1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja
- august 2009 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-09-10252 (väärteoasi 2440,09,005305) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses Mait Larionov LS § 74-19 lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises järgi Menetlusalune isik Mait Larionov, isikukood 38808232238, elukoht xxx, töökoht xxx Kaitsja Lepinguline kaitsja Marko Tiirik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Ida Politseiprefektuuri Visnapuu juhtivkonstaabel Andres VTMS § 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133-135 kohus OTSUSTAS: Mait Larionovi lepinguline kaitsja Marko Tiiriku kaebus Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heiki Lindus 12.05.2009 otsuse peale väärteoasjas 2440,09,005305 rahuldada ja nimetatud otsus tühistada täielikult. 1 2 Väärteomenetlus LS § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. väärteo toimepanemises Mait Larionovi katsja Marko Tiiriku taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks rahuldada. Välja mõista väärteoasjas osutatud õigusabi eest kaitsjatasu summas 7553 (seitse tuhat viissada viiskümmend kolm) krooni riigi eelarve vahenditest Mait Larionovi kasuks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 24.08.
- Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 21.08.
- Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 22.09.2009) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Menetluse käik 25.04.2009 koostas politseiametnik A. K väärteoprotokolli Mait Larionovi suhtes selle fakti kohta, et 25.05.2009 kella 01.00 paiku juhtis M. Larionov sõiduautot XXX XXX Ida-Virumaal Jõhvi vallas Aiandi 6 asuva hoone juures alkoholijoobeseisundis, millega rikkus LE 76 p
- Tema tegu kvalifitseeritu LS § 7419 lg 1 alusel. 12.05.2009 tegi juhtivkonstaabel Heiki Lindus otsuse väärteoasjas, milles leidis, et M. Larionovi toimepandud rikkumine on tõendatud. Karistuse määramisel arvestati kergendavat asjaolu-süü tunnistamist ja eelnevate karistuste puudumist. Karistuseks määrati rahatrahv summas 11100 krooni ning vajalikuks peeti ka lisakaristuse kohaldamist - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 09.06.2009 esitas M. Larionovi kaitsja M. Tiirik kohtule kaebuse tehtud otsuse peale, milles palus tühistada otsus lisakaristuse kohaldamises. 06.08.2009 esitas M. Larionovi kaitsja kohtule kaebuse täienduse ( lk 22-23), milles leidis, et vaidlustatav otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele, kuna tema kaitsealuse joobeseisund oli kontrollitud ja tuvastatud üksnes 2 3 indikaatorvahendi kasutamisel, mis ei näita alkoholisisalduse konkreetset määra. Alates 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse, Politseiseaduse sätetest nähtub, et isik loetakse joobes olevat või alkoholisisalduse piirimäär on ületatud alles siis, kui tema veres või väljahingatavas õhus on tuvastatud konkreetne alkoholisisalduse määr. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse täienduses väljendatud seisukoha juurde. Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamise isiku tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja leidis, et isiku joobeseisund oli usaldusväärselt tuvastatud vastavalt enne 01.07.2009 kehtinud korrale ja seega väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil ülekuulatud mait Larionov selgitas, et 25.04.2009 päevasel ajal kuni 15-16.00 sõprade koosviibimise ajal tarvitas ta alkoholi- 1 liiter õlut. Kella 01.00 sõitis tanklasse. Enesetunne oli hea. Politseikontrolli käigus selgus, et tal on joobeseisund, millega ta nõustus, vereanalüüsi kohta küsiti, ta ei mäleta. Joobeseisundi tuvastamise protokollist lk 13 nähtub, et M. Larionovi joobeseisundit kontrolliti ja tuvastati 25.04.2009 kella 01.05 paiku, kasutatud on indikaatorvahend Lion 500 11617 A-391, tulemus on positiivne, näit 0,69 mg/l. Isik vereanalüüsi ei nõua, tulemusega on nõus. Asjassepuutuvad normid Alates 01.07.2009 kehtib Liiklusseaduse uus redaktsioon, mille kohaselt: „§ 20.- Sõiduki juhtimise keeld …
(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui:
(31)1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. 3 4
(4)Juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.“ Juhi poolt lubatud alkoholisisalduse ületamine on karistatav väärteokorras järgmiselt. „§ 7419. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine
(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. „ Seega, alates 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse alusel, juhi väljahingatavas õhus alla 0,1 mg/l tuvastatud alkoholisisaldus ei anna alust isiku karistamiseks, sest alla 0,1 mg/l on lubatud piir. Enne 01.07.2009 kehtinud Liiklusseaduse kohaselt: „§ 20. Sõiduki juhtimise keeld …
(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
(4)Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres.
(6)Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. „ 4 5 Enne 01.07.2009 oli esmaskordne joobes juhtimine järgmiselt. karistatav väärteokorras „§ 7419. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. „ – VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega, kohus ei ole seotud menetlusaluse isiku väljendatud ennast süüditunnistamisega. Kohus leiab, et isiku vastutuse aluseks olevate seaduste muutmisel langeb kohtule kohustus kontrollida, kas isiku tegevuses on ka uuest või muudetud seadusest tulenevalt jätkuvalt väärteokoosseisu tunnused. Kas uus või muudetud seadus leevendab või kergendab isiku olukorda, sest sel juhul tuleb lähtuda KarS § 5 lg 2 sätestatust ja kohaldada isiku suhtes seaduse tagasiulatuvat jõudu. Kusjuures kohus peab vajalikuks märkida järgmist. M. Larionovi joobeseisund oli 07.03.2009 kontrollimise käigus tuvastatud täiesti seaduslikult, lähtudes tol ajal kehtinud LS §-s 20 sätestatust ja Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrast. Samas ei pidanud seaduseandja vajalikuks kehtestada nö joobeseisundi ja alkoholisisalduse piirmäära ületamise seaduste paketile rakendussätteid ega ülemineku aega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei välista KarS §-s 5 lg 2 siasalduva normi ( isiku olukorda kergendava seaduse tagasiulatuv jõud) kohaldamist. Joobeseisundi ja alkoholisisalduse piirimäära kontrollimine ja tuvastamine kuuluvad materiaalõiguse valdkonda. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks tuleks menetluses, milles enne 01.07.2009 pole jõutud jõustunud otsuseni, jätta seaduse tagasiulatuva toime kohaldamata. Kohus märgib, et nii enne kui ka peale 01.07.2009 LS § 20 lg 3 sätestatud joobeseisundi definitsioon ise ei ole sõnaliselt muudetud. Joobeseisundiks loetakse jätkuvalt narkootilise või psühhitroopse aine võo alkoholi tarvitamisest tingitud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes finktsioonides ja reaktsioonides. Jätkuvalt alkoholisisalduse lubatud piirimäär on alla 0,1 mg/l väljahingatavas õhus. Joobeseisundis juhtimine on endiselt kuritegu ja juhi poolt lubatud alkoholipiirimäära ületamine on karistatav vähemalt väärteokorras. Muutunud on aga see, millal loetakse juht joobes olevaks ja kuidas 5 6 seda kontrollida ja tuvastada. Väärteokorras vastutusele võtmiseks ei olegi vaja ära tõendada joobeseisundi esinemist, piisav on kui tõendamist leiab isiku alkoholisisalduse piirimäära ületamine. Joobe tuvastamise protokollist lk 13 nähtub, et M. Larionovi puhul tuvastati, et tema organismis sisaldub alkohol, mille sisaldus võiks orienteeruvalt olla 0,69 mg alkoholi 1 liitri väljahingatavas õhus. Enne 01.07.2009 oli piisav, kui joobeseisund kontrolliti ja tuvastati indikaatorvahendiga, mis ei näidanud alkoholisisaldust, vaid kinnitas üksnes seda, et inimese organismis on alkohol. Soovi korral võis isik nõuda vereanalüüsi, mis näitas juba alkoholisisalduse konkreetset numbrit promillides ja mille alusel võis olla kindlaks määratud joobeaste. Enne 01.07.2009 kehtinud joobeseisundi ja selle tuvastamise korra kohtupraktika kohaselt, lähtuti sellest, et KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseis ning LS § 74-19 ettenähtud väärteokoosseis on täidetud, kui on tuvastatud isiku veres või tema väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse fakt. Joobeastme määramist või alkoholi konkreetset sisaldust polnud vaja tuvastada. Sellele on olnud osundatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-47-05, 06.06.2005, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „Maakohus on põhjendamatult leidnud, et alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Liiklusseadus, mis annab joobeseisundi mõiste, ei tunne eraldi mõistet "alkoholi tarvitamise tunnused". Kõnealune mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 19, mille pealkiri on "Alkoholijoobe raskusastme määramine". Selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud: "
(1)Väljahingatava õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt: 1) alkoholi tarvitamise tunnused - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav." Eelnevast tuleneb üheselt, et alkoholi tarvitamise tunnused kujutavad endast (kergeimat) joobeastet (sama seisukohta on Riigikohus väljendanud
- oktoobri
- a otsuse punktis 8 väärteoasjas nr 3-1-1-119-03 - RT III 2003, 32, 330). Seejuures selgub joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 kõrvutamisel, et nii alkoholi tarvitamise tunnuste kui kerge joobe puhul on väljahingatavas õhus alkoholisisalduse alammääraks 0,10 mg/l. Vahemikus 0,10 kuni 0,24 mg/l sõltub alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu ja kerge joobe olemasolu piiritlemine sellest, kas isikul on sedastatav kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine või mitte. Liiklusseaduse § 20 lg 3, mis määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla (vt ka 6 7 Riigikohtu
- novembri
- a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-04 - RT III 2004, 39, 359). Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l.“ Alates 01.07.2009 määratleb seadus joobeseisundit ja alkoholipiirimäära ületamist, lähtudes kõigepealt isiku organismis tuvastatust alkoholi konkreetsest sisaldusest. Üksnes indikaatorvahendi kasutusel kontrollitud alkoholisisalduse piirimäära ületamine ei saa lugeda tuvastatuks ( erand on mitteliiklusalaste süütegude puhul, milles endiselt saab piirduda indikaatorvahendi kasutamisega - Politseiseadus § 15-8 lg 3). Politseiseaduse § 15-8 lg 1 sätestab, et joobeseisund kontrollitakse algul indikaatorvahendiga, positiivse tulemuse puhul tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Politseiseaduse § 15-8 lg 3 sätestab, et liiklusalaste rikkumistega seotud süütegudes ei saa piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Järelikult, alates 01.07.2009 kehtima hakanud joobeseisundis ja ületatud pirimääraga mootorsõiduki juhtimist puudutava seadusemuudetusega on kehtestatud kord, mille järgi nimetatud liiki süütegu - juht juhib autot olles alkoholi tarvitanud ( hoolimata sellest kas tegemist on väär- või kuriteoga) on tuvastatud siis, kui isiku veres või tema väljahingatavas õhus on tuvastatav konkreetne milligrammides mõõdetud alkoholi sisaldus. Juba
- aastal selgitas Riigikohus, et politsei kasutusel olevad joobeseisundi kontrollimiseks ettenähtud seadmed ei ole tõenduslikud alkomeetrid, vaid indikaatorvahendid. Indikaatorvahend ei näita konkreetset alkoholisisaldust milligrammides või promilli, vaid üksnes seda, et isiku organismis sisaldub alkohol. Kohus tsiteerib, 3-1-1-87-05, 10.10.2005: „Eelnevalt nimetatud Korra § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
- veebruari
- a määruse nr 67 "Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 19 lg 2 kohaselt tuvastab ametiisik joobeseisundit mõõteriista või indikaatorvahendiga. Liiklusjärelevalve teostamise korra § 19 lg-s 2 kasutatakse seejuures mõistet "hingeõhus alkoholisisaldust näitav indikaatorvahend", millest nähtub, et indikaatorvahend on seade, millega tuvastatakse üksnes väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise fakt, kuid ei mõõdeta alkoholi hulka väljahingatavas õhus. … Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, kelle pädevusalaks on muuhulgas usaldatavusalane järelevalve legaalmetroloogia vallas, kodulehe andmetel on Eestis praegu kasutusel olevad alkomeetrid kõik, seega ka käesolevas asjas kasutatud alkomeetrid, indikaatorvahendid (http://www.tji.ee/?op=body&id=154). … Kuna indikaatorvahend ei ole mõõteriist, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, ei saa absoluutse kindlusega väita, et nimetatud piirmäärasid on ületatud….“ Sama seisukohta kinnitas Riigikohus lahendis 3-1-1-30-06, 18.05.2006, otsuse p
- 7 8 Ülaltoodust nähtub, et kuna enne 01.07.2009 ei kasutanud politsei tõenduslikke alkomeetreid ega kasutanud võimalust ( kuigi sellist otsest kohtustust ei olnud) toimetada isikuid raviasutusse vereanalüüsi võtmiseks ja seejärel pädeva ekspertiisiasutuse poolt vastava ekspertiisi tegemiseks, peab kohus teha järelduse, et enne 01.07.2009 ainult indikaatorvahendi kasutamisel tuvastatud joobeseisund ja lubatud alkoholisisalduse piirimäära ületamine, ei vasta alates 01.07.2009 kehtima hakanud joobeseisundi ja lubatud alkoholisisalduse piirimäära ületamise definitsioonile ja selle tuvastamise korrale. M Larionovi puhul sedastati, et tema väljahingatavas õhus on 0,69 mg alkoholi ühe liitri kohta, kasutati indikaatorvahendit Lion 500 11617 A-
- Tegelikult aga ei ole õiguslikku alust väita, et isiku organismis oli just selline konkreetne alkoholi sisaldus, sest indikaatorvahend ei ole mõõterist ega näita alkoholisisaldust milligrammides. Alla 0,1 mg/l juhi väljahingatavas õhus alkoholisisadusega mootorsõiduki juhtimine ei ole karistatav ei enne ega peale 01.07.2009 kehtima hakanud seaduse alusel. Alates 01.07.2009 seab seadus rangemaid nõudeid joobeseisundi ja alkoholisisalduse piirimäära ületamise kontrollimisele ja tuvastamisele. Kuna indikaatorvahend ei ole mõõterist ega näidanud kunagi alkoholisisalduse konkreetset numbrit, siis puudub alus väita, et M. Larionovi väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,69 mg/l, tuvastatud oli ainult alkoholisisalduse fakt. Kuna indikaatorvahendiga polnud võimalik tuvastada alkoholisisalduse konkreetset numbrit, siis puudub kohtu arvates alus väitele, et M. Larionovi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määr oli kindlalt vahemikus 0,1 mg/l või rohkem. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus jõuda järeldusele, et M. Larionovi tegu vastab jätkuvalt väärteo koosseisule uue LS redaktsiooni kohaselt – LS § 74-19 lg 2 või lg
- Seega M. Larionovi seisund, fikseeritud seisuga 25.04.2009 kell 01.05, ei vasta alkoholisisalduse piirimäära ületamise tunnustele LS § 20 lg 3-1 p 2 ja lg 4 mõttes (alates 01.07.2009 kehtima hakanud redaktsioonis). Vastavalt KarS § 5 lg 2, seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kuna kohus leiab, et ei leidnud kinnitust, et M. Larionovi toimepandud tegu on õigusvastane, ei analüüsi kohus komeastmelise deliktistruktuuri järgmist astet- süü küsimust. Samuti jätab kohus analüüsimata karistuse määramist puudutavaid aspekte. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja 12.05.2009 otsus väärteoasjas 2440,09,005305 tuleb tühistada ning väärteomenetlus Mait Larionovi süüdituses LS § 74-19 lg 1 8 9 alusel lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud väärteotunnuste puudumise tõttu. alusel, tema tegevuses Kaitsja esitas kohtuliku uurimise käigus taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigivahenditest tema kaitsealuse kasuks, seoses M. Larionovile õigusabi osutamisega kohtu- ja kohtueelses menetluses. Kohtule on esitatud kaks arvet ja kaks aruannet ( lk 27-30), millest nähtub, et konsultatsioonile, materjalidega tutvumisele politseis ja kaebuse koostamisele kulus aega 3 tundi 30 minutit, ühe tunni hind 1300 krooni, summa käibemaksuga 5369 krooni, ning kaebuse täienduse koostamisele ja kohtuistungil osalemisele kulus 1 tund 24 minutit, tunni hind 1300 krooni, summa käibemaksuga 2184 krooni. Kogusumma 7553 krooni. Kohus leiab, et kaitsjatasu väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusaluse isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et küsitud õigusabi tunnihind on mõistlik ja vastab tavalisele turuhinnale. Samuti mõistlik on aeg, mida kaitsja kulutas konsultatsioonile, materjalidega tutvumisele, kaebuse ja selle täenduse koostamisele – 5 tundi kaasa arvatud kohtuistungi aeg. Võrreldes isikule kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhi- ja lisakaristusega - rahatrahv 11100 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks - on õigusabi maksumus 7553 krooni mõõdukas ja põhjendatud. Kohtunik Inna Kirsipuu 9