Obsah (7)
§ 310§ 181§ 68§ 61§ 7§ 318§ 3191-08-9847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 21.august 2009.a Pärnu Maakohus, Kuninga tn kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08-9847 (07267001726) Kohtunik
§ 310lg 2, § 314, § 315 järgi Mõista Peep Õunapuu õigeks Kar
S § 121 järgi Kaitsja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei ole esitanud. Seega puudub kohtul alus
§ 181lg.1 kohaseks menetluskulude hüvitamise otsustamiseks.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: CD-R plaat jätta toimiku materjalide juurde. Tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord 1
(7)1-08-9847 Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt Peep Õunapuu’d süüdistatakse selles, et tema lõi 22.07.2007 a kella 12.00 ajal Pärnu linnas Uku põik juures R. M.-le isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus rusikaga ühel korral näo piirkonda, tekitades talle kehavigastuse ja füüsilist valu. Seega tema, teise inimese löömisega, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõenditena on prokuratuur esitanud: teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, kannatanu ütlused, patsiendikaart, fototabelid, tunnistaja ülekuulamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, kahtlustatava ülekuulamise protokoll. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör esitatu juurde. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil uuriti vahetult järgmisi tõendeid: Tunnistaja H. T.kinnitas kohtuistungil, et ta on R. M.-st lahku läinud ligi aasta tagasi ennem seda sündmust. Lahku mindi kuna ei olnud võimalik koos elada R. M. poolse vaimse vägivalla tõttu. Neil oli kokkulepe, et ta võib nädalavahetustel last endas juurde võtta. 22.07.2007 a tunnistaja ütluste kohaselt istus ta õues koos Peep Õunapuuga, kelle oli kutsunud külla, et oleks moraalselt kindlam, kuna tundis hirmu. Lapse asjad ja söögid olid kokku pandud ja pakitud ning kui R. M. tuli oli alguses kõik rahulik, R. viis asju autosse. Jutt läks alimentidele kuna olin palunud, et ta hakkaks neid maksma. Oli vaidlus kuna tema ei olnud nõus tasuma, et tema võtab ära tulumaksu sellelt summalt. Ütlesin, et rääkisin enda advokaadiga ja ta ütles, et 1800 krooni on miinimum summa. Sealt maalt läks ta endast välja ja vihastas ja ütles, et mu advokaat on lollakas, et anna mulle ta telefoni number ma helistan talle. Ta muutus agressiivseks jooksis edasi tagasi mõnitas mind. Peep Õunapuu istus siiamaani siis tõusis püsti ja püüdis üritada R. maha rahustada. Ütles, et lähme lapsest eemale rääkima. Ta ei lasknud Peebul sekkuda, hakkas hullumeelselt käituma hakkas rapsima ai, et ära löö kas sa annad mulle peksa. Ütlesin, et keegi ei löö ju sind olin seal kõrval. Peep Õunapuu üritas teda rahustada, et lähme räägime eemal lapsest. Olin ehmunud mõtlesin, et ta võtab lapse endaga sellises hullumeelses seisus ja läheb ära. Peep Õunapuu püüdis teda rahustada mina võtsin lapse ja läksin toa poole. Midagi nad veel rääkisid ja Peep hakkas mulle järgi tulema ja läksime tuppa. See oli hullumeelne käitumine. Seejärel hüppas ta autosse ja kummide vilinal sõitis ära. Meie olime toas, olin ehmunud ja mõtlesime mida teha, kui oli 30 minuti või tunni pärast uksekell. Uksel oli kaks politseiniku, R. M. koos oma ema, isaga. Uksel hakkas kõva häälega rääkima, et Peep Õunapuu oli teda näkku löönud ja et tal on arm ka veel järgi. Peep Õunapuu füüsiliselt temaga kokku ei ole puutunud. R. M. ema ei lasknud R.-l midagi rääkida ja sekkus oli nagu üleüldine karjumine. Tunnistaja kinnitas, et vigastusi R. M. näol, samuti et oleks särk katki tõmmatud ta ei näinud, kuna Peep Õunapuul puudus temaga füüsiline kontakt. Veel kinnitas tunnistaja et on pöördunud lastekaitse töötajate ja politsei poole kuid abi kuskilt pole saanud, elas R. M.ga aasta aega, kõik oli ilus kuni ta rasedaks jäi peale seda R. M. ärritus, vihastus keelas suhtlemise õdedega ja minu vanematega. Kontrollis kes võib mulle külla tulla. Kasuema pidi ette helistama temale kui ta tahtis mulle külla tulla. Tunnistaja leidis, et taoline käitumine võis olla tingitud armukadedusest. Pöördusin politsei poole ja on algatatud kriminaalmenetlus tema suhtes, minu väärkohtlemises millal on algatatud kriminaalmenetlus tunnistaja hetkel täpset kuupäeva ei osanud öelda. Kannatanu kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et 22 juulil 2007.a, läks Uku põik lapsele järgi. H. T. ja Peep Õunapuu istusid õues. Võtsin turvatooli ja viisin autosse. Kui 2
(7)1-08-9847 läksin koridorist lapse vankrit tooma tekkis vaidlus lapse elatusraha maksustamise üle. Peep Õunapuu sekkus vestlusse, et kui ei taha panustada ja paarist kroonist on kahju oma lapsele ja kui ikka pappi ei ole siis ei ole mõtet sügeleda, mõnitas mind. Edasi oli näha, sest minu poolt konflikti ei tekkinud tahtsin maksta ja selle notariaalselt määrata aga lapse ema ei olnud nõus. Jutt läks mõnitamiseks viisin asju autosse Peep ja H. tulid tänavale järgi. Panin vankri autosse ja tahtsin R.-i poolt uske kinni panna aga Peep ei lasknud. Ütlesin H.-le, et tahan maksta aga tahtsin ennem nõu pidada. See peale hakkas Peep mind vastu õlga lööma astusin eest ära ja ta tuli järgi tõukas mind autost eemale ja lõi, H. võttis lapse autost ära. Sain hetkeks Peebul eest ja sõitsin eemale ja helistasin politseisse ja oma vanematele. Kui politsei kohale tuli oli näha, et mind oli löödud kuna lõug oli turses. Läksime politseiga koos H. ukse taha ja ütlesin, et Peep Õunapuu lõi mind. Politsei küsis isiku dokumente. Politsei ütles, et ei ole mõtet vaielda ja palus minna kiirabisse vigastust fikseerima. Kannatanu ütluste kohaselt oli tänaval üks inimene 30 meetrit eemal, kuid kas isik seda pealt nägi kannatanu ei osanud öelda. Kannatanu ütluste kohaselt olid sündmuse juures H. T. ja Peep Õunapuu. Veel kinnitas kannatanu, et soovib esitada tsiviilhagi 1200 krooni kuna kodus avastas, et särk on katki. Diktofoni salvestamise kohta kinnitas kannatanu, et nimetatud päeval ta lindistas Uku toimuva sündmuse. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et H. T.-u palvel viibis ta viimase elukohas 22.07.2009 a seoses sellega, et oleksin moraalseks toeks kui R. M. tuleb lapsele järele. Väga lühikese aja jooksu peale tervitamist ja laste asjade üle andmist tekkis tõsine tüli R. M.- ja H. T.-u vahel. Süüdistatava ütluste kohaselt oli R. M. poolt jutt provotseeriv vaidles etteheidetega elatusraha teemal, peale seda ärritus, silmad olid pahupidi pööratud nagu midagi hirmsat oleks, et ollakse valmis milleks iganes. Vaatasin kõrvalt ja kui asi läks ohtlikuks püüdsin teda rahustada ja korrutasin, et ta räägiks rahulikult kuna laps nuttis ja H. T. oli samuti endast väljas. Siis närviliste süüdistuste peale püüdsin teda rahustada. Ta ajas oma juttu ja ei reageerinud sellele ega kuulanud. Hakkasid tulema ebaloogilised vaikselt, distantsilt olime 1,5 m kaugusel, mitte lähemal kui tuli ebaloogilise juttu sees süüdistusi kas tuled mulle kallale, kas sa lööd ja oli endast täitsa väljas. Ta oli ründav pool ja oli näost ära, värises ei osanud midagi teha vaatasime ja püüdsime rahustada teda. Mõnda aega see kestis ja H.-l oli lapsega seoses hirm, et laps oli autos, et ning sellises seisus inimese kätte anda last polnud õige. Seda märgates R. M. jooksis tänava peale ja ma olin šokis ei saanud aru mida ta räägib ebaloogilist seosesetut juttu. Tema oli nagu ähvardaja ja teisel hetkel oli tema see kes ütles, et ära löö. Olime auto juures ja nägi, et Hille hakkas autost last ära võtma jooksin tänava peale ja R. M. koputas enda peale ja vehkis kätega. Kõik oli nagu arusaamatu lavastus, et ta otsib nagu lavastust. Paralleelselt püüdsin teda rahustada, oli arusaamatu mis üldse toimub, sisuliselt H. ka pöördus toa poole minema ja mina läksin H.-le järgi. Ja R. nägi, et läksime tuppa ning kummide vilinal sõitis ära Süüdistatav kinnitas, et temal ei olnud kannatanuga ei kontakti, ei motiivi ega põhjust, selles olukorras jõudu kasutada. Olin šokeeritud aga andsime endale aru, et ei oleks õige õli tulle valada vaid pigem rahustasime. Süüdistatav kinnitas, et ta ei löönud teda absoluutselt, samuti eitab särgi rebimisest või auto kriipimisest, see on mõeldamatu. Poole tunni aja jooksul tuli ta koos ema, isa ja politseiga tagasi ja väitis, et teda on näkku löödud. Absoluutne vale oli ja seda sai politseile ka selgitatud, politsei sai aru ja käskis lahkuda. Süüdistatav leidis, et taolise käitumise motiiv võib olla väga valus armukadeduse probleem, et H. T. ei soovi temaga koos elada, mis on suure viha põhjustanud. Sellisel põhjusel tõendite fabritseerimine ja sellisel eriskummalisel viisil ja sellise innuga on arusaamatu. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta H. T. ja R. M.-ga koosviibimistel ka varem osalenud kus H. T. on palunud teda olla moraalseks toeks. Sellist käitumist varem aga ei ole olnud. 3
(7)1-08-9847 Kohus kuulas veel vahetult kohtuistungil asitõendina toimiku materjalide juurde lisatud helisalvestuse ning seejärel rahuldas ringkonnaprokuröri taotluse määrata helisalvestuse ekspertiis. 03.03.2009 a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega taotleti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt läbi viia CD-R plaadil kannatanu poolt lindistatud salvestus ekspertiis kohtumääruses toodud küsimuste põhjal. 28.08.2009 a toimuval kohtuistungil kohus avaldas EKEI ekspertiisiakti nr IF-000609/
- Kohus avaldas tl 6 Pärnu Haigla EMO patsiendikaardi , fototabeli 10-11 ja asitõendi vaatlusprotokolli tl 18-
- Kaitsja palub teha kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse, kuivõrd puuduvad süüdistuse kinnitamiseks seaduslikud ja selged tõendid. Ringkonnaprokurör jäi süüdistusaktis esitatu juurde ja palus Peep Õunapuu süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär a’ 61) 12 200 krooni. Maakohtu seisukoht Peep Õunapuu’d süüdistatakse selles, et tema lõi 22.07.2007 a kella 12.00 ajal Pärnu linnas Uku põik juures R. M.-le isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus rusikaga ühel korral näo piirkonda, tekitades talle kehavigastuse ja füüsilist valu. KarS § 121 teokoosseis eeldab objektiivsest küljest tervise kahjustamist või valu põhjustavat muud kehalist väärkohtlemist, mis tuleb subjektiivsest küljest panna toime vähemalt kaudse tahtlusega. Järgnevalt kontrollib kohus kas esitatud tõendite pinnalt on võimalik lugeda tõsikindlalt tuvastatuks süüdistatava Peep Õunapuu poolt R. M. suhtes Kars § 121 tunnustele vastava teo toimepanemine. Käesolevas asjas on esitatud tõenditena süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid patsiendikaart, fototabel, asitõendi vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt. Kohus kuulas kohtuistungil ristküsitluse korras üle tunnistaja H. T.-u.
§ 68
lg 4 ja 5 kohaselt võib tunnistajat üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. On vastuvaidlematult tuvastatud, et tunnistaja viibis süüdistuses toodud ajal ja kohas, mida ei vaidlusta ka kannatanu ning andis ütlusi selle kohta, et temal tekkis sõnavahetus R. M.-ga, ajal kui viimane tuli lapsele järele. Arusaamatus tekkis lapsele elatisraha suuruse maksmise üle. Tunnistaja kinnitas, et peale seda muutus R. M. agressiivseks jooksis edasi tagasi mõnitas teda. Peep Õunapuu istus selle hetkeni ning seejärel tõusis püsti ja püüdis üritada R. M.-t maha rahustada. Mingit füüsilist kontakti aset ei leidnud. Tunnistaja kinnitas sõnaselgelt, et viibis sündmuskohal löömist ja särgi puruks rebimist ei toimunud. H. T. põhjendab kannatanu taolist käitumist sellega, et nad on lahku läinud ning sellest ajast on neil pingelised suhted mille tõttu oli ta sunnitud ka oma elukohta vahetama. Kogu seda sündmust kannatanu lindistas. Analoogsete lindistustega on R. M. üritanud kriminaalasja alustada ka tema isa vastu. Samasisulisi ütlusi andis ka kohtuistungil süüdistatav, kes kinnitas et temal ei olnud 4
(7)1-08-9847 füüsilist kontakti R. M.-ga. Sõnavahetus tekkis H. T. ja R. M. vahel elatisraha maksmise osas. Kannatanu olles umbes 1,5 kaugusel hakkas Peep Õunapuuga rääkima midagi taolist, et kas tuled mulle kallale ja miks sa mind lööd. Süüdistatav kinnitas, et püüdis teda rahustada arusaamata miks R. M. taoliselt käitus ja süüdistas teda löömises ajal kui nad vestlesid ja nende vahe oli vähemalt 1,5 meetrit. Peale sõnavahetust R. M. lahkus ja saabus mõne aja möödudes politsei ja vanematega tagasi kinnitades et teda oli löödud näkku. Peep Õunapuu põhjendas kohtuistungil taolist käitumist armukadeudusega H. T.-u vastu. Kannatanu jäi oma seisukoha juurde ja kinnitas, et sõitis H. T.-u elukohta, et võtta kaasa laps. Koridorist lapse vankrit tooma minnes tekkis vaidlus lapse elatisraha tasumise üle. Peep Õunapuu sekkus vestlusse ja ütles, et kui ei taha panustada ja paarist kroonist on kahju oma lapsele siis pole mõtet sügeleda. See peale hakkas Peep Õunapuu teda vastu õlga lööma astudes eest ära tuli süüdistatav talle järgi tõukas teda autost eemale ja lõi, H. võttis lapse autost ära. Sain hetkeks Peebul eest ja sõitsin eemale, helistasin politseisse ja oma vanematele. Koos politseiga ja vanematega läksime H. T.-u elukohta kus ta kinnitas, et Peep Õunapuu lõi teda. Kui politsei kohale tuli oli näha, et mind oli löödud kuna lõug oli turses. Politsei ütles, et ei ole mõtet vaielda ja palus minna kiirabisse vigastust fikseerima. Kannatanu ütluste kohaselt oli tänaval üks inimene 30 meetrit eemal, kuid kas isik seda pealt nägi kannatanu ei osanud öelda. Kannatanu ütluste kohaselt olid sündmuse juures H. T. ja Peep Õunapuu. Kohus uuris kohtuliku uurimise käigus ka asitõendi vaatlusprotokolli ja kuulas üle helisalvestuse. Nimetatud salvestuse kuulamise käigus tekkis riiklikul süüdistajal taotlus läbi viia CD-R plaadi hääleekspertiis tuvastamaks kas stenogrammi tekstist lähtuvalt on võimalik tuvastada kannatanu füüsilist mõjutamist. EKEI poolt saadetud ekspertiisiaktist nr IF-0006-09/1001 nähtub, et ekspert on andnud järgmise arvamuse: punkt 4 ei ole võimalik tuvastada kas ajavahemikul algusega 0:06.645 ( väidetav löök 3), 0:08.092 (väidetav löök 4), 0:19.200 (väidetav löök 5) 0:21.470,0:22.800 (väidetav löök 6),0:24.200.1:12.877,1:27.878 ja 1:46.567 kõlavad helid võivad olla tekkinud füüsilise kokkupuute või mõne muu tegevuse ( liikumine, asendi muutus vms) tagajärjel. Punkt 6-7 järgi ei ole võimalik tuvastada R. M. füüsilist mõjutamist tõukamise, löömise või liikumise takistamise näol. Kohus kuulates ära lindistuse ja visuaalselt lugedes stenogrammi teksti ja võttes aluseks eksperdi arvamuse asub seisukohale, et kannatanu poolt lindistatud helisalvestisega pole võimalik tuvastada tõsikindlalt tema löömise fakti. Kohtule on esitatud veel tõendina patsiendikaart nr 07/34400. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei kinnita, et R. M.-t oleks löönud Peep Õunapuu. Patsiendikaardile fikseeritud info on vormistatud üksnes isiku ütluste alusel. Patsiendikaardist nähtub, et isikut on löödud korduvalt vastu alalõuga, samas fototabelis iseloomulikke vigastusi millised peaksid olema korduva löömise korral pole võimalik tuvastada. Kohus möönab, et süüdistus põhineb küll rusikaga ühe korra löömisel leiab samas, et patsiendikaardi mille kohus avaldas ja fototabelis fikseerituga on vastuolu. Nimetatud vastuolu kohtuliku uurimise käigus ei kõrvaldatud Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel
§ 61
lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohus leiab, et tugineda ainult patsiendikaardi ja kannatanu ütlustele ning selle põhjal koostada süüstav kohtuotsus heites kõrvale tunnistaja ja süüdistatava samasisulised ütlused on vastuolus
§ 7lg 3 põhimõtetele.
Samuti pole võimalik tuvastada tõsikindlalt fototabeli järgi kas nimetatud vigastus on tekkinud süüdistuses toodud löömise tagajärjel või mitte. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ta nägu oli turses, kui politseiga läksid 5
(7)1-08-9847 tagasi Uku H. T.-u elukohta, samas fototabelist pole võimalik visuaalselt tuvastada et kannatanu nägu oleks turses. Kannatanu ei pöördunud arsti poole diagnoosi tuvastamiseks. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu.
§ 61
kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus kuulanud üle kõik protsessiosalised leiab, et objektiivse kohtuotsuse tegemisel tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-1-1-94-04). Kohtuliku uurimise käigus on üle kuulatud nii süüdistatav kui tunnistaja kes on andnud samasisulisi ütlusi selle kohta, et süüdistatav ei ole löönud kannatanut. R. M. jäi oma seisukoha juurde ja väitis, et Peep Õunapuu lõi teda süüdistuses toodud ajal ja kohas samuti kinnitas, et löömise fakti võis näha ka tänaval liikuv inimene. Kohtule taotlust nimetatud tunnistaja ülekuulamiseks kannatanu ei esitatud seega puudub kohtul võimalus hinnata nimetatud tunnistaja ütlusi. Kohus leiab selle kriminaalasja menetlemisel tuleb asjaolude tõendamisel ja tõendite hindamisel lähtuda
§ 7
lg.2 ja 3 järgi, mille kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust ning kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
§ 7
lg.3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Antud oludes kannatanu ütlustele suurema kaalu omistamine kui süüdistatava ja tunnistaja ütlustele oleks kohtu hinnangul süüdistatava süüd eeldav ja
§ 7lg.3 vastane.
Seega ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel võimalik tõsikindlalt tuvastada 22.07.2007.a Pärnu linnas Uku põik maja juures süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud vestluse käigus, rusikaga löömist näkku. Kohus asub seisukohale, et selliste ütluste lahknevusest tulenev kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalrepressiooni kohaldamine on oma olemuselt isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selle kohaldamine on põhjendatud ainult äärmuslikul juhul – kui isik ründab koosseisupärase ja õigusvastase teoga süüliselt selgelt kriminaalõiguslikult kaitstavat õigushüve ning tema süü on riikliku karistussunni kohaldamiseks piisavalt suur. Nimetatud asjaolude esinemine peab olema kriminaalmenetluses lubatud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud. Juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu. Seega tuleb Peep Õunapuu tunnistada KarS § 121 järgi õigeks. Süüdistatav menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei ole esitanud. Seega puudub kohtul alus
§ 181
lg.1 kohaseks menetluskulude hüvitamise otsustamiseks.
§ 318
lg.1 kohaselt on kohtumenetluse poolel esimese astme kohtu otsusega mittenõustumisel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest (
§ 319lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu 6
(7)1-08-9847 Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega (
§ 319lg.2). Igor Pütsep Kohtunik 7
(7)