1-08-6525/13

1-08-6525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märtsil 2009.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6525 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Rahvakohtunik Illari Kikkas Rahvakohtunik Maila Velström Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Deniss Džebrailov süüdistus KrK § 100 järgi üldmenetluses, Ringkonnaprokurör Rita Siniväli Süüdistatav Deniss Džebrailov isikukood: 37611080012, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidusega, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata; oli kahlustatavana kinni peetud 23.mai 2007; tõkend vahistamine kohaldatud 24.mail 2007.a ; 10.augustil 2007.a asendatud tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon; Kaitsja Vandeadvokaat Andres Gorkin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 311; 313 kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Deniss Džebrailov süüdistuses KrK § 100 järgi.
2. Tühistada Deniss Džebrailovi suhtes valitud tõkend – kautsjon, tagastada kautsjon summas 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni kautsjoni tasunud isikule.
3. Käesolevas kriminaalasjas viibis Deniss Džebrailov vahi all 23.maist 2007.a kuni 10.augustini 2007.a s.o 80 päeva.
4. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-le 1 lg 1 p 1 ja §-le 2 on Deniss Džebrailovil kuue kuu jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 80 (kaheksakümne) päeva eest.
5. Kannatanu V G poolt esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata.
6. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edas ebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 21.aprillil 2009.a. SÜÜDISTUS Deniss Džebrailovit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 12.01.1999.a kella 19.00 kuni 13.01.1999.a kella 00.30 korteris aadressil Tallinn, Xxx isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus tappis VG´i. Nimelt D.Džebrailov tekitas VG arvukalt erinevaid kehavigastusi, lüües kõva tömpesemega, sh rus ga ja saabastatud jalaga ning kööginoaga temale rohkearvulisi lööke pea ja keha piirkonda. Samuti tekitas Deniss Džebrailov VG üliraske eluohtliku kehavigastuse- peaaju põrutuse, mis võis tekkida igast löögist pähe, milliseid lööke oli mitu ja jätsid jälje verevalumite ja põrutushaavade kujul ning mille tõttu VG sündmuskohal suri. Tahtliku tapmisega pani Deniss Džebrailov toime KrK § 100 järgi (vastab KarS § 113) kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavana üle kuulatud Deniss Džebrailov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi selles, et elas kuni 1992.a vanematega Eestis, kuid lahkus siis Venemaale, tagasi tuli ta 1997.a detsembris, küllakutsega, mille saatis ema õde LS. Viisa oli üheks kuuks, pärast selle lõppemist jäi Eestisse illegaalselt, 1998.a püüdis küll KMA kaudu dokumente ajada, kuid selgus, et taotlus tuli esitada Eesti saatkonda Venemaal. 1998.a algusest hakkas elama VG, enne seda oli elanud KK juures. Pärast VG lahkuminekut kolis Tartusse, kuna sai sinna töökoha, elas Annelinnas, kuid täpset aadressi ei mäleta. V rääkis temale enne Eestisse tulekut VB , kes küsis, et kas ta ei saaks VG aidata, et too on üksi jäänud. Eestisse tulles läks ta VG külla, tutvustas end ta isale. Sai aru, et VG olid materiaalsed raskused ja probleemid isaga, kuna see jõi. Algul suhtlesid VG harvem, siis tihedamini, kuni hakkasid koos elama V ja tema isa korteris. V G majanduslik olukord oli halb, kord töötas, siis mitte, isa ei abistanud majapidamises, süüdistatav asus tööle müürsepana, aitas peret ka rahaliselt. Probleemid tekkisid neil sellest, et V G oli väga mõjutatav O.S poolt. V isaga olid ka suhted keerulised, sest ta jõi pidevalt, süüdistatav püüdis talle silma alla mitte sattuda, olukord oli keeruline. V isa tööl ei käinud, viis korterist asju välja, ka sellest tekkisid tülid. 05.01.1999.a oli aktiga antud üle viimane objekt, kus ta Tallinnas töötas – SEB panga peahoone, neile maksti palgad välja, 9.jaanuari 1999.a hommikul sõitis ta Tartusse, kuna sai seal tööd, nii et 12.01.1999.a oli ta Tartus. Sellest, et VG oli tapetud sai ta teada 2007.a siis kui ta kinni peeti ja talle kahtlustus esitati. Viimati oli VG korteris 8.01 õhtul vastu 9.jaanuarit, ootas V t ja ööbis seal. V G ei olnud sel öösel kodus. VG oli raskes joobes, käis mööda korterit ringi. Järgmisel hommikul lahkus korterist koidikul, et sõita hommikuse bussiga Tartusse. VG magas, kui tema korterist lahkus. Läks SS juurde, et too viiks ta autoga Bussijaama. Prokuröri taotlusel avaldas kohus süüdistatava poolt antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt eeluurimisel antud ütlused alljärgnevalt: II kd tl. 70 “ Sellel päeval 13.01.1999.a tulin kella 20.00-23.00 vahel aadressile XXX“ 2 II kd tl. 70 „Nüüd 13.01.1999.a õhtu juurde tagasi tulles, siis ma sisenesin Xx korterisse, et jääda V ootama.“ II kd tl. 71 „Mina avasin oma toa ukse ja uksest väljudes märkasin, et minu toa vastas olevas V toas lamas V pika li maas. Põrandal oli verd, kuid V ma haavasid ei näinud. V nägi välja, et ta oli surnud, kuid ma ei puudutanud teda ja ma ei saa kindlalt öelda, et ta oli surnud. Mina kiirabisse ei helistanud, sest ma ei tahtnud selle asjaga siduda.“ II kd tl.71 „Kui ma 14.01.99.a hommikul xxx korterist lahkusin, siis ma ei mäleta, kas välisuks oli lukustatud või lukustamata.“ Vastuseks prokuröri küsimusele selles, et miks on ta kohtueelsel uurimisel andnud teistsuguseid ütlusi seoses viimase viibimisega VG korteris ning millega seletab vastuolu, selgitas Deniss Džebrailov, et uurija rõhutas seda kuupäeva, küsides, mida ta sel päeval tegi. Kuupäevadest hakkas aru saama alles siis, kui tutvus koos kaitsjaga toimikuga. Kuigi aega on palju mööda läinud eeldab ta et ei näinud lahkudes VG toas verd. Vastates kannatanu esindaja küsimustele selgitas süüdistatav Deniss Džebrailov, et ta ei mäleta, millises seisundis oli VG, kui ta korterist lahkus, samuti ei mäleta, et oleks näinud verd. Tartus elas vähem kui aasta, Tallinnas tagasi oli 2000.a, üüris kortereid erinevates kohtades. Vastates kaitsjale kinnitas Deniss Džebrailov, et ta ei ole kunagi tarvitanud füüsilist vägivalda V ja V G suhtes. Kannatanuna üle kuulatud V G andis ütlusi selles, et teab süüdistatavat kooliajast, kuid lähemalt tutvus 1997.a kui süüdistatav koos SS tuli talle külla. Mõned korrad kohtusid tänaval, sõbranna juures, kuid siis hakkasid nad Deniss Džebrailoviga käima. 1998.a jaanuaris hakkasid kannatanu ja süüdistatav koos elama kannatanu ja tema isa korteris aadressil Xxx, korter oli väike kahetoaline, kuid isa ehitas selle veidi ümber nii, et isoleeris toad. Isa elas suures toas, nemad koos süüdistatavaga väikeses toas, ehk magamistoas. Kuni märtsini 1998.a olid nende suhted head ja normaalsed, kuid siis hakkasid suhted halvenema, sest Deniss Džebrailovi viisa aegus ja ta jäi Eestisse elama illegaalselt. Midagi Deniss Džebrailov ette ei võtnud et enda olemasolu legaliseerida, kuid rääkis, et teeb kannatanule lapse ja siis saab ametlikult Eestisse jääda. Kannatanu isaga olid algul suhted head, kuid halvenesid samuti seepärast, et ta end ei legaliseerinud. Kannatanu ja süüdistatava Deniss Džebrailovi suhted muutusid halvaks, süüdistatav peksis teda, seepärast et ta oli mees, kannatanul oli vigastusi, ta pöördus mõnel korral ka arsti poole. Ka isal olid tülid Deniss Džebrailoviga, seepärast, et isa ei kiitnud nende suhet heaks, astus tema kaitseks välja. Ühel korral, 1998.a suvel tuli kannatanu koju ja leidis eest isa, kes oli kõvasti läbi pekstud, nägu üleni sinine. Kannatanu hakkas nutma, küsis miks, Deniss Džebrailov palus vabandust nii tema kui isa käest, nad ei pöördunud politseisse. Koos elasid nad Deniss Džebrailoviga kuni 1998.a juulikuuni, kui kannatanu oli rase ja tegi aborti. Algselt käis Deniss Džebrailov palumas, et ta ei teeks aborti, kuid kuna nad ei olnud enam koos, siis otsustas kannatanu ikka aborti teha. Pärast seda nad Deniss Džebrailoviga koos ei elanud, kuid viimane käis teda mõnitamas, tuli ette teatamata erinevatel aegadel, tavaliselt etteteatamata, prõmmis tugevalt uksele, näitas üles agressiivsust, seepärast kannatanu avas ukse. Ühel korral, 1998.a hilissügisel kirjutas avalduse politseile, kuid midagi ette ei võetud. Rääkis oma olukorrast OS . sõbranna emale, kes elas Valdeku 112A-9 majas. S maja asub paralleelselt tema majaga, S korteri akendest on hästi näha tema korteri aknad. Paar päeva enne isa surma nägi tänaval Deniss Džebrailovit, kes saatis ta tööle, üritas külge lüüa, suudelda, palus andeks, kannatanu ei mäleta, kas Deniss Džebrailov kägistas teda tol korral või mitte. 11.01.1999.a hommikul oli kannatanu kodus, siis läks telefoniautomaadi juurde, et teha anonüümne kõne politseile, et Deniss Džebrailov elab Eestis illegaalselt. Koju tagasi tulles oli neil isaga tüli, nad 3 vaidlesid teemal, et miks Deniss Džebrailov käib nende juures, kannatanu vihastas isa peale ja läks OS juurde, kuhu jäi ööseks, sest oli isaga tülli läinud. Nad tahtsid ennustada, seepärast jäi sinna ööseks. 12.01.1999.a hommikul läks OS juurest tööle, tegi inventuuri ning lõunast tuli taas tagasi OS juurde. Õhtul tahtsid taas ennustada. OS tuli ja ütles, et imelik, et kannatanu korteris kord põleb tuli, siis kustub. Nad vaatasid tulede süttimist ja kustumist koos aknast. Kannatanule tundus see imelik, sest kui isa oli purjus, siis ta jättis tule ööseks põlema. Nad ei julgenud ise korterisse minna, jäid ootama, kuni S Ž koju tuleb. Kella 22.30 ajal tuli Ž koju, kannatanu ja Ž läksid kannatanu korterisse. Korteri uks oli kinni, kuid ei olnud lukus. toas lamas isa põrandal, kannatanu ei saanud aru, kas ta oli surnud või mitte. S Ž tahtis helistada politseisse, kuid kodutelefoni juhtmed olid puruks rebitud. Läksid tagasi OS ´i korterisse, kust helistasid politseisse, seejärel läksid tagasi kannatanu korterisse, kus ootasid koridoris politseid. Pärast seda juhtumit ta Deniss Džebrailov´it enam ei kohanud, sai politsei käest teada, et ta on üle piiri läinud. Kahel korral oli helistatud üürnikele, kes seal korteris elasid, kaugekõne, keegi noormees, kes oli küsinud, kas kannatanu elab veel seal korteris ja kas isa veri on laest maha pestud. 1999.a kevadel sai kannatanu telegrammi, see oli saadetud Moskvast. Kohus avaldas prokuröri taotlusel kaitsja nõusolekul kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks I kd tl.87 telegrammi, koos tõlkega eesti keelde tl 88: „ПРИВЕТ ИЗВИНИ ЧТО ТАК УЕХАЛ ЕСЛИ НИЧЕГО НЕ ПОЛУЧИТСЯ ВЕРНУСЬ ВЕСНОЙ ЛЮБЛЮ ТЕБЯ = ДЖЕФSamuti avaldas kohus prokuröri taotlusel kaitsja nõusolekul kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võetuse määruse koos tõlkega eesti keelde (I kd tl.59-60), võetuse protokolli koos tõlkega eesti keelde (I kd tl.61-62), millest nähtub, et 13.jaanuaril 1999.a teostati V G käes olnud sedeli võetus, mille V G sõnade kohaselt leidis ta 1998.a detsembri algul XXX korterist. Samuti avaldas kohus asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (I kd tl. 63-64), millest nähtub, et on vaadeldud V G ´lt võetud sedelit, millel on venekeelne tekst „СВОЛОЧЬ ЗА ЭТО Я ТЕБЯ УБЬЮ“ ja allkiri „JEFF“, mis on kirjutatud ladina tähtedega. Viimase kirja kohta selgitas kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud V G , et leidis sedeli 1998.a detsembri algul oma korterist, kuid kellele see mõeldud oli, kas isale või temale, ei oska ta öelda, kuna Deniss Džebrailov käis pidevalt teda mõnitamas, peksmas kägistamas. Neil olid pidevad tülid, kuid politseid ta välja ei kutsunud, naabrid tülisid ei näinud. Kui nad Deniss Džebrailov´iga koos elasid, siis hoidis viimane oma asju seinakapis, mis oli väikeses toas voodi jalutsis, kuid mitte selles kapis, mida on näha fototabelilt I köites tl.12 pöördel ülemisel pildil. Koduselt telefonilt oli helistatud Moskva numbril, see selgus siis, kui tuli telefoniarve ja seal oli kõneeristus. Number oli talle võõras, kuid seda et tegemist oli Moskva koodiga, ta kinnitab, kuigi praegu enam nimetada ei oska, milline see kood oli, sest praegu on Moskva kood teistsugune. I köites fototabelil lk 55 olevas noas tundis kannatanu V G ära nende koduse kööginoa, kuid ei oska kinnitada, kas nägi seda kodus, kui isa laiba avastas, sest oli šokis ei märganud midagi. Iseloomustab Deniss Džebrailov´it kui väga tasakaalutut, agressiivset inimest, kes korduvalt ähvardas neid isaga ära tappa. Kui nad koos elasid, siis algul ta seda agressiivsust ei märganud, kuid hiljem, kui suhted halvenesid, tuli see välja. Süüdistatav käis riides järgmiselt: T-särk, mustad teksased, poolp d nööritavad sõjaväesaapad, talvel kandis musta nahktagi, samuti kandis peapaela. Tsiviilhagi on 8190 krooni, mis koosneb matustekuludest ja korteri remondile kulunud summast. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kannatanu V G , et koos Deniss Džebrailov´iga elasid nad umbes pool aastat, süüdistatav meeldis talle, kannatanu tahtis temaga koos elada. Isa jõi pärast ema surma tihti, sellesse, et tema isa alkoholi tarvitas suhtus kannatanu halvasti, see ei meeldinud ka Deniss Džebrailov´ile. Sel õhtul, kui neil oli isaga tüli ja V G kodust ära läks ning OS ´i juures 4 ööbis, oli isa veidi purjus. Järgmisel päeval ta kodus ei käinud ja isaga ei kohtunud. Seda, et kannatanu läks isaga tülli ja ööseks koju tulla ei kavatsenud, ei saanud Deniss Džebrailov teada. Tunnistajana üle kuulatud JJ andis kohtus ütlusi selles, et tunneb Deniss Džebrailov´it lapsepõlvest, elasid ühes majas, koos käisid lasteaias. Teab seda, et mingi aeg elas Deniss Džebrailov koos V G ´ga. Teab nende suhetest niipalju, kui V G rääkis, et neil olid tülid, et Deniss Džebrailov on teda korduvalt peksnud, kuid V G ei armastanud ebameeldivaid asju rääkida. Tunnistaja oli p lt Eestist ära, kui tagasi tuli 1998.a oktoobris, siis olid V G ja Deniss Džebrailov juba lahku läinud. VG rääkis tunnistaja viimati telefoni teel, kella 19.00 ajal samal õhtul, kui ta tapeti, tunnistaja helistas ja küsis kus V on. VG oli rahulik, tunnistaja ei oska hinnata, kas ta oli purjus või mitte. Pärast VG surma tõid poisid (V L , M ja S ) SS juurde koju ja tõid SS tema maja trepikotta aadressile XXX, selleks, et rääkida. Seal rääkis S S neile, et Deniss Džebrailov käis S i juures, viimane andis talle raha ja asjad ja Deniss Džebrailov oli SS öelnud, et ta vist tappis oma äia. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et eeluurimisel ta ei öelnud, et Deniss Džebrailov oleks kasutanud V G suhtes füüsilist vägivalda (II kd tl 32; avaldatud kaitsja taotlusel) seetõttu, et uurija küsimus oli talle ootamatu, ta ei olnud valmis sellele vastama, kuid nüüd, kohtus, on valmis. Tunnistajana üle kuulatud OS andis kohtus ütlusi selles, et tunneb VG lapsest saati, kuna too oli tunnistaja tütre sõbranna, Deniss Džebrailov´it tutvustas V G talle 1998.a. VG on tunnistajal lähedased suhted, peab end ainsaks inimeseks, keda V G peale ema surma usaldas, kelle õla najal nuttis. VGi nägi tunnistaja päev enne tema surma, ta käis tunnistaja juures seetõttu, et tütar ei ööbinud öösel kodus ning teadis, et tunnistaja on ainus, kelle juures võis tütar ööbida. V G tuli tunnistaja juurde 10.jaanuaril, rääkis, et läks isaga riidu, isa tuli 11.jaanuari päeval. VG küsis tunnistajalt keefiriraha, oli silmnähtavalt pohmellis. Tunnistaja käis poes, hiljem rääkis VG sellest tülist, miks tütar kodust ära tuli. Enne kui ära läks küsis VG tunnistajalt, kas see on tõsi, et tütar tegi Deniss Džebrailov´ist aborti. V G oli Deniss Džebrailoviga tutvunud aasta alguses, kui too Eestisse tagasi tuli. Kas jaanuaris või veebruaris käis ta koos V tunnistaja juures külas, rääkis oma elust, et oli Baikonuril aega teeninud, et ema elas Moskvas ja et isaga on riius, ei suhtle. Rääkisid perekonnaelust ja muust ja tunnistajale jäi mulje, et Deniss Džebrailov tahab V koos olla vaid sellepärast, et saada sissekirjutust, et ta ei armasta V t. Koos elasid nad juba jaanuarist, kuid pärast seda hoiatust ei tulnud V G enam tunnistaja juurde, kuna ei tahtnud, et too Deniss Džebrailov´ist halba räägiks. Tuli V alles siis kui oli rase. V tegi aborti, põhjuseks oli see, et Deniss Džebrailov peksis teda, samuti ei olnud neil raha et last üleval pidada. Peksis Deniss Džebrailov V sellepärast, et viimane küsis talt söögiraha ja nõudis, et Deniss Džebrailov oma viibimise Eestis legaliseeriks. Algul võttis VG Deniss Džebrailovi hästi vastu, kuid hiljem hakkasid nende vahel tülid. VG tarvitas alkoholi, pärast ab asa surma 1994.a hakkas kõvasti jooma. Ühel korral tõi ta korterisse ka külalisi, kuid siis varastatu korterist väärtuslikke asju, sellest tuli tüli ja pärast seda VG enam joomakaaslasi korterisse ei toonud, kuid see juhtus aastaid varem. Kusagil jaanipäeva paiku 1998.a tegi V G aborti, pärast seda umbes kolme päeva pärast läks tunnistaja teda koju vaatama, V istus tekk ümber, värises, tal oli tekkinud põletik. Tunnistaja kutsus kiirabi V viidi haiglasse. Pärast seda V G ja Deniss Džebrailov enam koos ei elanud, kuid kohtusid mõnikord ikkagi, Deniss Džebrailov ähvardas neid, et tapab V ja ta isa, tunnistaja ei võtnud seda juttu tõsiselt. V tuli jaanuaris ühel päeval tunnistaja juurde, näitas kaelal kägistamise jälgi ja ütles, et Deniss Džebrailov kägistas teda, pakkudes talle intiimsuhteid ebaloomulikul viisil. V ei nõustunud, sai peksa ja tuli kodust ära. Sel korral oli isa lasknud Deniss Džebrailovi korterisse, V kurtis, et Deniss Džebrailov joodab meelega isa ja siis mõnitab teda. 12.jaanuari 1999.a õhtu oli teine õhtu, kui V tunnistaja juurde ööseks jäi, nad tahtsid ennustama hakata ja ootasid, et S Ž tuleks töölt koju, et neljakesi ennustada. Tunnistaja oli enda toas, vaatas 5 telerit, kui WC-sse läks siis vaatas aknast V korteri aknaid nagu ta alati tegi. Seal oli midagi imelikku, isa toas kord põles tuli, siis kustus. Kutsus ka tüdrukuid vaatama, koos vaadati ka, et tuli vilgub, tüdrukud tahtsid kohe minna vaatama, mis on aga tunnistaja ei lubanud, kuna L oli sel ajal rase, ütles, et oodaku S Ž ära. Kui viimane kella 23.30 ajal töölt tuli, siis läksid tema ja V G korterisse vaatama, V tuli karjudes tagasi, et isa on tapetud. Kõik koos läksid V G korterisse tagasi, tunnistaja nägi V surnukeha maas lamamas, igal pool oli verd. Kes kutsus politsei, seda ta ei tea. Järgmisel hommikul pärast tapmist nägi tunnistaja kõrvalmaja ees Deniss Džebrailovit, umbes kell 9-10 ajal hommikul, tunnistajat nähes kadus Deniss Džebrailov kiiresti maja nurga taha. Pärast tapmist elas V G poolteist kuud tunnistaja juures, oli emotsionaalselt väga raskes seisundis, lõpuks pöördus pärast tunnistaja pealekäimist arsti poole. Kolm päeva peale matuseid tuli nende korterisse naisterahvas, kes ütles, et on Deniss Džebrailovi tädi ning otsis V t. Kuna V l oli raske majanduslik seis, siis lasi tunnistaja selle naise sisse, arvates, et ta tahab V t aidata. Kuid naisterahvas hakkas rääkima, et siis kui Deniss Džebrailov tappis V isa, oli V oodanud all trepikojas. Tunnistaja oli sellisest süüdistusest šokeeritud, kuid kinnitas, et sellist asja ei saanud olla, sest V oli sel öösel nende juures. Seepeale ütles naine, et V on ikka süüdi. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja OS , et kohtueelsel uurimisel antud ütlused (I kd tl 181) selle kohta, et V G oli neil ööd seetõttu, et isa jõi ja hakkas skandaalitsema, oli küll üks põhjus, miks V G kodus ei ööbinud, kuid teiseks põhjuseks oli see, et nad tahtsid ennustada, just nagu ta kohtus rääkis. Mis puutub sellesse, et ta eeluurimisel andis ütlusi, et ta ei teadnud VG´i ja Deniss Džebrailov´i tülidest (I kd tl 190; avaldatud kaitsja taotlusel), siis see küsimus uurija poolt oli ootamatu ja tal ei tulnud kõik kohe meelde, kuid nüüd mäletab täpsemalt. Tunnistajana üle kuulatud L E andis kohtus ütlusi selles, et on kannatanu V G sõbranna juba lasteaiast, Deniss Džebrailov´it tunneb sellest ajast, kui too hakkas VG käima, varem teadis teda vaid sellest ajast, kui käisid ühes koolis. Täpselt nende kooselu asjaolude kohta ei oska rääkida, kuna elas tollal teises rajoonis ja kohtus VG harva. Suvel 1998.a nägi V G kaelal sin t ja sai viimase jutust aru, et see tekitati talle kodus, vägivallaga ja mitte tema isa poolt. Teab samuti seda, et V G tülitses isaga Deniss Džebrailov´i pärast, kuna isale ei meeldinud see, et V G Deniss Džebrailov´iga suhtles. Jaanuari algus 1999.a tuli tunnistaja hommikul öisest vahetusest ema juurde, kohtas seal V G ´t kes läks tööle ja ütles, et õhtul hakkame ennustama. Seda, kas V G oli ka eelmisel ööl tema ema juures ööbinud tunnistaja ei tea, kuna oli tööl, kuid teadis, et V oli isaga tülitsenud ja palus emalt luba neil ööbida. Sel hommikul oli tunnistaja kodus, päeval kella 12 ajal tuli tunnistaja ema korterisse VG, kes otsus tema ema. Millest VG tema emaga rääkis, tunnistaja ei tea, kuid umbes tunni möödudes läks ta ära. Õhtul tuli V G töölt, nad vestlesid tunnistajaga, ema heitis puhkama, kuid tuli mõne aja pärast ütlema, et V korteris toimub midagi imelikku, et isa toas kord tuli põles siis kustus. Läksid kõik koos seda vaatama, nägid, et tuli põles, siis kustus ja siis jäigi põlema. Nad ei tahtnud üksi vaatama minna, mis toimub, ootasid, et S Ž tuleks töölt. Kui S tuli töölt, siis läksid nad kohe koos VG vaatama, mis korteris toimus, tulid ruttu tagasi ja S rääkis, et V isa lamab maas, korteris on kõik kohad verd täis. Tunnistaja andis oma telefoni, S kutsus politsei. Siis läksid nad tagasi, ka tunnistaja läks kaasa, V korterisse. Nägi seal asju, seda, et kapi uks on lahti, kapi ees oli verine jälg. Tunnistajana üle kuulatud S Ž andis kohtus ütlusi selles, et tunneb VG ammu, Deniss Džebrailov´it teab sellest ajast kui ta asus Männikule elama. 1998.a lõpus ja 1999.a algul elas ta koos elukaaslase Lidiaga viimase ema OS i korteris, siis tutvus ka Deniss Džebrailov´iga kes oli V elukaaslane. Ühel õhtul jaanuari algul tuli ta II vahetusest tööliste bussiga koju, aeg oli hiline, V oli nende korteris ja palus tunnistajat, et too läheks koos temaga vaatama nende korterisse, et seal on midagi imelikku. Koos VG läks tunnistaja tema korterisse, uks oli kinni kuid lukustamata, ukselukk rippus, paistis, et uks oli luku kohalt sisse löödud. Toas põrandal oli maas V G isa laip, kes lamas maas, jalad akna poole, üks käsi näo ees. Nägu oli verine, tunnistaja märkas ka torkehaavasid, toas 6 valitses korralagedus, asjad olid laiali, verd oli igal pool. Tunnistaja tahtis politseisse helistada, kuid telefoni juhtmed olid välja rebitud. Seejärel läksid tagasi OS korterisse, et helistada mobiiltelefoniga politseisse ning tulid seejärel V G korterisse tagasi politseid ootama. Tunnistajana üle kuulatud S S andis kohtus ütlusi selles, et tunneb Deniss Džebrailovit kooliajast, on sõbrad. Vahepeal kolis Deniss Džebrailov elama Venemaale, tagasi Eestisse tuli 1998.a küllakutsega, kuid kes teda kutsus, seda tunnistaja ei tea. Inimesena on Deniss Džebrailov rahulik, kuid kui teda endast välja viidi, võis olla agressiivne. Eestisse tulles elas Deniss Džebrailov algul tunnistaja juures, hiljem, kui kohtus VG, hakkas elama tema juures. Hakkasid koos elama vist 1998.a sügisel, täpselt tunnistaja ei mäleta. Kooselu oli vahelduv, kord tülitsesid, siis leppisid, kord elas Deniss Džebrailov V juures, kord Baba Klava juures. Tülid olid V isa joomise pärast. Ühel korral on tunnistaja olnud sellise tüli tunnistajaks, kui oli koos Deniss Džebrailov´iga V ia korteris, VG tuli koju, oli purjus. Deniss Džebrailov ütles talle, et miks sa jood, me oleme sellest tüdinenud, seepeale hakkas G Deniss Džebrailov´it välja ajama, asi lõppes sellega, et tunnistaja ja Deniss Džebrailov lahkusid korterist. VG surmast sai teada politseilt, kes tuli tema juurde koju, vaatasid tubades ringi, küsisid Deniss Džebrailov´i kohta. Sellest rääkis tunnistajale tema ema, kes oli kodus. Hiljem tulid tunnistaja juurde mingid mehed, V G sõbrad, kes teadsid, et tunnistaja suhtles Deniss Džebrailov´iga, küsisid, kus too on. Hakkasid teda moraalselt mõjutama, ähvardama. Deniss Džebrailov tuli tunnistaja juurde laupäeval, rääkis et läks äiaga riidu ja palus end sõidutada bussijaama. Eelmisel õhtul oli ta ka olnud tunnistaja juures, nad istusid jõid õlut ning kusagil 22 ajal läks Deniss Džebrailov minema, ütles, et läheb koju, aga kas Baba Klava või G i juurde, seda tunnistaja ei tea. Järgmisel hommikul tuli Deniss Džebrailov tagasi kella 9 paiku, soovis, et tunnistaja viiks ta autoga bussijaama, sest ta tahtis Tartusse sõita. Oli laupäeva, 9.jaanuari hommik, tunnistajal oli vaba päev. Deniss Džebrailov nägi välja tavaline, oma tavapärastes riietes, vigastustele ei pööranud tunnistaja tähelepanu. Tunnistaja viis Deniss Džebrailov´i bussijaama, sinna ta jäi, mis temast edasi sai, seda tunnistaja ei tea. Politseis rääkis seda sama, mis nendele neljale mehele, kes tema juures käisid. Prokuröri taotlusel avaldas kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja SS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused I kd tl 235 „13.01.99 года ко мне приходила полиция и я ничего не сказал о том что комне приходил Джебраилов Денис 12.01.99 года потому что испугался.“ Vastuseks prokuröri küsimusele selgitas tunnistaja S S , et kirjutas sellise lause seetõttu, et istus kolm päeva uurimisisolaatoris ja tal oli hirm, et temast tehakse kaasosaline, et ta sõidutas Deniss Džebrailov´it. Tunnistused, mis on kajastatud ülekuulamisprotokollis 25.01.1999.a (I kd tl.234-235) andis eeluurimisel selleks, et teda vabaks lastaks. Ülekuulamisel 23.05.2007.a andis samasuguseid ütluseid (I kd tl.242) seetõttu, et kohtus nende samade politseinikega, kes teda varem üle kuulasid ning need politseinikud ütlesid talle, et kui ta ei anna samasuguseid ütlusi nagu varem, siis saab süüdistuse valeütluste andmise eest. Ütluste kohta, mis on antud vastastamise käigus Deniss Džebrailov´iga 14.06.
7. (II kd tl.77) selles, et kakluse üks sju Deniss Džebrailov ei rääkinud, kuid Deniss Džebrailov´il olid sõrmenukid katki, selgitas tunnistaja, et Deniss Džebrailov rääkis talle, et tal oli tüli äiaga ja nad kaklesid, kuid kas rus ga, seda ta ei öelnud. Sellest, et Deniss Džebrailov´i käsi oli katki, tegi tunnistaja järelduse, et rus tega. Tunnistajana üle kuulatud VL andis kohtus ütlusi selles, et 1999.a oli koos sõpradega MRjuures, kui helistas J ja ütles et V isa on tapetud, kahtlustati V endist elukaaslast Džebrailovit. Nad sõitsid J juurde, küsisid, kes on Džebrailovi lähim sõber, J nimetas S i, andis viimase aadressi: Sõitsid sinna, kutsusid S i kaasa, läksid tagasi J maja trepikotta, seal toimus jutuajamine, tunnistaja hakkas S ilt küsima Deniss Džebrailovi kohta. Algul ajas too tagasi, kuid siis rääkis, et Džebrailov tuli tema juurde, palus raha ja riideid ja ütles, et vist tappis V isa. 7 Tunnistajana üle kuulatud MR andis kohtus ütlusi selles, et 1999.a jaanuaris oli tunnistaja oma kodus, koos VL, MMja veel ühe mehega, arutasid tööasju. VL ütles, et oleks vaja sõita ühe mehe juurde, et küsida temalt ühe teise mehe kohta, keda otsib politsei, kuna too olevat tapnud ühe tütarlapse isa. Sõitsidki Männikule J juurde, kes oli VL endine elukaaslane. See tütarlaps, kelle isa oli tapetud oli V t, kuit tunnistaja teda ei tundnud. J ütles, kus elab S , siis läksime tema juurde ja tõime ta J maja trepikotta. J ütles, et see on S ja läks tagasi tuppa. Rääkisid S iga p lt, avaldasid talle moraalset survet, algul S rääkis, et ta ei tea V isa surmast midagi, kuid siis ütles, et „jah, Džebarilov ütles, et tappis“, kordas seda ka J kuuldes. Need nimed, S , Džebarilov, sai teada uurija käest, vestluse ajal ta neid nimesid ei teadnud, tapjat nimetati vestluse käigus võib-olla eesnime pidi Tunnistajana üle kuulatud KD andis kohtus ütlusi selles, et tunneb Deniss Džebrailovit kooliajast, kui nad VG koos elasid, siis käis neil ka ühel korral külas. Tema Deniss Džebrailov´it Eestisse ei kutsunud. V G isa surmast sai teada politseinikelt, kes käisid tema juures Deniss Džebrailov´it otsimas. SSlt sai teada, et too oli Deniss Džebrailov´i autoga bussijaama viinud, kuid millal täpselt ja kohu Deniss Džebrailov sõitis, seda tunnistaja ei tea. Hiljem kohtusid Deniss Džebrailov´iga lles 2007.a kui too talle helistas. Nüüd on kohtunud, kuid mitte sageli. On käinud külas, kui Deniss Džebrailov´il sündis laps. Anonüümne tunnistaja leppenimega „KT“ andis ütlusi selles, et 12.01.1999.a õhtul kuulis ta, kuidas keegi koputas kella 21-22 ajal V (VGi) korteri uksele, ütles, et tal on pudel, mõne aja pärast avas VG ukse ja noormees sisenes, tunnistaja kuulis kuidas V ütles: „что ты, что ты“. Seda noormeest tundis nime all Deniss ja teadis teda V G kaudu. Pärast kella 23.00 kuulis lärmi, nägi politseinikke. Kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistaja EK andis ütlusi selle kohta, et ei mäleta 10 aasta tagustest sündmustest midagi, sel ajal elas üürikorteris Valdeku kaupluse taga, mingit rahurikkumist naabrite poolt ei oska meenutada. Kohus uuris täiendavalt järgmisi tõendeid. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 66 – 13.jaanuar 1999.a (I kd tl 20-26 koos tõlke ja fototabelitega) ekspert G.Tšernoborodovi poolt antud arvamust (I kd tl. 22) selles, et:
8. Kod. V.G i laibal esinevad peaaju põrutus, pea põrutushaavad ja verevalumid, ninaluude, kilpkõhre sarvekese, pöidla ja ülalõualuu murrud, ühe hamba traumaatiline eemaldumine, verevalumid paremal käel, marrastus rindkerel, lõike-torkehaavad tuharal