4-09-11788/3

(09026121)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Vladislav Obuhhovski seadusliku esindaja IG’e kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Paldiski mnt 47, Tallinn) 16.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09026121 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: IG(isikukood: XXX; elukoht: xxx) Menetlusalune isik: Vladislav Obuhhovski (isikukood: 39406300854; elukoht: xxx; xxx õpilane) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Paldiski mnt 47, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Vladislav Obuhhovski seadusliku esindaja IG’e kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 16.06.2009.a otsus väärteoasjas 09026121 ning menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2

1. 16.06.2009.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) otsusega karistati Vladislav Obuhhovskit ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt sõitis V. Obuhhovski 18.05.2009 kella 17:24 ajal Tallinnas trammis nr 2 sõiduõigust tõendava sooduspiletiga, aga puudus sõidusoodustust tõendav dokument. Sellega rikkus V. Obuhhovski Tallinna Linnvolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 10 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Kohtuväline menetleja võttis arvesse vastulauses esitatud õpilaspileti koopia. Väärteo kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg
3. Kaebuses I. G märgib, et tema poeg V. Obuhhovski sõitis kehtiva ID-piletiga, kuid oli õpilaspileti unustanud teiste riiete taskusse. Isikukoodist ja lapse välimusestki on näha, et ta on õpilane. Vaatamata rahatrahvi tühistamiseks pöördumisele Akadeemia tee 34, jäeti otsus jõusse. Palub karistuse tühistada, sest taoline karistus on ilmne ülepingutus, oleks piisanud ametniku hoiatusest. Karistamisega kaasnes vaid hirmu ja süütunde tekitamine lapse hinges. Talle jäigi arusaamatuks, miks teda karistati, ta ju ei sõitnud „jänesena“.
4. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses palub jätta kaebus rahuldamata. 18.05.2009.a kella 17:24 ajal sõitis V. Obuhhovski ühistranspordis trammis nr 2 sooduspiletiga, kuid tal puudus kontrollimise ajal sõidusoodustust tõendav dokument. Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a määrusega nr 41 kehtestatud Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidudokumentide kontrollimisel kohustatud sõidusoodustuse kasutamisel kontrollimiseks esitama ka kehtiva sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Sooduspileti kasutamise õigust saab tõendada vaid kehtiva dokumendiga, mille alusel on võimalik tuvastada soodustuse olemasolu. Menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal kehtiv sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendav dokument puudus ning tulenevalt sellest puudus ka õigus sõidusoodustust kasutada. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Pani süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Arvestades, et V. Obuhhovski pani rikkumise toime esmakordselt, siis arvestades süüdlase isikut ja KarS § 56 lg 1 sätestatud põhimõtteid, on määratud 3 trahviühiku (180 kr) suurune miinimumkaristus. Karistus on määratud vastavalt seadusele ja on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09026121 materjale, leiab, et menetlus antud väärteoasjas tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et V. Obuhhovski sõitis 18.05.2009.a kella 17:24 ajal Põhja pst 11 vastas Tallinna ühistranspordi trammiliinil nr 2 sooduspiletiga, kuid tal puudus sõidusoodustust tõendav dokument, s.o õpilaspilet. Nimetatud dokumendi puudumist on V. Obuhhovski ka tunnistanud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 3 Ühistransporditeenus on tasuline teenus. Sõidu eest tasumist tõendab reisija Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008.a määruse nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus) § 8 lg 1 kohaselt sõidupileti või muu sõidu õigust tõendava dokumendi omamisega. Karistuse on seaduseandja ette näinud ühistranspordis sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest ja seda ühistranspordiseaduse §-s 547 lg 1, mille kohaselt sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatatkse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Määruses on sätestatud ka ühistransporditeenuse eest Tallinnas tasu arvestamise alused ja maksmise kord. Määruse §-ga 6 on kindlaks määratud isikute ring, kellel on soodustalongi, soodustunnipileti, soodushinnaga sõidu- või ühiskaardi kasutamise õigus ning sama määruse § 6 p 1 kohaselt on soodushinnaga sõidu õigus antud õpilasele. Vaidlustatud väärteoasjas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 16.06.2009.a otsuses, samuti 18.05.2009.a väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik V. Obuhhovski õpib Mahtra Gümnaasiumis. Seega oli kohtuvälisele menetlejale teada, et V. Obuhhovski on õpilane ning õpilasel on ühistranspordis soodushinnaga sõidu õigus. Kohtuvälise menetleja poolt on V. Obuhhovskile süüks pandud Tallinna ühistranspordis sõidusoodustust tõendava dokumendi puudumine kontrollimise hetkel. Sellega on kohtuväline menetleja möönnud, et V. Obuhhovskil oli olemas nõuetekohane soodustalong, millega oli tõendatud sõidu eest tasumine, kuid puudus õpilaspilet, mis Määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on õpilasel sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks ning mille esitamise kohustus kontrollijale tuleneb Määruse § 10 lg-st
5. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ühistransporditeenuse kasutajatel sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimise eesmärk on tagada, et teenust ei kasutataks tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Samasugune on seaduseandja mõte ühistranspordiseaduse § 547 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni kehtestades – karistada isikut, kes kasutab teenust tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlust, kas V. Obuhhovski on õpilane ning ühistransporditeenuse eest oli ta tasunud õpilasele kehtestatud määras, on antud väärteoasjas menetlusalust isikut sisuliselt rahatrahviga karistatud õpilaspileti puudumise eest sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel, mitte aga sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest, mis on ÜTS §-s 547 lg 1 ettenähtud karistuse – rahatrahv kuni 10 trahviühikut - kohaldamise aluseks seaduseandja mõtte kohaselt. Õpilaspileti puudumine mingil ajahetkel ei tühista aga isiku õpilase staatust ega saa tühistada õpilasele Määruse §-ga 6 p 1 antud sõidusoodustuse õigust. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt lähtuda isiku süüst, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja ei ole vaidlustatud väärteoasjas tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab aga, et kohtuväline menetleja oleks pidanud menetlusaluse isiku alaealisust arvestama karistust kergendava asjaoluna. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06, märkides, et kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava 4 asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Kohus leiab ka, et kohtuväline menetleja oleks pidanud lahendama küsimuse, kas lõpetada V. Obuhhovski suhtes algatatud väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 nimetatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuid selle asjaolu kaalumist kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja kohustus kaaluda alaealise puhul KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamist tuleneb VTMS § 108 p-st 10 koosmõjus VTMS § 72 lg-ga
6. Kohus on seisukohal, et alaealise karistamine isegi minimaalses määras rahatrahviga ühistranspordis sõidu soodustust tõendava dokumendi puudumise eest kontrollimise hetkel, kui seejuures oli transporditeenuse kasutamise eest ettenähtud määras tasutud, ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja on põhjendamatu, samuti on see alaealise suhtes kasvatuslikult ebaõige. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et I. G kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, sest väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi puudub. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
7. Kohtunik