Obsah (7)

§ 212§ 203§ 191§ 189§ 190§ 192§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuvälise menetleja otsuse täitmisel tekkinud küsimuseaegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Lahend väärteomenetluses Menetlus Määruse

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Rahuldada aegumise avaldus ja tunnistada KarS § 82 lg 1 p 3 alusel Viljandi Maksuameti
2. oktoobri 2000 otsuse täimine Valter Pürgi tasumata rahatrahvis 1 380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni aegunuks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia kohtutäiturile, sissenõudjale ja võlgnikule ning peale jõustumist viivitamatult karistusregistrile. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada: 3.1 rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 202 lg 2); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Valter Pürg on süüdi mõistetu Viljandi Maksuameti
6. oktoobri 2000 otsusega ja karistatud rahatrahviga 1 380 krooni. Otsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Valter Pürg on esitanud
7. septembril 2009 kohtule avalduse tasumata rahatrahvi 1 380 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Kohtutäitur on osundanud läbiviidud täitetoimingutele: rahalise nõude arestimise akt kinnipeetva sissetulekust edastatud erinevatesse vanglatesse täitemenetluse läbiviimise ajal. Nõude katteks ei ole seisuga 17.09.2009 laekunud midagi. Kohtutäitur on avaldanud et asenduskaristuse avaldust pole kohtule esitatud, kuna kohtuväline menetleja ei ole seda taotlenud.
8. Kohtu põhjendused 2.
9. Seaduslikud alused menetlemisel

§ 212

lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 2 on väärteoasjade täitemenetluse kohtualluvus määratletud kohtutäituri tööpiirkonnaga. Kohtualluvus väärteoasjades tuleneb ka TMS § 201 lg-st 1 (Rahatrahvi asendamine arestiga). Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1).

§ 212

lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avaldaja, võlgniku ja sissenõudja osavõtuta. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva otsuse täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (

§ 203lg 5).

Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3). 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on nimetanud täitetoimingud, millised ta on kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäituri on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei tuvastanud asjaolusid täitmise aegumise peatumise kohta. Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. TMS § 201 lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Avalduse lahendamisel on oluline

-s, KarS-s ja TMS-s sätestatud regulatsioon väärteootsuste täitmisel.

§ 203lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise 2 tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb

§ 203lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud kaheksateist kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kuna kohtuvälise menetleja jõustunud otsusest on möödunud 18 kuud, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja lugeda kohtuvälise menetleja otsuse täitmine tasumata rahatrahvis KarS § 82 alusel aegunuks. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt (

§ 189

). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (

§ 190

). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (

§ 192lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 2).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3