← Eesti

4-09-16338/3

Obsah (4)§ 203§ 114§ 61§ 118

4-09-16338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-09-16338 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi Kristjan Jakobso

) §-le 118 lg

  1. 11.08.2009.a laekus Pärnu Maakohtule K. Jakobsoo` poolt täiendatud kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna komissar F. Linnu` poolt 26.05.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,
  2. Kaebuse esitaja oma kaebuses taotleb Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt 26.05.2009.a tehtud üldmenetluse otsuse nr 2670,09,006046 tühistamist täies ulatuses. Samuti taotleb kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusel, et ei olnud tema suhtes koostatud väärteootsusest teadlik ning otsuse sai kätte alles Tallinna kohtutäitur Mati Roodes`e kaudu.
  3. 21.08.2009.a esitas Pärnu Maakohus materjalinõude Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.
  4. 27.08.2009.a edastas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond Pärnu Maakohtule väärteoasja 4-09-16338 nr 2670,09,006046 materjalid ning kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas.
  5. Menetleja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja oma kaebuses kirjutab, et tema suhtes on lõpetatud kriminaalmenetlus, mille kohaselt 03.05.2009.a kella 05:00 ajal tungisid Rasmus Kabun ja K. Jakobsoo lukustatud ukse lahtitõmbamise teel sisse Pärnus Tammsaare 11 asuvasse Eakate Avahoolduskeskusesse, kus tõmbasid esimese korruse seinalt maha signalisatsiooni puldi. Nii R. Kabun`ile kui ka K. Jakobsoo`le koostati samal kuupäeval ning samade sündmustega seoses väärteoprotokollid selle kohta, et isikud viibisid avalikus kohas olles alkoholijoobes, ei orienteerunud ajas ega kohas, tugevate koordinatsioonihäiretega, solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. K. Jakobsoo suhtes lõpetati küll kriminaalmenetlus, kuna isiku süü ei ole suur ja antud asjas puudub avalik menetlushuvi, kuid väärteomenetlus viidi lõpuni. Kohtuväline menetleja, tutvunud materjalidega, on leidnud, et väärtegu on tõendatud ning määras ka menetlusalusele isikule vastavalt rahatrahvi. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saadeti aga menetlusalusele isikule, kuna isik ei tulnud vastavalt väärteoprotokolli märgitud kuupäeval – 02.06.2009.a – temale tehtud väärteootsusele järele ega teinud taotlust – saada temale tehtud otsus elektroonselt või postiga. Menetleja märgib, et politsei ei saada isikutele tehtavaid otsuseid koju vaid isik peab ise oma otsusele järele tulema. Seega jäi menetlusalusel isikul ka talle määratud rahatrahv tasumata. Kui isik ei maksa talle määratud rahatrahvi, siis vastavalt

§ 203lg 2 pööratakse lahend täitmisele 10 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Pärnu Maakohtu seisukoht 8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning tutvunud asjas materjalidega, leidis, et K. Jakobsoo` kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 9.

§ 114

lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 10. Antud juhul oli kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav vastavalt 03.05.2009.a koostatud väärteoprotokollile nr AB1127891 kohtuvälise menetleja juures alates 02.06.2009.a, seega oli asjas maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg 17.06.2009.a. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures väärteoprotokollis märgitud kuupäeval kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Samuti märgib kohus, et kohtuvälisele menetlejale ei ole pandud seadusega kohustust edastada väärteootsus menetlusalusele isikule posti teel või elektrooniliselt. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse esitaja poolt on kaebus kohtule esitatud 27.07.2009.a, asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja poolt on ületatud

§ 114lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg.

11. Samuti ei ole käeolevas asjas väärteomenetluse lõpetamise aluseks asjaolu, et kaebaja suhtes alustati ka nimetatud sündmusega seoses kriminaalmenetlust.

§ 61

lg 1 kohaselt, kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Lg 2 näeb ette, kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks. Antud juhul kriminaalmenetlus K. Jakobsoo` suhtes lõpetati Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 26.05.2009.a, kuna isiku süü ei olnud suur, asjas puudus avalik huvi ning kannatanule tekitatud kahju oli hüvitatud, kuid väärteomenetlus viidi lõpule. 12.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 13. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma 2

(3)4-09-16338 kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd K. Jakobsoo oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Väärteoprotokoll nr AB1127891 on menetlusalusele isikule 03.05.2009.a allkirja vastu üle antud. Samuti on väärteoprotokollis nr AB1127891 selegesõnaliselt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 02.06.2009.a. Kui kaebuse esitaja oleks õigeaegselt ilmunud menetleja juurde otsuse kättesaamiseks, siis oleks talle olnud teada ka tähtaeg, millise jooksul on isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend maakohtus. Kohus asus seisukohale, et kaebaja poolt on antud asjaolu jäetud tähelepanuta hoolimatusest. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et kaebus väärteoasjas esitada tähtaegselt. Kohus märgib, et kaebuse esitajal oli vastavalt seadusele õigus kasutada kaebuse esitamiseks kaitsja abi, mida K. Jakobsoo aga ei teinud. Seega kohus leiab, et kaebaja on põhjendamatult laskunud üle tähtaja kaebuse õigeaegseks esitamiseks. 14. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et K. Jakobsoo ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – so isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbi vaatamisele. 15. Kohus tagastab kaebuse esitajale kaebuse ja kohtule esitatud materjalid. Indrek Nummert Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.