näinud, kuid ta eeldas jälle või lootis, et sellest, mida Marika sinna kottidesse pani, saab ta jälle mingi osa endale. Ka seekord ei aidanud ta ühtegi kotti ega kasti tõsta. Tema tegi väljas suitsu, kui Marika kotid oma auto pagasiruumi tõstis. Siis läksid nad majja tagasi ja nägid, kuidas T N tuli, nad vahetasid üleval riietusruumis riided ära ja läksid välja auto juurde tagasi ning tahtsid hakata koju sõitma, kui Ttuli nende auto juurde ja palus teha pagasiruum lahti. Marika tegi pagasiruumi luugi lahti. Nad said kohe aru, et on vahele jäänud, kui T seal edasi-tagasi jooksma hakkas. Kuna nad viisid kotid välja kastipesuluugi kaudu, mis avaneb vaid seest välja, siis ei saanud nad kuidagi neid kotte tsehhi tagasi viia. T. N midagi neilt ei küsinud ja nemad ka midagi ei selgitanud. Marika istus autos, tema seisis auto kõrval, siis sõitis kohale politsei, kes tegi pildid ja kotid viidi tsehhi tagasi. Temale jäi see singitükk, mille oli ise kotti pannud, käekotti alles, selle vastu ei tundnud keegi huvi ja ta oli nõus selle ka politseile üle andma. Ta väidab, et pole kunagi varem sealt varastanud, kuna pole julgenud. Kahetseb oma tegu. See oli ainuke kord, kui nad Maivega seal toimetasid. 16.12.
  10. a öösel läks Maive varem töölt minema, kuid ta sai aru, et neil on plaanis ka seekord midagi võtta. Ta arvab, et 9 Ärakiri 1-09-8036 Maive sai eelmisest ööst piisavalt ja ei tahtnud enam. Marikale ostis ta oma arvega lihakonti 70 krooni suuruses summas selle eest, et Marika ta oma autoga koju sõidutas ja talle need kaks kotti varastatud vorsti ja singiga andis. Tl 87-88 on kahtlustatav Margit Jõeorg andnud ütlusi, et otseses varguses ta ennast süüdi ei tunnista, kuna ta ei ole midagi võtnud peale väikese singi tüki, mis maksis 7 krooni. Lisab eelnevatele ütlustele, et ta sai Marika Merisalu'lt paar tükki sinki ja paar suitsuvorsti ning maksis talle selle kõik kinni. Neil oli Marikaga kokkulepe, et tema maksab tema kontide eest 70 kroni ja sellega on tasa. Marika viis ta töölt koju, bensiiniraha maksis ta samuti Marikale kinni – bensiini eest maksis nädala sõidu eest 100 krooni ja pesi tema pesu. Eelmisel ülekuulamisel lause – nii me siis kolmekesi mõtlesime…. – ei olnud niimoodi mõeldud, sest Maive ja Marika võtsid sealt kogu aeg. Ta ei võta enda poolt varasemalt antud ütlusi tõsiselt, kuna ta oli magamata terve päeva ja terve öö ning oma ütlustega kaitses ta Marikat, kes oli ta sõbranna. Tundis ennast süüdi selles, et ta oli varguse juures. Maag Lihatööstusele ta kahju hüvitanud ei ole, kuna tema sissetulek on 300 krooni lastetoetus. Kahetseb puhtsüdamlikult toimunut. Kohtuistungil andis süüdistatav Margit Jõeorg järgmisi ütlusi. Tahtis lihtsalt täiendada, et tunnistab ennast süüdi, aga ei tea, mis koguseid võeti, sest ei näinud kaupa. Tunnistab ennast süüdi 15.12.08 toimunud episoodis. Arvas, et ma peab ennast süüdi tunnistama ja nii on õige, aga kauba kogust ei tea, tema seda kaupa kotti ei pannud ja ei tea, kas seal oli 200 kilo või oli 300 kilo. Mõte tekkis sellega, et saab Marikaga koju ja see oli hetkemõte, tema seda välja ei mõelnud. Seisis seal kõrval ja Marika toimetas ja tema seisis ja vaatas ja 8 inimest käis laos ringi ja ei tehtud numbrit. Tahtis autoga koju saada ja samas vaatas. Ümberringi, et mis laos toimub. Pidi Truuverile ja Merisalule märku andma kui keegi tuleb. Laotöötajad ei teinud väljagi, kui juba ülemus tuli, siis nägi, et ta tuleb ja nad jätsid oma töö pooleli - Marika. Ei vaadanud, mida teised kotti panid, jalutas seal ringi ja ei varasta ja ei julge varastada, lihtsalt oli seal jah. Kilekotte, mis Truuver ja Merisalu võtsid, oli palju, ei lugenud, mitu kastitäit oli. Arvab, et kotti pandi kaks kilekotitäit. Pandi täis neli või kolm kasti. Nii palju on ütlustest välja tulnud, et kaste oli palju ja kui õue läks, siis oli vist neli kasti jah. Tema läks ees ja teised tulid järgi. Oli õues kui neid kilekotte lihatööstusest välja viidi. Esimene õhtu Marika ja Maive tassisid kotte ja käisid päris mitu korda- kaheksa kuni kümme kotti oli. Sai Marikaga koju ja siis Marika andis talle - ühes kotis oli sink ja teises täissuitsuvorst. Sinki oligi kuskil neli–viis kilo ja täissuitsuvorsti oli ka 3-4 kilo. Kilohinnad on 100 krooni. Võis olla erinev sink - kodune sink ja rullsink. Täissuitsuvorsti võis olla Moskvat ja Hirvet. Poes 100 krooni kuskil kilohind . Alla saja, aga kuskil nii ta on jah. 15.12 episood oli Truuveriga juttu, et oleks kaupa vaja. Aga see oli tööpäeva lõpus, tööd ei olnud. Ei olnud juttu sellest, et valvata on vaja, lihtsalt seisis seal. Ei olnud Truuveriga mingisugust kooskõlastatud tegevust, tahtis koju saada, ei puutunud üldse asjasse, ei olnud nagu midagi rääkida. Järgmisel päeval oli samamoodi juures jah. Käis laos ringi ja läks õue. Ootas millal koju saab, sest kell 6 läheb tööbuss koju ja Marika oli nõus teda koju viima. On süüdi, et oli seal jah. Merisaluga mingit kokkulepitud tegevust sellel päeval ei olnud, samamoodi, tööpäev sai läbi ja rahvast eriti ei liikunud ja… Nägi, mis toimub ja teadis, mis toimub. Teadis, et Marika tahtis kaupa võtta. Oli juttu sellest, rääkisid seda, et on vaja kaupa võtta natuke. Mõlemad ei pidanud kaupa võtma, tema ei võtnud, aga Marika pidi võtma jah. Marika pidi enda jaoks võtma ja arvas, et ta annab talle ka natuke. Esimese päeva kaupa politsei talt ära ei võtnud, ei olnud seda, viis *, ainult poissmehe tükk, oli käekotis üks praagitükk ja selle pakkus uurijale välja, aga keegi ei tundnud selle vastu huvi. Praagitükki saab odavamalt osta ja tuleb 17 krooni kilo. Võttis kastist, võttis selle ise, see oli tema käekotis. 10 Ärakiri 1-09-8036 Esimese päeva sink ja suitsuvorst, viis *. Arvas, et on õigem öelda, et müüs, et Marikal tuleb kergem karistus ja et kui kõrval seisis, et siis pole koos olnud. Tunnistas ennast süüdi, et valvas seal ja oli juures. Seda ei olnudki eriti valvata, kokkulepet nii ei olnudki. Tema ei teinud midagi, tema kaupa kotti ei pannud. Vargus toimus, aga inimesed sellest välja ei teinud, et pandi kaupa kotti. Ise ei reageerinud, sest Marika oli väga hea sõbranna ja teadis, mis toimub. Lootis ise sealt ka midagi saada, oleks kaupa saanud sealt küll ja Marika oleks talle andnud sealt midagi. Kui ülemus ei oleks näinud, et ma märku annab teistele, siis jah oleks märku andnud, et on märgatud. On neli aastat Maagis töötanud ja kogu aeg on tema poole vaadatud, et kui ise ei varasta, siis võib minna kaebama ja on soovitatud kogu aeg võtta kaupa, aga ei julgenud võtta, aga vaatas, et inimesed varastavad, vahele ei jää ja võttis ka. Tl 98-101, tl 102-103 on kahtlustatava Marika Merisalu ütlused, milles ta kinnitab, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ja kahetseb oma tegu. Kahtlustuse sisu osas märgib, et kuna kõik kahtluses nimetatud tooted on Maag Lihatööstusele tagastatud, siis sellist kahju ta tekitanud ei ole. Ta töötab AS Maag Lihatööstuses umbes aasta ja tunnistab, et selle aasta jooksul on mõned korrad varem ka endale küll vorstilati või pasteedikarbi kotti pannud ja lastele viinud. Ta ise sai töö juures süüa aga lapsed ei saa ja pere majanduslik olukord ei ole just kõige parem. Palka tööl pidevalt vähendatakse, tööl peab käima oma autoga, sest Kullamaale buss ei käi ja bensiiniraha kompenseeritakse ainult 1000 krooni eest kuus. Viimane palk, mille kätte sai, oli 4880 krooni, mis on ilmselgelt liiga vähe tema pere jaoks. Peale selle murti tal hiljuti autosse sisse ja varastati käekott, lõhuti autoklaas, mis on tal veel siiani maksmata. Seega oli enda arvates päris lootusetus seisukorras.15.12.
  11. a oli ta koos Margit Jõeoru ja Maive Truuver'iga öises vahetuses tööl, kui Maive tuli tema juurde ja hakkas rääkima, et kas oleks võimalik temaga koju saada, sest Maive teadis, et ta on oma autoga s.o halli värvi sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga 345 AZO. Maive lisas veel midagi sellist, et varsti on jõulud ja ta tahaks natuke rohkem vorsti ja sinki koju ka võtta, et kas ta on nõus. Nii see mõte siis tekkis, et endal ka süüa vaja ja olukord on viletsa võitu ja ka Margit oli nõus ning nad jäidki peale töö lõppu kolmekesi veel laoruumi. Ta teadis, et turvakaamerad on igal pool ja teised kolleegid polnud ka veel koju läinud ja liikusid tööstuses ja samas tsehhis ringi ning võisid näha, mida nad teevad. Nad leppisid kokku, et Maive paneb endale kotti seda, mida tema tahab ja tema pidi siis enda ja Margiti jaoks panema ning Margit pidi siis passima, et keegi peale ei satuks ja ei näeks. Ta kartis, et mõned nende kolleegid nähes neid kolmekesi peale töö lõppu veel laoruumis toimetamas, võisid aru saada, et see mida nad seal teevad, ei ole just seaduslik, kuid ütlema neile keegi midagi ei tulnud ega sekkunud. Tema pani lahtiselt kastist võttes kilekotti suitsukonti, umbes veerandi või poole koti jagu, ühe lati Rannarootsi lastevorsti, ühe lati Doktori suitsutatud vorsti ja ühe lati Lemmikvorsti. Siis võttis Kodust sinki ühe kilekoti täis, pool- ja täissuitsuvorsti kokku ühe kilekotitäis. Kolm 1,5 kilost verivorsti pakki, erinevaid sorte – Päkapikk, Rukki ja Suitsupekiga. Umbes kuus latti 1,5 kiloseid sinke „Pikk Sink“ ühte kotti. Need olid kõik valged sangadega kilekotid, millesse nad ka järgmisel ööl vorstid ja singid panid. Neid kotte võis kõige rohkem olla viis kotti, mida tema võttis. Mida Maive võttis, seda ta ei tea, sest Maive pani ise asjad kottidesse, viis need majast välja ja pani ka autosse ja kui ta Maive koju sõidutas, siis võttis Maive ise omad kotid auto pagasiruumist ka välja. Neid võis küll kuus olla, kuid ta ei lugenud. Tema viis autosse ainult need kotid, mis ta oli enda ja Margiti jaoks võtnud. Temal mingit edasimüümise mõtet ei olnud, talle oli seda toitu vaja enda ja oma pere tarbeks. Maagist said nad välja ilma, et keegi oleks neid takistanud või sekkunud. Peale seda sõidutas ta Maive koju ja seejärel Margiti. Margitile andis ka kaks kilekoti täit vorsti ja sinki. Ta ei pannud ise talle midagi kotti, Margit ise ütles, mida ta tahab – Metssea ja Hirve täissuitsuvorsti, Kodust sinki ja Pikka sinki. Mingit raha ta Margitilt selle eest ei saanud. Siis sõitis koju ja viis varastatud asjad kodus teisel korrusel olevasse WC-sse, ses see on ainus kütmata, jahedam ruum majas. Kahjuks on tegemist kuivkäimlaga ja on võimalik, et need vorstid ja singitooted võtsid endale kõrvalmaitse või lõhna juurde ja neid ei ole kaubanduses võimalik realiseerida. Tema abikaasa ei tea sellest midagi, 11 Ärakiri 1-09-8036 sest nädala sees teda kodus pole – abikaasa sõitis esmaspäeval Tallinnasse tööle ja reedel tuleb tagasi sealt. Lapsed nägid, mida ta esmaspäeval koju tõi, kuid ta ei hakanud lastele rääkima, et ta need vorstid ja singid kõik varastas. Lastele andis ta sealt ka süüa, kuid suurem osa vorstidest ja sinkidest oli alles. Ta elab koos vanematega: ema ja isaga ühes majas, kuid nemad elavad esimesel korrusel ja oma haigete jalgade pärast ei tule nad teisele korrusele. Vanematele ta varastatud vorstidest ja sinkidest midagi ei andnud ega rääkinud. Ära ta ka midagi ei müünud, sest kogu see kraam oleks oma perele ära kulunud, ta oleks mõned pannud sügavkülma, kus see oleks kenasti säilinud. Uuesti sõitis ta Maagi tööle 15.12.
  12. a õhtul kella 21.00 paiku. Keegi töö juures nende juurde ei tulnud, et miks nad varastasid ja ta lootis, et vahele pole nad jäänud, kuigi turvakaamerad on igas ruumis olemas. Töö juures nad omavahel sellest eelmisest võtmisest midagi ei rääkinud, kuid siis hakkasid jälle palgast ja maksudest rääkima ja sellest, kuidas Maag sai kõige töölisesõbralikuma ettevõtte tiitli sellega, et kompenseerib kõigile töölistele 100% ulatuses tööl käimise aga temale maksab vaevu poole bensiinist ja sõiduki kulumisega ei arvestata üldse. See nagu tekitas trotsi ja kuna ta oli puhtalt palgana saanud vaid 3000 krooni, siis nii see mõte tuli, et ta võtab veel ja võib olla saab müüa ja lastele mõne kingi ja kommi jõuludeks osta. Tagantjärgi mõeldes ei saagi ta aru, et kellele ta lootis vorsti ja sinki müüa. Margit oli ka sellega nõus, kuid Maive ütles, et tema ei taha, et temal läheks täissuitsuvorsti veel vaja. Maive jättis küll oma koti lattu, kuid millal ta sellel järgi käis ja kas Maive sel ööl midagi varastas, ta ei tea. Temaga Maive koju ei tulnud vaid läks varem. Ka 16.12.
  13. a öösel oli tema see, kes toppis kotti sinki, vorsti ja neid tooteid, mis on kahtlustuses kirjas ja samas koguses. Marge pidi jälgima, et keegi peale ei satuks ja ta ei aidanud midagi kotti ega kasti panna. Tema pani tooted kottidesse ja tema viis välja auto pagasiruumi. Neid kotte võis olla küll seitse kotti. Siis läksid nad üles riideid vahetama ja kui õue peale jõudsid, siis vahetuse meister N tuli nurga tagant nende juurde ja käskis pagasiruumi luugi lahti teha. Ta avas luugi ja N nägi neid kotte. Kumbki neist midagi ei öelnud, N ei küsinud, nemad ei vabandanud ega õigustanud ennast, lihtsalt seisid auto kõrval. Siis sõitis hoovi K K oma tööautoga ja parkis tema auto ette, et ta ei saaks ära sõita, kuigi see ei olnud tal enam mõttestki. N istus K juurde autosse ja seal nad siis olid. Temal hakkas külm ja istus autosse, pani käsipiduri peale ja mootori tööle, et sooja saada. Vahepeal istus ka Margit autosse sooja ja nii nad seisid seal kuni politsei tuli. Politsei tegi pildid autost ja autos olnud kottidest ja siis vist T N viis need kotid tsehhi tagasi. Tema ega Margit juures ei olnud, kui varastatud kraami üle loeti või kaaluti, kuulis ainult kuidas nad lugesid Hirve ja Lihaveise nimesid. Peale seda toimetati neid politseisse. Sellest ei tea ta midagi, et Margitil endal oli kotis üks latt sinki, tema seda võtmist ei näinud. Autos seisis tal asutuse valgustatud parklas, mis on mõeldud oma töötajate autode jaoks ja kui neil selline plaan oli juba tehtud, siis mingil ajal käis ta väljas ja parkis auto selliselt, et lühem maa oleks kotte autosse tassida. Kahetseb oma tegu siiralt. 27.03.2009.a toimunud ülekuulamisel /tl 102-103/ jäi Marika Merisalu eelnevate ütluste juurde. AS-le Maag Lihatööstus ei ole ta kahju hüvitanud, raha tal ei ole. Saab iga kuu riigilt lastetoetust 3000 krooni ja abikaasa teenib vähe. Varem on ta võtnud Maagist mõne jupi vorsti, et oleks lastele midagi hommikul anda. Ta ei tea kuidas juhtus, et ta arve oli Maagis paar kuud maksmata, arve oli üle 7000 krooni. Kuna tulemas olid jõulud, siis Margit käis talle peale, et teeme ära, pidades vargust silmas. Kord tuli ka Maive tema juurde sama jutuga, et kuna ta on autoga, et ta Maive ka peale võtaks ja on hea kaup ära viia. Maive käis varem samuti autoga tööl aga Maive jäi politseile vahele kuna tal polnud auto korras ja siis käis bussiga tööl. Tema autoga sõitis Maive ainult sel korral, et varastatud kraami koju viia. Margit käis ka tööl tema autoga, Margit pesi selle eest tal pesu. Bensiiniraha maksis Margit talle ühel korral, summat ei mäleta. Kui Margit talle 70 krooni eest konte ostis, siis pidi tema selle kinni maksma aga Margit ütles, et las jääb bensiinirahaks. Tl 111-112 on kahtlustatava Maive Truuver ütlused, milles ta kinnitab, et kahtlustus on talle arusaadav ja tunnistab ennast süüdi selle kauba varguses, mis tema kodunt 16.12.2008 leiti – 600 grammine latt Kirimäe poolsuitsuvorsti, 900 grammi suitsutatud Doktori vorsti 1 latt, 900 grammi suitsutatud Lemmik vorsti 1 latt, 2 karpi sülti kumbki 330 grammi, 1,2 kg kodust sinki ja 1 latt keeduvorsti Tee. 15.12.2008 pärast kella 4 öösel tööl olles küsis ta Marika Merisalu'lt, et kas ta saab 12 Ärakiri 1-09-8036 Marika autoga töölt koju. Marika ütles, et saab küll. Kui ta oli töö lõpetanud, pani ta laost omale valgesse kilekotti vorstid ja singid, süldi võttis teisest laoruumist. Tema ei tea, kas Marika ja Margit nägid kui ta vorsti ja sinki omale kotti pani. Nad liikusid seal, ega ta ei vaadanud, mida nemad võtsid. Ta ei tea, kas nad mõlemad võtsid või mitte. Ta ei vaadanud ja ei tea, mis neil kotis oli. Temal olid ühe koti sees vorstid, singid ja süldid ja kolmes kilekotis olid tal koerakondid. Koerakondid viiakse päeva ajal kontori akna alla, tema tõi need sealt ära enda juurde lattu. Koerakondid on tasuta, nende üle arvestust ei peeta, pidi ainult ütlema laojuhatajale või toorete poole peal töötavale töölisele, et soovid ja siis toodi. Temal oli juba eelmisel nädalal räägitud, et tahab konte, siis kui ta päevases vahetuses töötas. Ta ei tea, kes koerakondid selleks ööks valmis pani. Ta ei tea, kas keegi nägi kui ta kondid oma töökohale viis. Kilekotid pani ta Marika autosse ja kotte käis autosse viimas Marikaga ühel ajal. Ta ei mäleta, kas Margit ka mingeid kotte autosse pani. Marika ja Margitiga temal enne juttu ei olnud, et tema või nemad kaupa võtma hakkavad. Tema ei lugenud kui palju kotte Marika autosse pani. Ta ei tea, mida Margit ja Marika omavahel rääkisid. Marika autoga tahtis sellepärast koju minna, et tal olid koerakondi kotid ja siis ta ei oleks pidanud neid mitu kilomeetrit käe otsas vedama. Kotid panid nad Marika auto pagasnikusse. Nii palju kui tema nägi, pani Marika oma kotid ka pagasnikusse. Koju viis Marika kõigepealt tema. Kui tema oma kotid pagasnikust ära võttis, siis jäi sinna rohkem kui neli kotti. Täpselt ta ei tea, ei lugenud. Margit ja Marika tema käest ei küsinud, mis tal kotis on. Tema nende käest ka ei küsinud, mis kottides on. Tema varem lihatooteid koju kaasa ei ole varastanud. Koha peal on söönud. Ta ei oleks ka seekord midagi võtnud aga masendus oli suur, sest palka oli kärbitud umbes 1000 krooni. Tal oli arve maksmata – üle kuu aja arve, see oli ligi 600 krooni. Tavaliselt maksab ta peale palgapäeva. Töötajatel oli võimalus arvega osta praak ja muud lihakraami. Iga nädal oli 15 krooni eest igal töötajal võimalus osta 1 kg singi jääke, ülejäänud kaup oli ka odavam (näit praak-keeduvorst 22 krooni + käibemaks). Kui politsei tema juures kodus käis, siis kästi tal näidata seda kraami, mis ta võttis. Koerakonte ta siis ei näidanud, praeguseks on need kondid otsas. Kahetseb toimunut puhtsüdamlikult, oli selline hetkeseis, et ta lihtsalt ei mõelnud. Arvab, et on oma karistuse kätte saanud, kaotas töökoha ja lõpparvega talle lisatasu ei makstud. Tl 113 on K K andud seletusi, et kont on üks lihalõikussaadus – neid ei komplekteerita ega väljastata valmistoodangu laos. Ammugi ei viida majast välja neid ja ka kõikvõimalikku muud toodangut läbi taaravastuvõtu. Selleks on teised kohad. Kui Maive oleks saanud konti osta, oleks see olnud 0 hinnaga. Seda ta tol päeval ei teinud. Lihalõikus paikneb tootmisosakonnas. Vahemaa lihalõikuse ja valmistoodangu lao vahel on suurim, mis majasiseselt on olemas. Lihalõikuse turvakaamerate lindistustes on näha, et antud päeval öise vahetuse kestel lihalõikuses liikumist ei olnud. Seal toimub töö vaid päevasel ajal. Tl 133-134 on kannatanu K. K andnud ütlusi, et 15.12.
  14. a varguse esialgne kahjusumma 20 000 krooni on arvestatud orienteeruvaks kahjuks, mida soovib K. Kants täpsustada. Nõudes tuginevad 16.12.2008.a varguselt tabatud sortimendi kogustele ja summale. Tol korral kiloline summa oli 87,9 kilogrammi ja kogu kahjusumma koos käibemaksuga 7937,30 krooni. See teeb 16.12.
  15. a varguse puhul keskmiseks kilohindeks 90,30 krooni. Antud päeval oli tegemist 7 kotiga, mis teeb koti keskmiseks kaaluks 12,55 kilogrammi (87,9 kg : 7). Antud andmeid on arvestatud 15.12.
  16. a kahju väljaselgitamisel. Samuti on aluseks võetud valvekaamera lindistus, milledest on võimalik jälgida kahtlustatavate poolt lihatoodete komplekteerimist kilekottidesse antud öösel. Valmistoodangu laos komplekteerimise ruumis asetsevad lihatooted süsteemipõhiselt – suitsuvorstid on ühes kohas, keeduvorstid teises kohas, singid kolmandas kohas. Videosalvestuselt ei ole võimalik täpselt tuvastada kui palju tooteid ühest või teisest sortimendist võetakse, sest kilekotti komplekteerimine toimub kastivirna taga videokaamera vaateväljast eemal. Kuid on võimalik näha enamike võetud toodete asukohta ja vastavalt sellele saavad väita, kas võeti sinki, suitsuvorsti vm tooteid. K. Kants vaadanud uuesti üle turvakaamerate videosalvestuse, leiab, et 15.12.
  17. a viidi ettevõttest välja 16 kotti lihatooteid. Nende poolt nimetatud kahjusumma on leitud järgnevalt: 16 kilekotti keskmise kaaluga 12,55 kilogrammi keskmise kilohinnaga 90,30 krooni teeb kokku 13 Ärakiri 1-09-8036 kahjusummaks 18 132,25 krooni, milline jäetakse lõplikuks kahjunõudeks seoses 15.12.2008.a vargusega. Prokuröri süüdistuskõne. Kõigile kolmel on esitatud süüdistus 15.12.08 öösel toimepandud salajases varguses, mis seisnes 16 koti lihatoodete varguses - 200, 8 kilo, keskmise kilohinnaga 90.30 krooni, mis kogukahjuks tegi 18 132 krooni 25 senti. Süüdistuse järgi on läbiotsimise käigus leitud osa tooteid, mis süüdistuses kirjeldatud ja ühtlasi varastati eeluurimisega kindlaks tegemata sinki, verivorsti, suitsuvorsti ja muid tooteid. Üldjoontes on süüdistatavad jäänud kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Küsimus on eelkõige kuriteo kvalifikatsioonis isikute grupi osas, toodete koguses ja maksumuses. Nende küsimuste puhul tahaks märkida ära järgmised tõendid: M. Merisalu on kahtlustatavana ülekuulamisel 16.12.08 andnud ütlusi selles, et M. Truuver ütles, et tahab rohkem sinki ja vorsti koju võtta ja siis tekkis mõte, et endal ka süüa vaja, olukord oli viletsavõitu ja ka Margit oli nõus ja nii nad kolmekesi jäid laoruumi. Nad leppisid kokku, et Maive paneb kotti mida endale tahab ja mina pidin panema mida mina ja Margit tahab. Margit pidi siis passima, et keegi peale ei satuks. Põhimõtteliselt on ka Jõeorg tunnistanud, et tema ülesandeks oli anda märku kui keegi tuleb ja olekski andnud, et pakkimine lõpetada kui oleks pidanud keegi nende tegevust nägema. Jõeorg on tunnistanud, et lootis sellest vargusest kasu saada, et sõbrannana Merisalu pidi tema jaoks asju kotti panema. Prokurör leidis, et kõige ilmekamalt saab selle varguse toimepanemise asjaoludesse selgust turvakaamerate lindistustest, kust on näha kuidas Truuver, Jõeorg ja Merisalu viibivad ühes ruumis ja kaks neist – Merisalu ja Truuver panevad toodangut kottidesse ja Jõeorg kõnnib ruumis ringi, tema roll seisnes valvamises, et anda märku võõraste tulekust. Prokurör leidis, et tegemist on grupis toimepandud vargusega, kuna kõikide roll on jaotunud, ehkki Truuver on öelnud, et ta ei jälginud mida teised teevad ja pani endale kotti mida tahtis. Turvakaamerate ja kaassüüdistavate ütlustega on ümber lükatud Truuveri väide. Tõendatud on koos tegutsemine. Ei räägiks ka et Truuver on toime pannud väärteo KarS § 218 mõttes, see oleks välistatud. Kuna on tõendeid grupis toimepandud teost, siis ei saa rääkida ka sellest, et Jõeorg oleks toimepannud KarS § 202 järgi kvalifitseeritava teo. Grupi seisukohalt ei oma tähtsust kuidas varastatud asjad jaotatakse, oluline on grupis tegutsemine varguse hetkel. M. Jõeorg on tunnistanud, et tema sai endale kaks kilekotti Maagi toodangut, M. Merisalu on seda oma ütlustes kinnitanud ja on ka öelnud, et kahes kilekotis on just see, mida Jõeorg oli ise soovinud, metssea ja hirve täissuitsuvorst, kodune – ja pikk sink. Kui vaadata hinnaklassi, siis need on kallimad tooted, 127, 116, 92 krooni kilohind. Loomulikult võeti ka odavamaid tooteid, seda kinnitab läbiotsimise käigus kodust asjade leidmine. See sortiment on süüdistuses ka kirjas. Küsimus on varastatu väärtuses ja koguses. M. Truuver on kohtueelsel uurimisel ja täna kohtus tunnistanud, et viis öösel lihatööstusest välja enda jaoks neli kilekotti ja nendest kolm olid täis koerakonte, mida saab tööstusest tasuta. Selle kohta on Maag esindaja K. Ks oma 30.03.09 e-kirjas kenasti selgitanud, et turvakaamerate salvestused - kellaajaliselt minutite kaupa näha, kuidas toimub kauba kilekottidesse panek, kuidas kottidega täidetud kastid viiakse materjalide lattu ja kuidas täidetud kotid viiakse ukse kaudu sõiduauto pakiruumi ära, tullakse tagasi, seejärel lahkutakse juba riideid vahetama, lahkutakse hoone peauksest autosse ja sõidetakse väravast välja. Kõik see tegevus on toimunud loetud minutite jooksul. K. Kants tahab öelda, et Truuveril puudus võimalus eraldi aeg koeratoidu võtmiseks, koerakondid ei asu ega tohikski asuda valmistoodangu laos. Jõeorg on öelnud, et Truuver pani täis 6 kilekotti tooteid ja kodu juures läks ta 6 kilekotiga maha, nii et M. Truuveril puudus võimalus koerakontide võtmiseks, viidi ära kõik 16 kotti, mis olid valmis pandud ja olid täis valmistoodangut. K. K on 16.12 öelnud, et turvakaamerate lindistuste vaatamisel nägid nad vähemalt 15 kilekotiga toodangu vargust. 23.12.08 AS Maag avalduses ja hilisemates ütlustes kinnitab K, et
  18. 12 öösel varastati Maagist 16 kilekotti toodangut, sellise koguse lugesime ise ka kokku seda lindistust vaadeldes. K. K on selgitanud kohtueelsel uurimisel, et ettevõtte tootmismahu juures ei ole võimalik inventuuriga täpselt tuvastada varastatud kauba kogust ja sortimenti. Maaga lihatööstus on 15.12 varastatu kindlakstegemisel lähtunud 14 Ärakiri 1-09-8036 16.12.08 varguselt tabatud sortimendi kogustest ja summast. Nimelt tol korral oli varastatu kilohind 87,9 kg ja kahjusumma 7937.30 krooni koos käibemaksuga. See teeb varguse puhul keskmiseks kilohindeks 90.30 krooni koos KM- ga.
  19. 12 oli tegemist 7 kilekotiga, mis teeb koti keskmiseks kaaluks 12, 55 kg, - 87,9 jagatud 7 kilekotiga ja saadud 12, 55 kg koti kaaluks. Merisalu rääkis kohtus, et ta pakkis mõlema varguse puhul ühtemoodi kilekotid, esimese sidus kinni ja teise kotti pani ja tegemist oli ühe sangaga kottidega. Kui ta 16.12 kandis ära 12, 55 kg kilekotte, siis suutis ta ka ära kanda 15.12 sama raskuse. Väita, et kilekott niipalju ei kannata, on sellega ümber lükatud. 15.12 varastatu väärtus ja kogus on leitud järgnevalt - 16 kilekotti keskmise kaaluga 12,55 kg, kogukaaluks 200,8 kg ja arvestades keskmise kilohinnaga 90.30 krooni, teeb see kokku 18 132,25 krooni. Selles osas on Maag esitanud tsiviilhagi ja see on hüvitamata. Kuna tegemist on grupilise vargusega, siis kulub kahju hüvitamisele solidaarselt. Teine episood on 16.12.08 kui süüdistatakse Jõeorgu ja Merisalu korduvas salajases varguses AS Maag lihatööstusest ja varastatu on loetletud süüdistuses ja kahjusummaks on 7937.30 krooni, selles episoodis ei ole nad kahjule vastu vaielnud, sest peeti nad pärast varguse toimepanemist koheselt kinni ja varastatu väärtus koheselt fikseeriti, asjad tagastati omanikule ja kahjunõue siin puudub. Koos tegutsemine - ka selles osas on Merisalu 16.12 tunnistanud, et järgmisel päeval ehk siis 16.12 öösel tuli neil mõte lihatooteid varastada ja sellega oli nõus ka Jõeorg. Merisalu sõnul Margit pidi jälgima, et keegi peale ei satuks ja tema ei aidanud midagi kottidesse panna. Videosalvestuselt on näha, et kõik toimus samamoodi nagu Merisalu kirjeldas, Jõeorg käis ringi ja oleks andnud märku kui keegi oleks vargust märganud. Jõeorg oli huvitatud kasu saamisest sel viisil, et saada osa Merisalu poolt kotti pandud toodetest, mistõttu prokurör leidis, et tegemist on grupis toimepandud kuriteoga. Ja mõlema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Ei saa rääkida Jõeorgi poolt väärteo toimepanemisest ja seetõttu on Merisalul ka korduvus kuna see on teistkordne vargus. Asitõend - CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Toiduained on ära kindlasti tarvitatud, mis on antud süüdistatavatele ja vabastada hoiu kohustusest. M.Truuver kaitsja T.Bekker. Nüüd tekib küsimus, kas kaitsja seisukoht on muutunud, kas kaitsja ka praegu ütleb seda, kas prokuröril ei olnud õigus esitada sellist süüdistust. Kaitsja jääb seisukoha juurde, et sellise süüdistuse sõnastuse juures ei saa kohus süüdi mõista menetlusõiguse rikkumise tõttu. Formuleeringu juures, mis puudutab Truuveri süüdistust - loetletakse varastatu väärtust, nimekiri kuidas asjad leiti ja järgneb lause ja eeluurimisel kindlakstegemata sortimentidega, veel hullem on süüdistusakti esimeses osas, kus prokurör konstateerib, et võeti kindlaks tegemata kogus. Sortiment pole oluline, aga kui ei suudeta kindlaks määrata kogust, siis ei saa hiljem improviseerida ja kogutud tõendite abil öelda palju oli varastatu väärtus. Varastatu puhul on kogus eriti oluline, sellest sõltub kvalifikatsioon ja see oli olulisemaid tingimusi, mis peab süüdistusaktis olema ja kohus saab lähtuda ainult sellest, mis on tuvastatud ja mis ei ole. Truuveri suhtes on tegemist kaitseõiguse piiramisega. Millised on tõendid, et Truuver on varastanud koguse, mis moodustaks KarS § 199 teo. Paradoks on selles, et vaatamata sellele, et tehniliselt on videolindistus kvaliteetne, aga see tõendas ainult ühte asja, et isikud oli sündmuses osalised, varastamise osalised ja ei midagi rohkemat. Ei ole õige praktika, et eelmine päev varastati nii palju ja et järgmine kord olid samasugused tooted. Ja siis korrutame hinnaga ja ongi tulemus käes. See praktika ei ole õige, varastatu suurus peab olema tuvastatud. Ja tekib küsimus, milliste tõenditega ja millises summas on tõendatud. Vargus toime pandi, aga millised on tõendid, mille alusel saab summat tuvastada. Kohtualuste ütlused, läbiotsimise käigus ära võetud asjad. Nende alusel kohus saabki hinnata seda, mida kui palju, kas kuritegu, mitte kuritegu ja kui suures summas on toime pandud. Kui ka oli grupis toimepandud kuritegu, siis Merisalu ja Truuveri kodus kokku leitud kauba summa on 732 krooni ja siit kohus hindab, millega on tegemist ja millega ei ole. Kui on võimalik 18 000 krooni ulatuses vabrikust välja viia, see tähendab seda, et peab olema hästi väljatöötatud jaekaubanduse kett, kus seda realiseerida. Kas tõesti Paliveres, ümbruskonnas, kas tõesti Truuver läheb talust talusse ja kus keegi tahab sinki ja kus on väljakujunenud süsteem ja asi 15 Ärakiri 1-09-8036 toimub. See on võimatu. Maagi töötajad tunneksid ära oma kauba ja selle peale ei minda. Ja kui Truuver seda ka teha tahtis, siis jäi talle häbematult vähe aega. Järgmisel päeval sai Truuver teada, et nad jäid vahele ja et võidakse hakata otsima ka
  20. kraami. Nende asjaolude juures on tegemist praegu - kuivõrd varastatud summa ei ületa § 199 ettenähtud künnist ja tegemist on väärteoasjaga, palus kaitsja Truuver õigeks mõista. M.Jõeorg kaitsja M.Frey. M. Jõeorgile on esitatud süüdistus grupilises varguses ja on esitatud kaks episoodi vastavalt 15 ja
  21. 12
  22. Grupiline vargus tähendab eelkõige seda, et grupiliikmed ühiselt ja kooskõlastatult sellise kuriteo toime panevad. Praegusel hetkel on õnnestunud vaadata kogu kriminaalasja materjali, vaadatud on ka videosalvestised, kus on näha, et Jõeorg tõepoolest kõnnib ruumis ringi, viibib samas ruumis kaaskohtualustega ja näha oli ka seda, et ta mingil hetkel on väljas suitsetamas. Seega kaitsja leidis, et sellist kooskõlastatud tegevust, ühist kavatsust vargust toime panna ei ole tõenditega tuvastatud. Prokurör viitas tõendile tl 100, kus on kirjas päris lehekülje all kohe viimane lause, et Marge pidi jälgima, et keegi peale ei satuks. Tema kaitsealuse nimi on Margit Jõeorg ja tema sellise kuriteoga seotud ei olnud ja kui oli 4- 5 isik, keda kutsuti Margeks, kes pidi jälgima, siis Margit Jõeorg see kindlasti ei olnud. Jõeorg on ka tänasel kohtuistungil kinnitanud, et tema lootus oli saada teatud tooteid Merisalu käest ja esimese päeva õhtul ta enda sõnul kaks kotti tooteid sai ja nüüd on küsimus, et kaks kotti tooteid, mis seal täpselt sees oli, mis hinnaga, kas seal üldse lihatooteid oli, seda ei tea, ei saa tuvastada ka toimikumaterjalide põhjal, ega ka videosalvestise põhjal. Osad kotid olid üpriski tühjad, osad pooltäis. Kui prokurör oleks tahtnud kindlaks teha, mis seal täpselt sees oli, siis me ei saa kindlalt väita, mis oli toodete väärtus. Tsiviilhagi on põhjendamatu, ei saa tuvastada kauba tegelikku väärtust, mis varastati. Kui see on aga nii, siis 15.12 Jõeorg poolt saadud kaup, mis oli kahes kilekotis, ei ületa kindlasti 1000 krooni väärtust, seega võib tema tegevuses esineda KarS § 218 tunnused, see ei ole aga kuritegu. Mis puudutab järgmisel päeval väidetavat kuritegu, siis toimikus on olemas lk 25 – kus on tuvastatud ja läbiotsimisel leitud M. Jõeorg korterist üks praetükk ja lk 28 – praetüki kaal oli 1, 2 kilo ja kindlasti ei ületa vargusega nõutavat 1000 krooni ja ka selles episoodis jääb kahju alla 1000 krooni ja tegemist võib olla KarS § 218 ettenähtud väärteo koosseisuga. Kaitsa juhtis tähelepanu sellele, et ei ole kindlaks tehtud, mis tegelikult toimus nendes ruumides. Tunnistaja M. S oma ütlustes, mis on tl 55- 56 on selgitanud, et isikute tööaeg kestab hommikul kella kuueni. Video vaatamise ajal on selgitatud ka, et estakaadil toimub hommikul kas siis kastide tagasitoomine võimalik et ka kauba väljavedamine ja ei ole tuvastatud seda, kuhu need kolm isikut need kaubad viisid, võimalik, et nad viisid need hoopis kaubaautodesse ja firma ise toimetas need kauplustesse müügiks. Maagi esitatud väidetav hinnakiri, mis esitatud e - mailiga, see ei ole küllaldane tõend selle kohta, millised hinnad Maagis eksisteerisid lihatoodetel. Kui kohus leiab, et Jõeorg on mingi kuriteo toimepannud, kas siis KarS § 202 teo täitnud, siis menetluskulude panemisel Jõeorg kanda, tuleks neid kindlasti vähendada kuivõrd Jõeorg peab üleval ühte alaealist last ja ta ei oma töökohta. Siiski leidis kaitsja, et Jõeorg ei ole toime pannud kuritegu ja tuleb mõlemas episoodis õigeks mõista. M.Merisalu kaitsja H.Loonde. M.Merisalu puhul põhiline vaidlus on 15.12 varastatud kaubakoguses ja summas, kas tegemist on kuriteo või väärteoga. 17 349.95 krooni tõendatud ei ole, kuna eeluurimisega on kindlaks tegemata lihatoodete konkreetne kogus. Kahju ei saa välja mõista orienteeruvas summas. Väljaviidud kilekottide arvust lähtuvalt on kahjusumma arvestatud. Tl 134 - Kants- 16 kilekotti välja viidud. Kui vaadata turvakaamerate salvestusi, siis võis kottide arvus ka salvestiste puhul eksida, ei olnud aru saada, kas oli üks või kaks kotti. See oli nii kuidas vaataja hindas. Olgu neid kotte kui palju tahes, see ei näita veel midagi, sest kottide arv ei näita kui palju oli kottides kaupa- ei koguseliselt ei summaliselt. Merisalu ütleb, et temal oli ühes kotis suitsukondid, Truuver ütleb, et kolmes kotis olid koeratoidud, mis antakse töötajatele tasuta. Kants 16 Ärakiri 1-09-8036 on
  23. 12 pärast sündmust öelnud, et
  24. 12 lahkuti 15 kilekotiga, väga oluline on, et Kants on öelnud, et kahjuks ei ole võimalik ettevõtte tootmismahu juures öelda, et mida varastati. Ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks varastatud kauba konkreetselt koguseliselt. 18132.25 krooni on tuletatud umbkaudselt ja ei saa garanteerida, et see vastab varastatu väärtusele. Kuidas saab seda süüdistatavatelt välja mõista kui kannatanu juba ütleb, et ei saa garanteerida varastatu väärtust. Välja mõistmisele kuulub kõigilt kolmel 782.30 krooni. Tegemist on esimeses episoodis mitte kuriteoga vaid KarS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteoga. Ka tunnistajate ütlused viitavad sellele, et kogus ja hind ei saanud olla nii suur ja kõrge. Tl 57 – lao juhataja, kes teab kaupade koguseid ja hinda, et kilekottidesse võib mahtuda kaupa erinevalt, sardelle 6- 7 kilo, sinke 10 – 12 kilo ja keskmine hind kõigil toodetel on üle 50 krooni. Tunnistaja T N tl 59- tema ütleb, et ühte kilekotti võib mahtuda 10 kg toodangut ja kilohind on 70 – 80 krooni, kumbki tunnistaja ei ütle, et kilohind oleks 80 krooni. Keskmine võis
  25. 12 olla hoopiski väiksem ja kui tunnistajad kinnitavad, ongi väiksem. M. Merisalu tunnistab end süüdi ja kahetseb, kuid ta ei tunnista süüdistuses märgitud kaubakogust. M. Merisalu ütleb, et kotte võis olla küll 5 kuid ühes kotis olid suitsukondid ja et kogus ei saa olla nii suur. M. Merisalu ütleb, et temal mingit edasimüümise mõtet ei olnud, et võttis iseenda tarbeks, tal on suur pere. Kui kaupa oleks tõesti varastatud 200 kg koguses, siis Merisalu ütles, et seda ei olekski saanud sõiduautoga ära viia. Tõendeid kauba koguse kohta nagu süüdistuses märgitud, ei ole. Teises episoodis, mis toimus
  26. 12 kogustes vaidlust ei ole, aga tuleb KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi välja jätta p 4, kuna see on korduvus ja esimeses episoodis ei olnud kuritegu. Kaitsja leidis, et Merisalu ei võiks karistada nii karmilt kui prokurör taotles, ta on end süüdi tunnistanud, kahetseb siiralt, tal on ülal pidamisel 4 alaealist last, kõik lapsed on koolilapsed ja ülalpeetavate laste paljususe tõttu palus kaitsja menetluskulud jätta riigi kanda, sest see käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Detsembrikuust on töötu.

§ 180lg 3 sätestab, et tuleb arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja olukorda.

Menetluskulude hüvitamine mõjutaks ka tema nelja kooliskäiva lapse olukorda. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (p 4) ja kui see on toime pandud grupi poolt (p 7). 15.12.2009 episoodis on põhivaidlus varastatu väärtuses. KarS § 218 lg 1 näeb väärteona karistatava teona ette varavastase süüteo (ka varguse) väheväärtusliku asja vastu ning lõige 2 sätestab, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära ja KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 50 krooni. Seega varastatu väärtusest sõltub see, kas vargus tuleb kvalifitseerida kuriteona või väärteona. Seega on KarS § 199 järgi kuriteona ettenähtud tegu, kui varastatud võõra asja väärtus ületab 1000 krooni. Kui vaadata 15.12.2008 kuriteoepisoodi süüdistust, siis ilmneb, et süüdistuse võib jagada kahte ossa – esiteks on kirjeldatud asjad, mis on süüdistatavate käest läbiotsimise käigus ära võetud ja millede osas süüdistatavad on tunnistanud, et need asjad nad 15.12.2008 varguse käigus ka ära võtsid. Süüdistuses on selliseid kaupu koguväärtuses 782 krooni 30 sendi eest. Kohus leiab, et esimese osa süüdistusest tuleb välja jätta järgmised asjad - 0,8 kg poissmehe küpsetatud seapraad koguväärtuses 82.08 krooni – sellist asja ei ole süüdistatavatelt läbiotsimise käigus ära võetud ning kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõendaks, et 15.12.2008 süüdistatavad sellise asja oleks varastanud. Samuti tuleb süüdistusest välja jätta 0,66 kg Ranna Rootsi sülti koguväärtuses 47.20 krooni, kuna M.Truuver`ilt on küll ära võetud 2 karpi sülti, asitõendi vaatlusprotokollis on olemas karbi mõõtmed, on kirjas, et karbil ei ole mingeid silte ning kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, kui palju need karbid kaalusid (või pigem kui palju kaalus nendes karpides olev sült) ja miks on need loetud just 17 Ärakiri 1-09-8036 Ranna Rootsi süldiks. Samuti tuleb süüdistuse mahtu vähendada vaakumpakendis koduse singi osas – süüdistuses on kirjas 3 kg, M.Truuver`ilt on ära võetud 1,2 kg kodust sinki ja selle kohta, kuidas on tõendatud 1.8 kg koduse singi vargus, ei ole kohtule tõendeid esitatud. Seega singi osas tuleb süüdistuses õigeks lugeda 1,2 kg vaakumpakendis kodust sinki kilohinnaga 92.04 krooni koguväärtuses 110 krooni 45 senti. M.Merisalu`lt on küll ära võetud 0,3 kg rullsinki, kuid kohus leiab, et toodete nimetused on erinevad ja seda ei saa lugeda koduse singi hulka. 0,3 kg rullsingi vaakumpakendis vargus süüdistuses puudub. Seega süüdistatavatelt ära võetud ja süüdistuses kirjas olevate asjade koguväärtus peale eelnimetatud asjade võrra süüdistuse vähendamist on 782.30 - (47.2+82.08+165.67)=487 krooni 35 senti. Süüdistuse teine osa – „.. ja eeluurimisega kindlaks tegemata sortimendiga sinki, täissuitsuvorsti, suitsukonti, verivorsti ning muid liha- ja vorstitooteid. Vargusega tekitati AS-ile Maag Lihatööstus kokku varaline kahju 18 132 krooni 25 senti“. Riigikohus on otsuses 3-1-1-60-08 punktis 11 leidnud: “Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RK kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-06 - RT III 2006, 38, 322, p 14). Riigikohtu kriminaalkolleegium on samuti selgitanud, et süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa (vt RK kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 - RT III 2008, 9, 62, p 6.2). Kohus leiab, et süüdistuse teine pool on selline, mis ei luba süüdistatavatel oma kaitseõigust teostada. Selgesõnaliselt on kirjas, et eeluurimisega on kindlaks tegemata, mis olid ülejäänud varastatud tooted. Süüdistuse tekstist ei selgu, kuidas tekkis kannatanule AS-ile Maag Lihatööstus vargusega varaline kahju 18 132 krooni 25 senti. Süüdistuse teises osas ei ole välja toodud ei varastatud asju, nende kogust ega hinda. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-65-05 märkinud: „kui varastatu rahalist väärtust ei ole tuvastatud, kuid varastatu kogus on kindlaks tehtud ning asjaoludest ilmneb, et tegemist ei saa olla väheväärtusliku asjaga § 218 mõttes, ei tule varastatu väärtust näidata ning varastatu rahalise väärtuse kindlakstegemine võib toimuda ka tsiviilkohtupidamise korras.“ Seega on Riigikohus leidnud, et ka olukorras, kus asjade täpne väärtus ei ole teada, on võimalik tuvastada kas tegemist on KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteoga ja seda näiteks läbi asja koguse. 15.12.2008 süüdistuses on aga kirjas asjade kogused ja hinnad, mis süüdistatavatelt kätte saadi ja siis on nenditud, et eeluurimisega kindlaks tegemata sortiment - ei asjade kogust, hinda ega mitte mingit muud asjaolu, mis annaks võimaluse aru saada, kuidas on vargusega tekkinud kahju summas 18 132 krooni 25 senti. AS Maag Lihatööstus esindaja on kannatanuna küll kirjeldanud, kuidas tema arvamuse kohaselt nimetatud kahju tekkis, kuid kohus leiab, et vargusega tekitatud kahju kujunemine peab arusaadavalt ja selgelt olema kirjas ka süüdistuses, et süüdistatavad saaks teostada kaitseõigust. Süüdistatavad ei pea oletama ja kriminaalasjas olevate materjalide pinnalt tuletama, et kuidas kahju võis tekkida, vaid see peab olema selgesõnaliselt ja arusaadavalt süüdistuses kirjas. Varastatu väärtus on KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul üks asjaolu, mis kindlasti peab olema ära näidatud, et saaks tuvastada, kas kuriteokoosseis on täidetud. Kuna aga 15.12.2008 süüdistuse teksti teises pooles on kirjas, et eeluurimisega ei ole kindlaks tehtud mis tooteid varastati, siis kohus leiab, et süüdistuse teine pool on koostatud puudulikult ja kohtul ei ole võimalust esitatud süüdistuse piirest väljuda. Kuna süüdistuse esimeses pooles on vargusega tekitatud kahju suuruseks 487 krooni 35 senti, siis KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt 15.12.2008 ei ole tõendamist leidnud, kuna vara väärtus süüdistuses ei ületa 1000 krooni. 18 Ärakiri 1-09-8036 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 15.12.2008 episoodis tuleb süüdistatavad süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista, kuna kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 16.12.2008 kuriteoepisoodis on süüdistatavate M.Jõeorg ja M.Merisalu süü tõendamist leidnud. Süüdistatav M.Jõeorg on oma ütlustes /tl 83-86/ öelnud: „ kuna nad 15.12.2008 vargusega vahele ei jäänud, siis julges ta endale kotti panna ühe rulli sinki „Poissmees“. Marika pani enda jaoks jälle samamoodi vorsti ja singitooteid kottidesse ja kastidesse ning viis autosse. Ka seekord vaatas kõrvalt, et rahvast ei tuleks ja nad vahele ei jääks. Mida konkreetselt Marika oli kottidesse pannud, ta ei näinud, kuid ta eeldas jälle või lootis, et sellest, mida Marika sinna kottidesse pani, saab ta jälle mingi osa endale.“ Süüdistatav M.Merisalu on öelnud: „Ka 16.12.2008 öösel oli tema see, kes toppis kotti sinki, vorsti ja neid tooteid, mis on kahtlustuses kirjas ja samas koguses. Marge pidi jälgima, et keegi peale ei satuks ja ei aidanud midagi kotti ega kasti panna.“ Ülekuulamisprotokollis on kirjas, et Marge oli see, kes valvas ja kaitsja M.Frey leidis, et seetõttu ei ole tõendatud, et Margit Jõeorg kuriteos osales – seal valvas keegi Marge. Kohus leiab, et tegu on ilmse kirjaveaga, sest eelnevalt ju M.Merisalu ütleb, et Margit oli vargusega nõus. Ka asitõendi CD-R plaadi vaatlusel kohtus kinnitasid M.Jõeorg ja M.Merisalu, et need kaks naisterahvast on just nemad ja salvestuselt on näha, et nad tegutsesid just nii nagu M.Merisalu ütles, tema pani asju kotti, M.Jõeorg valvas. M.Jõeorg kinnitas, et tema on salvestusel naisterahvas 2 – kellel on peas valge sirmiga müts. Videosalvestuselt on näha, et kaks isikut toimetavad koos – liiguvad koos ühest ruumist teise. M.Jõerg ei oota seal lihtsalt, millal koju saab, ta liigub koos M.Merisaluga, on kogu aeg tema lähedal, liigub nii palju, et jälgida ümbrust. Ka kohtuistungil M.Jõeorg korduvalt kinnitas, et teadis, et toimub vargus, tema valvas ja lootis, et M.Merisalu ka talle mingeid tooteid annab. Nii on M.Jõeorg öelnud: „ Nägi, mis toimub ja teadis, mis toimub. Teadis, et Marika tahtis kaupa võtta. Oli juttu sellest, rääkisid seda, et on vaja kaupa võtta natuke. Mõlemad ei pidanud kaupa võtma, tema ei võtnud, aga Marika pidi võtma jah. Marika pidi enda jaoks võtma ja arvas, et ta annab talle ka natuke.“ Hiljem on täpsustanud: „Lootis ise sealt ka midagi saada, oleks kaupa saanud sealt küll ja Marika oleks talle andnud sealt midagi. Kui ülemus ei oleks näinud, et ta märku annab teistele, siis jah oleks märku andnud, et on märgatud.“ Tegu on toime pandud grupis, sest M.Jõeorg ja M.Merisalu tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel – varastada AS Maag Lihatööstuse toodangut, selleks oli nendel kokku lepitud tööjaotus – M.Merisalu pani asju kotti ja toimetas kotid välja ja M.Jõeorg valvas, et võimalikust lähenevast ohust märku anda. Asjaolu, et M.Jõeorg ise ühtegi toodet kotti ei pannud ja kotte autosse ei viinud, ei oma tähtsust. Selgelt tuleb välja nii M.Merisalu, kui ka M.Jõeorg enda ütlustest, et M.Jõeorg ülesanne oli valvata, et keegi vargusele peale ei satuks. Samuti on M.Jõeorg kinnitanud, et ta ikka lootis ka M.Merisalu poolt võetud kottidest midagi saada. Seega on selgelt välja joonistunud kummagi isiku ülesanne grupis – üks pani asju kotti ja teine valvas, et anda ohu puhul märku ja mõlema tegevuse eesmärgiks oli varastada lihatooteid. Asitõendi vaatlusprotokolli /tl 7-16/ kohaselt võeti M.Merisalu autost ära seitse kilekotti AS Maag Lihatooteid ja kannatanu avalduse /tl 2/ ning kanntanu esindaja K.K ütluste /tl 17-18/ kohaselt olid need just süüdistuses nimetatud tooted. Kannatanu K.K kinnitab, et tööstuses kaaluti kaup, mis M.Merisalu auto pagasnikust neile kilekottides tagastati, üle ja selle alusel ongi esitatud vargusega tekitatud kahju suurus. 16.12.2008 kuriteoepisoodis oli varastatu väärtus 7937 krooni 30 senti, kuid kanatanu AS Maag Lihatööstus ei ole tsiviilhagi esitanud, kuna varastatud tooted on AS Maag Lihatööstus tagastatud ja realiseerimiskõlbulikud /tl 17-18/. Kohus leiab, et 16.12.2008 episoodis tuleb süüdistatavate käitumine kvalifitseerida varguse katsena.

§ 268

lg 8 sätestab, et kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. 19 Ärakiri 1-09-8036 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pidas AS Maag Lihatööstus töötaja T N M.Merisalu ja M.Jõeorg kinni AS Maag Lihatööstuse territooriumil peale seda kui nad varastatud kraami olid autosse pannud, riided vahetanud ja tahtsid lahkuda. Kannatanu K.K on kinnitanud oma ütluste /tl 19-21/, et M.Merisalu auto oli eelnevalt pargitud lihatööstuse kinnisel territooriumil olevasse parklasse, paremale positsioonile, s.o. sellele uksele lähemalt, kust nad kauba välja tõid ja samas ka kohale, kust on kõige mugavam kohe territooriumilt välja sõita.“ Tunnistaja T.N on öelnud /tl 5859/, et „sellel ajal kui teised töölised olid töö lõpetanud, hakkasid kaks naist Margi Merisalu ja Margit Jõeorg omale kaupa kottidesse panema. Kui ta kaamerast nägi, et nad olid kotid autosse pannud ja nad läksid riideid vahetama, siis läks ta majast välja naisi ootama. Kui nad auto juurde tulid, palus ta neil näidata, mis autos on .“ Süüdistatav M.Merisalu on öelnud:“ Auto seisis tal asutuse valgustatud parklas, mis on mõeldud töötajate autode jaoks ja kui neil selline plaan oli juba tehtud, siis mingil ajal käis ta väljas ja parkis auto selliselt, et lühem maa oleks kotte autosse tassida.“ Kohus leiab, et kuna süüdistatavad olid koos varastatud kaubaga veel AS Maag Lihatööstus valvataval territooriumil, siis selleks hetkeks ei olnud neil veel tekkinud võimalust varastatut oma äranägemise järgi kasutada. Riigikohus on otsuses 3-1-1-23-08 leidnud: „Kolleegium peab siinjuures täiendavalt vajalikuks märkida, et süüdistatava tegu oleks tulnud käesoleval juhtumil kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena siis, kui tal oleks õnnestunud mobiiltelefoniga baarist väljuda. Alles sellisel juhul oleks süüdistataval tekkinud võimalus varastatut oma äranägemise järgi käsutada.“ Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 16.12.2008 kuriteoepisood tuleb kvalifitseerida varguse katsena. Samuti tuleb süüdistusest tuleb välja jätta punkt 4 – et M.Jõeorg ja M.Merisalu panid varguse toime isikutena, kes on eelnevalt toime pannud varguse, kuna 15.12.2008 kuriteoepisoodis mõistab kohus mõlemad süüdistatavad õigeks ja vastavalt karistusregistrile ei ole kumbki isik karistusregistrisse kantud. Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.Jõeorg ja M.Merisalu süü nendele süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Merisalu ja M.Jõeorg tulevad süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi süüdi mõista. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör palus arvestada seda, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör palus süüdi mõista Merisalu ja Jõeorg KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada mõlemat 7 kuu vangistusega, § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, see on 2 kuu 10 päeva võrra ja kandmisele kuuluvaks lugeda 4 kuud 20 päeva vangistust. Merisalu, Jõeorg puhul arvata KarS § 68 alusel eelvangistus
  3. 12 karistusaja hulka ja 4 k 19 päeva vangistust ärakandmisele. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada süüdistatavad tingimisi 18 kuulise katseajaga, mille kestel on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on M.Merisalu puhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et M.Jõeorg on küll oma süüd tunnistanud, kuid tema puhul ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest, kuna ta tegelikult on püüdnud ennast õigustada ja leidnud, et kuna tema ainult jalutas seal ringi ja natuke vaatas, siis ei ole tema varastanud. 20 Ärakiri 1-09-8036 Kuigi varastatu on AS Maag tagastatud ja seeläbi kuriteoga tekitatud kahju hüvitatud, ei saa seda lugeda KarS § 57 lg 1 p 2 järgi kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuna kuritegu jäi katse staadiumisse ja seetõttu õnnestus kogu varastatu koheselt kannatanul tagasi saada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et M.Jõeorg ja M.Merisalu on teo toime pannu kavatsetult. Nende eesmärk oli võõra asja äravõtmine sellel ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteo põhjuseks oli just nimelt see, et M.Jõeorg ja M.Merisalu soovisid saada endale võõrast vara - AS Maag Lihatööstus erinevat toodangut. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õienditele /tl 91 ja 106/ ei ole M.Jõeorg ega M.Merisalu karistusregistrisse kantud. Tl 123 on iseloomustus, antud AS Maag Lihatööstus poolt – Marika Merisalu töötas AS Maag Lihatööstuses alates 17.09.2007 kuni 16.12.2008 pakkija-komplekteerija ametikohal, Margit Jõeorg töötas AS Maag Lihatööstuses alates 04.10.2004 kuni 16.12.2008 kaaluoperaator-pakendaja ametikohal. Kõik nad täitsid oma tööülesandeid rahuldavalt ning kellelgi ei esinenud probleem tööl käimisega. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega. Tegu on toime pandud kavatsetult ja kohus leiab, et rahaline karistus ei täida karistuse eesmärki – mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vastavalt süüdistatavate ütlustele oli üheks kurteo tõukeks ka asjaolu, et nad leidsid, et palk on väike ja nende pered ei saa majanduslikult hakkama. Seega rahaline karistus ei mõjutaks mitte ainult süüdistatavaid, vaid ka nende peresid ja olukorras, kus ilmselges majanduslikus kitsikuses olevatele süüdistatavatele (kumbki ei tööta ja ülalpidamisel on alaealised lapsed) määrata rahaline karistus, võib see pigem mõjutada raske majandusliku olukorra tõttu uute kuritegude sooritamist. Kohus leiab, et nii süü suurus kui karistuse eripreventiivne eesmärk tingivad M.Jõeorg`ile ja M.Merisalu`le karistuseks vangistuse mõistmist. Kohus leiab, et vangistuse saab mõista karistusliigi alammäära lähedase, sest tegu jäi katse staadiumisse. Samas ei ole võimalik mõista karistuseks vangistuse alammäära, kuna tegu oli toime pandud kavatsetult. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada M.Jõeorg`ile ja M.Merisalu`le mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Samas leiab kohus, et mõlemad süüdistatavad on võimalik KarS § 74 lg 1 alusel vabastada tähtajalise vangistuse kandmiselt tingimuslikult koos nende allutamisega käitumiskontrollile. Mõlemad isikud on varem karistamata ja kohus leiab, et käitumiskontrolli teostamisega isikute üle on võimalik suunata neid õiguskuulekale käitumisele ja täita karistuse eesmärke. Tõkend Vastavalt tl 82 olevale kahtlustatavana kinnipidamise protokollile on Margit Jõeorg olnud kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2008 kell 04:18-15.

  1. M.Jõeorg suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 90/, mis tuleb tühistada. Vastavalt tl 97 olevale kahtlustatavana kinnipidamise protokollile on Marika Merisalu olnud kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2008 kell 04:18-15.
  2. M.Merisalu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 105/, mis tuleb tühistada. M.Truuver suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 116/, mis tuleb tühistada. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Kannatanule AS Maag Lihatööstus on 15.12.2008 kuriteoepisoodis esitanud tsiviilhagi 18132.25 krooni suuruses summas, mis on hüvitamata.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatavad 15.12.2008 kuriteoepisoodis õigeks, siis kohus jätab AS Maag Lihatööstuse tsiviilhagi summas 21 Ärakiri 1-09-8036 18132.25 läbi vaatamata. Vastavalt lõikele 3 on kannatanul AS Maag Lihatööstusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 16.12.2008.a toime pandud vargusega seoses on tekitatud varaline kahju 7937.30 krooni, mis on hüvitatud toodete tagastamisega /tl 133-136/. Seega 16.12.2008 episoodis tsiviilhagi puudub. Asitõendid Tl 7-16 on vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kus on vaadeldud sõiduauto Ford Mondeo reg nr 345 AZO – hõbehalli värvi. Sõiduki pagasiruumis on seitse valget värvi, sangadega kilekotti. Kilekottide sees on erinev sortiment AS Maag Lihatööstuse lihatooteid. Ford Mondeo jäeti kasutaja Marika Merisalu valdusesse. AS Maag Lihatööstuse tooted tagastati AS Maag Lihatööstusele; Tl 28-29 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud vaakumpakendis praetükki. Vaakumpakendil ühtegi silti ega märki küljes pole. Praetüki pikkus ca 19cm, kaalub ca 1,2 kg . Asitõend jäetud M.Jõeorg valdusesse. Tl 34-37 on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud M.Truuver elukohast leitud asitõendeid vaakumpakendis lihatükki, kolm latti vorsti ja kaks karpi sülti. Vaadeldud asitõend jäetud M.Truuver valdusesse. Tl 42-49 on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud M.Merisalu elukohast leitud asitõendeid - vaakumpakendis singitükk, neli latti vorsti, üks pakend vorste ja kaks pakendit viilutatud vorsti. Vaadeldud asitõend jäetud M.Merisalu valdusse. Prokurör süüdistuskõnes leidis, et süüdistatavad tuleb vabastada nende valdusesse jäetud toodete osas vastutava hoiu kohustusest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatavatele oleks pandud asitõendite osas vastutava hoiu kohustus. Tl 50-55 on asitõendi CD-R salvestuse vaatlusprotokoll – asitõendil on salvestus AS Maag lihatööstuse turvakaamerast 15.12.2008 ja 16.12..2008. Asitõend ise asub kriminaalasja juures.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb asitõend CD-R plaat jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.

§ 175

lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud: –M.Truuver kaitsjale T.Bekker kohtueelses menetluses makstud tasu 1144 krooni 60 senti /tl 142143 / ja kohtumenetluses makstud tasu 2544 krooni, kokku 3688 krooni 60 senti; - M.Merisalu kaitsjale H.Loonde kohtueelses menetluses makstud tasu 420 krooni /tl 149-150/ ja kohtumenetluses makstud tasu 1250 krooni, kokku 1670 krooni; – M.Jõeorg kaitsjale M.Frey kohtueelses menetluses makstud tasu 1621 krooni 30 senti /tl 156-157/ ja kohtumenetluses makstud tasu 2544 krooni, kokku 4165 krooni 30 senti. 2.

§ 175

lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni. 3. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: -advokaat T.Bekker`ile koopia tegemise kulud 93 krooni 80 senti /tl 140/; -advokaat H.Loonde`le koopia tegemise kulud 93 krooni 80 senti /tl 147/; -advokaat M.Frey´le koopia tegemise kulud 93 krooni 80 senti /tl 154/. Vastavalt

§ 181lg 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Seega tuleb M.Truuver kaitsjale advokaat T.Bekker`ile makstud tasu 3688 krooni 60 senti ja toimikust koopiate tegemise kulu 93 krooni 80 senti jätta riigi kanda. M.Jõeorg kaitsjale M.Frey`le makstud tasu sõidukulude ja sõidule kulutatud ajatasu osas jätab kohus riigi kanda, kuna kulud on tekkinud seoses sellega, et kaitsja on teisest piirkonnast ning kohus leiab, et süüdistatavaid tuleb kohelda võrdselt. Süüdistatav ei saanud valida, kas kaitsja on samast 22 Ärakiri 1-09-8036 piirkonnast või tuleb kaugemalt. Seega tuleb riigi kanda jätta M.Frey`le makstud kaitsjatasu summas 2289 krooni 72 senti. Kuna M.Jõeorg ja M.Merisalu mõistis kohus ühes episoodis õigeks ja teises süüdi, siis kohus jätab riigi kanda toimikust koopiate tegemise kulust kummagi süüdistatava puhul pool s.o. 46 krooni 90 senti. Samuti jätab kohus

§ 181

lg 1 alusel pool M.Merisalu ja M.Jõeorg kaitsjatele makstud kaitsjatasust riigi kanda. M.Jõeorg`ilt tuleb välja mõista kaitsjatasu 468 krooni 90 senti ja M.Merisalu`lt 417 krooni 50 senti. Vastavalt

§ 180lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Lõike 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. M.Jõeorg ja M.Merisalu kaitsjad taotlesid kas kõik või osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kuna mõlemad on töötud ja ülalpidamisel M.Jõeorg`il * alaealine laps ja M.Merisalu`l * alaealist last. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate varalist seisundit, tuleb neilt kummaltki välja mõista sundrahast pool. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.