Obsah (6)

§ 211§ 191§ 189§ 190§ 192§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Lahend väärteomenetluses Menetlus Määruse tegija Avald

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tanel Pajumägi tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused
2. Saata eoses määruse tegemisega: saata määruse koopia kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud 30.juulil 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Tanel Pajumäele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule.
5. Kohtu põhjendused 2.
6. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kohtutäituri nimetatud aadressil ei osutunud kohtulikus menetluses süüdlasele kohtukutse kätteandmine võimalikuks. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada, kas esinevad asjaolud, mis tingivad süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

§ 211

lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäituri väidetaval aadressil ei ole olnud võimalik süüdlasele kohtukutset kätte toimetada. Ka muid kohtu käsutuses olevaid infokanaleid kasutades ei olnud kohtul võimalik süülase asukohta kindlaks teha. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täitemenetlust tuleb jätkata. Kohtutäituri avalduse lahendamine rahatrahvi asendamiseks arestiga ei ole sellises olukorras võimalik ja

§ 211

lg 3 kohaselt tuleb jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt (

§ 189

). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (

§ 190

). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (

§ 192lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 2).

Helle Tamm Kohtunik 2