Obsah (4)
§ 123§ 72§ 65§ 1324-09-4205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-4205 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Laivi Noppel
) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta M. Närep`i kaebus rahuldamata ning 09.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 2670,09,001758 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Närep`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistaja M. Väljamäe, kes töötab Lääne Piirivalvepiirkonnas vanemallohvitserina ning kes koos J. Vanker`iga viibisid 09.02.2009.a tööülesannete täitmisel Pärnu linnas ja teostasid liiklusjärelvalvet Raudtee autoparklas. Sõiduki esiots oli parklas risti sõiduteega, et oleks võimalik jälgida liiklust mõlemas suunas. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli Pärnu kesklinna poolt suunaga linnast välja kaks sõiduautot. Paide mnt ristis lõpeb üks sõidurada ja see auto mis sõitis esimeses reas kiirendas selleks, et ümber reastuda teise ritta. Tunnistaja kinnitas, et tema viibis auto roolis ja paarimees J. Vanker fikseeris esimese sõidurajalt teise liikuva sõiduki kiiruse Stalker`iga. Kuna kiirust mõõdeti seisvast autost ja väljas oli libe, siis järelejõudmine eesliikuvale autole võttis aega. 3
(6)4-09-4205 Kohtuväline menetleja J. Vanker kinnitas kohtuistungil, et teostasid koos M. Väljamäe`ga liiklusjärelvalvet ja mõõtsid Raekülas raudtee parklas sõiduautode kiirust. Nende auto oli ninaga Riia mnt poole, tema oli väljas ja nägi Pärnu poolt tulevat tumedat sõiduautot, enne seda tuli teine auto Läti nr-ga, tunnistaja ütluste kohaselt mõõtis kiirust, kohe kui meist autod mööda sõitsid hakkas tume auto kiirendama, et ümber reastuda teise ritta. Kohtuväline menetleja selgitas kohtule, et mõõtmine toimus tema poolt kiirusemõõteseadmega Stalker ning kinnitas, et radar oli suunatud kaebuse esitaja autole, peale seda lukustas näidu, kinni pidamine toimus hiljem, enne läks autosse, sisestas auto andmed politsei andmebaasi, selleks läks mõni minut aega. Seejärel sõideti kontrollitavale sõiduautole järele, pandi vilkurid tööle, kui kinni peeti, töötasid nii sinine kui punane vilkur. Auto peatus, mindi välja, J. Vanker läks juhipoolse akna juurde, tutvustas end juhile ja selgitas, et miks kinni peeti. Kaebuse esitaja küsis, et tahate alkoholi mõõta, mille peale vastas kohtuväline menetleja, et kas on põhjust. Kohtuväline menetleja ütluste kohaselt juhil joovet ei kontrollitud vaid selgitati, et juht on Pärnu linnas Lembitu ja Lennuki tn vahelisel alal kiirust ületanud, tema vaidles vastu, et mis jama, eile sama koha peal peeti kinni. Samuti et politsei kiusab teda, et tal on püsikiirusehoidja, mis linnas töötas ning tema auto on tehniliselt korras. Kohtuväline menetleja andis ütlusi veel selle kohta, et koostas isikule väärteoprotokolli, mis koostati menetlusaluse isiku autos kuna viimane kinnitas, et tal on jalad haiged ja ei saa autost väljuda. Menetlusalusele isikule tutvustati ja selgitati temale õigused allkirja vastu ja koostati väärteoprotokoll. 09.02.2009.a kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Stalker IIMDR nr AS 004108 on taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS-08/00117), seade testitud 09.02.2009.a kell 20:00. Mõõtmist läbi viinud ametnik on läbinud koolituse ning on kinnitatud pädeva mõõtja ametnike nimistusse. Kohtuvälise menetleja poolt näidati menetlusalusele isikule tema kinni pidamisel kiiruse näitu. Isik näidu näitamist ei vaidlustanud, kuid ei nõustunud kiiruse ületamisega. Kaebuse esitaja seisukoht on, et tema õigusi on rikutud, kuna ei võimaldatud osaleda Lääne Politseiprefektuuris väärteoasjas otsuse tegemise juures. Kohus antud seiskohaga nõustuda ei saa.
§ 72
lg 1 kohaselt, kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku § 73-s märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kaebuse esitaja väide, et tema poolt saadetud vastulause on jäetud läbivaatamata pole asjakohane. Nii on väärteoasjas tehtud otsuses fikseeritud, et vastulause ja tõendid jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid on ilmses vastolus teiste asjas kogutud tõenditega. Seega vastulause läbivaatamata jätmine ja vastulause mittearvestamine ei ole sünonüümid, vaid oma sisult erinevad mõisted. Kohtuvälisel menetlejal on õigus kaebuse esitaja tõendid kõrvale heita ja mitte arvestada juhul kui viimase tõendid on vastuolus faktiliste asjaoludega. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et protokolli juurde ei võetud menetlusaluse isiku selgitust pole samuti asjakohane.
§ 65
lg 1 alusel on menetlusalusel isikul õigus omakäeliselt kirjutada ja anda ütlusi juhtunu kohta, mida talle ka võimaldati. Menetlusalusel isikul oli õigus 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kätte saamisest esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause, millist õigus kaebuse esitaja ka kasutas. Nimetatud vastulause ja selgitus on väärteoasja nr 2670,09,001758 materjalide juures. 4
(6)4-09-4205 Kohus leiab, et tõendite hindamisel nende kogumis tuleb asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtul siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel suurema kaalu kui teisele. Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, võtab kohtuotsuse tegemise aluseks tunnistaja M. Väljamäe`, kohtuvälise menetleja J. Vanker’i ütlused, kirjalikud materjalid ja heidab kõrvale kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlused kui ebausaldusväärsed ja vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kaebuse esitaja väide, et sõitis linnas püsikiirushoidjaga, ei välista lubatud 50 km/h kiiruse ületamist, kuna nimetatud tempomaati on võimalik fikseerida erinevatele kiirustele ning seda pole võimalik hiljem kontrollida Kohtul puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja ei ületanud lubatud kiirust, muid tõendeid kohtu käsutuses ei ole. Seega saab kohus kaebuse esitaja ütlust käsitleda kui paljasõnalist. Kohus asus seisukohale, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Arvestades eeltooduga leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. 09.03.2009.a kehtinud LS § 7422 lg 2 kohaselt karistati mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitajat on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samuti ei ole kohtuväline menetleja kasutanud seadusest tulenevat õigust lisakaristuse kohaldamiseks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et M. Närep`i suhtes kohtuvälise menetleja poolt antud suuruses karistuse määramine on lubatud ja põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb KarS § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Käesolevas väärteosajas M. Närep`ile etteheidetud teo toimepanemise ajal oli temal karistusregistri andmetel vähemalt 1 kustumata karistus liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Kohus juhib tähelepanu veel asjaolule, et teo toimepanemise järgselt on karistusregistrisse kantud veel (lisaks käesolevas asjas etteheidetavale väärteole) üks lisakaristus liiklusalase süüteo eest. Sellest järeldub kohtu hinnangul, et senised M. Närep`i suhtes määratud karistused ei ole osutunud piisavaks motiveerida teda ühiskonnas heade kommete, tavade ja 5
(6)4-09-4205 normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning kujutab sellisel kujul ühiskonnale jätkuvat ohtu. Toimepandud süüteoga ründas kaebuse esitaja õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist, sooritades üldohtliku süüteo abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Sellist paljude isikute elu, tervise ja vara korduvat ja hoolimatut ohtu seadmist ei saa õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt lubada ning arvestades asjaolu, et varasemad M. Närep`ile liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratud karistused ei ole osutunud piisavaks tema poolt üldohtlikust käitumisest hoidumiseks, on kohtu hinnangul antud juhul kohtuväline menetleja määranud õigesti ja põhjendatult kaebajale antud karistuse. Liiklusalaste süütegude eest varasemalt mõistetud karistuste arvestamine uue liiklusalase süüteo eest karistuse mõistmisel ei ole käsitletav isiku topeltkaristamisena varasemalt toimepandud süütegude eest, vaid KarS § 56 karistamise alusena sätestatud karistuse eesmärkide saavutamiseks sobivaima sanktsiooni leidmiseks kõikide vajalike asjaolude kaalumisena. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
§ 132
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment`i poolt 09.03.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,001758 ei kuulu tühistamisele ning M. Närep`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 6
(6)