4-09-497/8

4-09-497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruaril 2009.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-497 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Henrik Vilt, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, ei tööta Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Ralf Lahesoo Asja arutamise aeg 25.veebruaril 2009.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Henrik Vilt`i kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 30.detsembri 2008.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.10220082602393 Henrik Vilt`i karistamises LS § 742 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.00 krooni. Menetluskulud jätta Henrik Vilt`i kanda. Välja mõista Henrik Vilt`ilt riigituludesse postikulu 64.00 (kuuskümmend neli) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 30.detsembri 2008.a. kiirmenetluse otsuse nr.10220082602393 alusel on Henrik Vilt`i karistatud LS § 742 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.00 krooni, selle eest, et Henrik Vilt andis mootorsõiduki kasutajana juhtimise üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaebuse esitaja on vaidlustanud otsuse leides, et tema karistamine on põhjendamatu. Kaebuse esitaja andis küll juhtimise üle U N, kuid eeldas, et viimasel on juhtimisõigus olemas. Kaebuse esitajal oli põhjust seda arvata, kuna teab, et U N käis autokoolis ning U N väitis, et juhtimisõigus on tal olemas. Ainukeseks süüks peab Henrik Vilt seda, et ei kontrollinud U N juhiluba. Eeltoodu alusel palub Henrik Vilt vaidlusalune kiirmenetluse otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Henrik Vilt`i poolt toimepandud rikkumine on leidnud piisavalt tõendamist ning puudub alus määratud karistuse muutmiseks. Ka vastab mõistetud karistus väärteo raskusele. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Henrik Vilt`ile rahatrahvi määramise kohta LS § 742 alusel. Nii kaebuse esitaja seletusest kui ka tunnistaja U N ütlustest nähtub, et U N asus autot juhtima omal initsiatiivil. U N ei eita, et Henrik Vilt võis arvata, et tal on juhtimisõigus, kuigi tal seda ei olnud. Tõenditeks on ka tunnistaja T J ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Kuigi väärteoasja kohtulikul arutamisel on peatutud juhtimisõiguse olemasolu kontrollimise temaatikal, nähtub nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja U N ütlustest, et Henrik Vilt U N juhtimisõiguse olemasolu ei kontrollinudki, uskudes kergemeelselt, et see on olemas. Liikluseeskirja (LE) § 78 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimist üle anda isikule, kellel puudub vastav juhiluba. Kuna Henrik Vilt autot juhtima lubatud isiku juhtimisloa olemasolu ei kontrollinud, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 742 järgi. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Henrik Vilt`i poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. Õigustust ei saa olla Henrik Vilt`ile süüks pandava teo puhul asjaolul, et ta oli ise alkoholijoobes ning teise isiku poolt auto juhtimisega hoiti ära veelgi raskema õigusrikkumise toimepanemine. LS § 742 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmise määra. Karistuse määramisel tuleb arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest ja õiguskorra kaitmise huvisid. Henrik Vilt`i varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel juhtimisõigus puudus, seega on ta teadlik teo keelatusest. Teda on varem korduvalt karistatud ka muude erinevate liiklusalaste rikkumiste eest ning antud väärtegu toime pannes ei ole Henrik Vilt kohtu arvates jätkuvalt teinud järeldusi talle mõistetud varasematest karistusest. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtu arvates põhjust rääkida ka kaebuse esitaja liiga karmist karistamisest. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Henrik Vilt`i poolt pandi toime LE § 78 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 742 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Henrik Vilt`ile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2 Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2009.a. määrusega nr. 4-09-497 Resolutsioon: 1. Pärnu Maakohtu 20.04.2009. a määrus Henrik Vilti riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta jätta muutmata. 2. Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. 3