1-09-12139/8

Kriminaalasi nr 1-09-12139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-12139 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Aleksander Rajevski isikukood: 37506120278; elukoht: xxx Kaitsja Advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Aleksander Rajevski, isikukood: 37506120278, temale Tartu Maakohtu 17.10.
2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 05.09.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Aleksander Rajevski tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.10.2002.a otsusega KrK § 101 p 1, 7; § 141 lg 2 p 3 ja § 185 lg 2 järgi ning § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Karistusaeg algas 14.02.2002.a ja lõppeb 13.02.2017.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 14.08.2009.a. Aleksandr Rajevski on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksander Rajevskit distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 12.01.2009.a kokkusaamise keeluga 6 kuuks, kuna viibis üldkasutatavas ruumis riieteta ja ei allunud seaduslikele korraldustele. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde Tartusse. Kindel töökoht puudub. Lähedaseks isikuks on abikaasa, eelmisest kooselust on kinnipeetaval alaealine tütar, kuid kinnipeetava sõnul on talt vanemlikud õigused ära võetud. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalised nõuded puuduvad, vabastusfondis on üle 13 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, väidetavalt viibis ravil Wismari haiglas. Tunnistab end toimepandud kuriteos 1 süüdi ja kahetseb. Kinnipeetav on emotsionaalselt stabiilne, käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele. Ei samasta end vangla subkultuuriga, omab prosotsiaalseid väärtushinnanguid ja motivatsiooni seaduskuulekaks eluks. Aleksander Rajevski vabanemisel võib oht seisneda füüsilise ja varalise kahju tekitamises ning tapmises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Aleksander Rajevski ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel olemas elukoht abikaasa juures, kuhu ka A. Rajevski on sisse kirjutatud. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Abikaasa sõnul on tal võimalus oma asutuses tööd pakkuda ehitaja-remondimehena. Et A. Rajevski oli alkoholisõltlane, suurendab uue kuriteo sooritamise riski vabaduses paremini kättesaadav alkohol. Kuna toimepandud kuritegu oli sooritatud täiskasvanuna (27-aastaselt), tegu oli ettekavatsetud, tahtlik ja jõhker, hindab kriminaalhooldusametnik uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ning leiab, et kinnipeetaval on ebaadekvaatselt kõrgendatud ootused vabaduses toimetulekuks. Kuigi A. Rajevskil on kindel elukoht ja sotsiaalne toetus abikaasa poolt, leiab kriminaalhooldusametnik, et A. Rajevski vabastamine elektroonilise valve alla on sooritatud kuritegu ja ühiskonna õiglustunnet arvestades ennatlik ja varajane. Samas ei aita ka edaspidine vangistus kaasa sotsiaalsele toimetulekule vabaduses. Siiski ei pea kriminaalhooldusametnik käesoleval ajal otstarbekaks A. Rajevski vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Aleksander Rajevski seletas, et tahab vabadusse saada ja õiguskuulekat elu elada, maksta hagisid ja makse. Varem kriminaalkorras karistatud ei ole, ainult väärteomenetluse korras. Karistati jõhkra tapmise eest. Tegu on kohutav. Väga kahetseb kuritegu. Peale kuritegu tahtis Karjalasse ära minna, aga tekkis jälitusmaania ja ta läks psühholoogi juurde ja tema soovitas, et politseisse minna ja ta läks. Sel hetkel oli ainuke kergendus kõik ära rääkida. On lugenud kirjandust, psühholoogilist ja filosoofiat, et saada vastust, miks kuriteo sooritas. Tol ajal oli alkohoolik, momendil oli kaine kui kuriteo sooritas, aga mõtlemine oli alkohooliku oma. On Wismari haiglas ravil olnud. Vabaduses võib tulla ahvatlus alkoholi järele, proovib sellest üle olla, aga tahaks, et oleks mingi lisakohustus. Oli veel röövimine. Tahab käia AA- kursustel. Convictuses käis vanglas, sotsiaalsete oskuste treeningul käis. On olnud elus hetki, kus ei ole mingi aja alkoholi tarvitanud, aga siis olen ikka jooma hakanud. Distsipliin meeldib. On lastekodus kasvanud. Usub endasse, et saab hakkama. Lastekodus õpetati ehitust, sai traktoristi eriala. Puidupingi töölise kutse sai Tartu Vanglas, Murrus õppis õmblemist aga ei lõpetanud, sest toodi Tartusse üle. See on hea, et vabaneb elektroonilise järelevalve alla. On 7 aastat ära olnud, see aitaks elurütmi sisse elada. Muid sõltuvusi peale alkoholi ei ole. Suitsetab, aga vähe. Selle saab maha jätta vajadusel. Narkootikumidest on proovinud ainult kanepit 10 aastat tagasi, see ei meeldinud. Distsiplinaarkorras karistatud vanglas 12 korral. Kehtivaid karistusi on 3, viimane jaanuaris. Karistuseks määrati pool aastat pikaajaliste kohtumiste keeldu. Aleksander Rajevski avaldas suured tänud abikaasale K. K.-le, kes on teda toetanud nii moraalselt kui materiaalselt, nägi elu läbi tema silmade. Tänu temale võttis ennast käsile ja hakkas lugema. Prokurör leiab, et Aleksander Rajevski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Ta on toime pannud esimese astme kuriteo kavatsetult. Vanglas ei ole allunud distsipliinile, millest võib järeldada ka kriminaalhooldusele allumatust. Asun seisukohale, et siiani kantud karistus ei ole täitund oma eesmärki. Ennetähtaegne vabastamine ei pea saama osaks igale süüdimõistetule. See on võimalus, kui kinnipeetav oma käitumisega näitab seda, et karistus on eesmärki täitnud. Millised positiivsed ja negatiivsed tagajärjed oleks vabastamisel. Abikaasa toetus on olemas, olemas elukoht, läbinud vanglas programme. Need asjaolud ei kaalu üles kuriteo raskust ja käitumist vanglas. Prokurör on seisukohal, et distsiplinaarrikkumistest tulenevalt ei saa öelda, et uute kuritegude toimepanemise oht on ära langenud. Nõustub kriminaalhooldajaga, et kui kannab pikaajalist karitust, siis tema ennetähtaegne vabastamine on mingil hetkel põhjendatud, et aidata resotsialiseeruda, aga käesoleval hetkel on ennetähtaegne vabastamine varajane. Jätkates karistuse kandmist on A. Rajevskil võimalik näidata, et ei pane uusi rikkumisi vanglas toime. 2 Kaitsja palub anda Aleksander Rajevskile võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Formaaljuriidilised eeldused on olemas. Seadusandja on sellise võimaluse ette näinud, et võimalik taotleda ennetähtaegset vabanemist ka I astme kuriteo puhul. KarS § 76 lg. 3 on loetletud asjaolud, mida kohus peab arvesse võtma. Vajalik hinnata kuriteo toimepanemise viisi. Kaitsja leiab, et antud juhul on võimalik asjaolusid vaadata, kaaluda. Palub arvestada ka muid asjaolusid peale kuriteo, mida A. Rajevski ise sügavalt kahetseb. Olemas vabaduses elukoht, võimalus asuda otsima töökohta. Kui töökoha leidmiseni on tema abikaasal võimalus anda talle tööd x lastekodus, remonditöid. Karistuse kandmise ajal on käitumises olnud libastumisi. Palun arvestades seda, et aja jooksul on karisusi vähemaks muutunud, mis viitab selle, et teinud tööd endaga vangistuses ja suhtlemine vanglaga on muutunud. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Aleksander Rajevski tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Aleksander Rajevski kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud pool mõistetud liitkaristusest ja nõustunud elektroonilise järelevalvega. Tingimused elektrooniliseks järelevalveks on olemas. seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 1 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik leiab, et Aleksander Rajevski tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaoludest on Aleksander Rajevski puhul vabaduses olemas vaid elutingimused. Kuriteo toimepanemise ajal Tartu Linna varjupaigas elanud kinnipeetav on abiellumisega saanud kodu, kus on perekond. Aleksander Rajevski kuriteo toimepanemise asjaolu ja süüdimõistetu isik ei anna alust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Toime on pandud kaks esimese astme kuritegu. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole ta teinud kõike endast olenevat resotsialiseerumiseks. Karistuse kandmise ajal on Aleksander Rajevski distsiplinaarkaristused harvenenud, kuid on veel kolm kehtivat karistust. Aleksander Rajevski uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Aleksander Rajevski on teinud endaga tööd karistuse kandmise ajal. Selleks on teda suunanud abikaasa. See asjaolu annab alust järeldada tema muutusi enda eluviisides. Samal ajal ei ole ta veendunud suutlikkusele vastu seista ahvatlustele vabaduses. Alkoholiprobleemid on lõpuni lahendamata. See asjaolu võib kinnipeetavat kiiresti tagasi viia endiste eluviiside juurde ja olla temale oodatumast halvemate tagajärgedega. Tegevused vanglas annavad lootust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks järgmise tähtaja möödumisel. Ene Muts täitmiskohtunik 3