4-09-8272/4

4-09-8272 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8272 (VT-0030309) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi SpearProjekt OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse järelevalveametniku A Purje 30.04.2009 otsusele nr VT0030309 OÜ SpearProjekt karistamises Ehitusseaduse § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 krooni. Kaebuse esitaja: SpearProjekt OÜ esindaja juhatuse liige TL Istungil osalenud isikud Kaitsja: advokaat Alar Neiland Kohtuvälise menetleja esindajad: Harku Vallavalitsuse järelevalveametnik A Purje, jurist Alpo Greebe RESOLUTSIOON
3. Rahuldada SpearProjekt OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse järelevalveametniku A Purje 30.04.2009 otsusele nr VT-0030309 OÜ SpearProjekt karistamises Ehitusseaduse § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 krooni.
4. Tühistada Harku Vallavalitsuse järelevalveametniku A Purje 30.04.2009 otsus nr VT0030309 OÜ SpearProjekt karistamises Ehitusseaduse § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 22.09.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Harku Vallavalitsuse järelevalveametniku A Purje 30.04.2009 otsusega nr VT-0030309 karistati OÜ SpearProjekt Ehitusseaduse § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 krooni selles, et OÜle Spear Projekt kuulus Harku vallas Ilmandu külas XXX asuv kinnistu. OÜ SpearProjekt korraldamisel ehitati antud kinnistule ühekordne hoone-elamu. Vastavalt Harku vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloale on lubatud XXX kinnistule ehitada üksikelamu. Ehitusjärelevalve korras teostatud kontrolli ning elamu visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et kuigi ehitusloaga on lubatud ehitada ühepere-, ehk üksikelamu, on antud hoones välja ehitatud kaks eraldi korterit koos eraldi sõltumatute sissekäikudega ja on muudetud hoone vaheseinte paiknemist. Hoonesse on ehitatud kõikide tunnuste alusel kaks eraldi korterit ja seega muudetud hoone kaksikelamuks. Menetluse käigus teostatud toimingutega on välja selgitatud, et mõlemad leibkonnad, kes hoones elavad, on eraldi leibkonnad ja on ostnud majaosad teineteisest sõltumatult. Ka on notariaalses ostu-müügilepingutes müüdavateks/ostetavateks objektideks vastavalt korter 1 ja korter
7. Tunnistajatena väärteoasjas üle kuulatud antud hoonet kaasomandina omavad KKja AT annavad oma tunnistustes teada, et neid pole sellest, et hoone ei vasta ehitusprojektile, OÜ SpearProjekt esindaja T L ostu-müügitehingu sõlmimisel informeerinud. On ka välja selgitatud, et antud hoone ei ole ehitatud vastavalt ehitusprojektile. Eeltoodust tulenevalt ei ole ehitustegevus vastavuses detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloaga ning ehitis ei vasta ehitusloas ettenähtud nõuetele. Vastavalt ehitusseaduse § 22 lg 1 p 1 on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Vastavalt EhS § 29 lg 1 p 3 on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Vastavalt EhS § 59 on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus teostada ehitusjärelevalvet oma territooriumil. Harku vallavalitsus ei saa lubada ehitusloale mittevastava ehitise ehitamist. Menetlusalune isik on rikkunud § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav EhS § 68 lg 2 alusel. Otsusele esitas OÜ SpearProjekt juhatuse liige T L kaebuse, milles leiti, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud seadust. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus eeldab süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süütuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja poolt. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. (RK 23.03.2004 otsus nr 3-1-1-7-04) Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. (RK 06.05.2005 otsus nr 3-1-1-137-04) Väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses ei ole tuvastatud juriidilise isiku vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid (juriidilise isiku juhtivtöötaja, kes teo toime pani ning seda, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides). Kooskõlas eelmärgituga oleks käesoleva väärteoasja menetlemisel tulnud esmalt välja selgitada see, kas on püstitatud ebaseaduslik (ehitusloata ehitis), seejärel objektiivse koosseisu analüüsi raames selgeks teha, kas ehitis on püstitatud juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt või ka juriidilise isiku muude töötajate poolt organi või juhtivtöötaja käsul või vähemalt heakskiidul. Ning lõpuks oleks tulnud tuvastada, kas ehitis püstitati juriidilise isiku huvides tegutsedes. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (RK 08.10.2003 otsus nr 3-1-1-105-03) ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on 2 võimalik hinnata kas süüteoskoosseis on täidetud. Teisis peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust. Käesolevas asjas väärteoprotokollis kajastatu kohaselt seisnes rikkumine selles, et ühepereelamuna projekteeritud elamu ehitati kahepereelamuks. Kuna menetlusalune isik kahepereelamut ehitanud ei olnud, ei olnud ka võimalik esitada sellele vastuväiteid. Kaevatava otsuse kohaselt aga puudus hoopis ehitusluba, mille eest ka menetlusalust isikut karistati. Otsuse väärteo lühikirjelduse osas esitatud argumendid ei tugine seadusele: on vaieldamatu, et kinnistu müüdi ostjatele mõttelistes osades; müügiesemeks ei olnud korterid; ostjatel oli õigus tehingu tegemisel leppida müüjaga kokku elamu kasutuskord; elamut kasutavate leibkondade arv ei muuda elamut ühe-, kahe- või enama pere elamuks. Otsuse tegemisel oli kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest. Protokollis räägitakse ehitamisest mittevastavuses projektiga, otsuses ehitusloa puudumisest. Samas tuleb just väärteoprotokollis määratleda menetluse ese. XXX asuvale kinnistule ehitatud elamu sissepääs esikusse oli projekteeritud kahepoolse uksena. Kui elamu ostnud kaasomanikud soovisid kumbki siseneda majja eraldi ustest ning liigendada esik kerge vaheseinaga ja seejärel ehitati esikusse juurde üks siseuks, siis see iseenesest ei tähenda, et ehitus oleks tehtud ehitusloata. Selle tulemusena ei muutunud ehitusalune pind, kubatuur, ehitise tehnilised tingimused, arhitektuurne ilme. Tuulekoda ja esik kokku on suurusega 23 m2, see ei suurenenud kuna ühe omaniku pinnaosa suuruseks jääb 11,5 m
8. Menetlusalusele isikule teadaolevalt ei ole kõnesoleva Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 9179802 kantud kinnistu aadressil XXX, Ilmandu küla, Harku vald, Harju Maakond omanikud AT, VN ja KK huvitatud tehtud töödes muudatuste tegemisest. Menetlusalune isik oli pöördunud Harku Vallavalitsuse poole taotlusega teha projekti eelnimetatud täiendused. Avaldus on senini jäetud tähelepanuta. Kaebuse esitaja T L seletas, et maja ajalugu algab 2006 aasta aprillist. SpearProjekt esitas Harku vallavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks, luba saadi kätte pool aastat hiljem. Selle ajaga oleks maja saanud valmis ehitada. Ostjaid oli raske leida. Maja oli müügis 2007 aasta esimesest kvartalist, 2007 detsembris tahtis maja ära osta AT koos vennaga. AT sai leping vormistatud 2008 jaanuaris, vennal ei õnnestunud raha kokku saada ja sai müüdud KK. Müük toimus notari juures, müüdi kahe mõttelise osana kahele perele. Pidid ostjatele tagama kasutusloa, teised punktid sai täidetud. Kasutusloa saamine on nende ja vallavalitsuse vaheline asi, üle on andmata veel vee ja kanalisatsiooni trassid. 04.12.2008 kutsuti välja, tehti ettekirjutus, et viia vastavusse projektiga, kuid seda ei olnud võimalik täita. Tasus trahvi 10 000 ära, uus ettekirjutus 14.04.
9. Vahesein tekkis 2008 alguses kui selgus, et A.T vend ei saanud raha kokku, et poolt ära osta ning tuli võõrad kokku elama panna. Projekti muudatused tehti 2008 alguses, pöördus valda arhitekti poole, kuid jutule ei võetud. Viimane taotlus esitatud 13.02.2009, vastust ei ole senini. Seda väga täpselt ei teadnud, et ühe väikese vaheseina ehitamine on ehitusseaduse rikkumine. Topelt sansõlmed olid esialgses projektis olemas, seal on kaks vannituba, plaan nii nagu esialgses projektis. Ehitamiseks olid teised inimesed, oli teine, kes rohkem tegeles. Töödejuhataja oli M L . Maja välisilme, gabariidid on sama. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AT seletas, et notari koostatud lepingus määrati kindlaks kasutuskord, mille järgi on maja pooleks. Tehingu ajal oli vahesein olemas. Teda kutsuti vallavalitsusse, temal pretensioone ei olnud. Kindlasti kõiki lõpetamata töid ei ole SrearProjekt ära teinud, elektritööd on pooleli, tuletõkke müür tegemata, see seisab kinnitamata projekti taga. Müüja vastu pretensioone ei ole. Saavad kasutusload ja tööd lõpetatakse. Praegu vaidlus vallaga. Maja mõõdud ei ole muutunud, välisilme sama. Öeldi, et vahesein tuleks maha lõhkuda, siis vastaks projektile. Ei ole soovinud, et ehitataks maja, mis ei vasta ehitusprojektile. SpearProjekt müüs paarismaja bokse, milline ehitusprojekt oli, seda ei tea. Ehitaja müüs pool maja, kasutuskord sai paika. Sai aru, et üks kinnistu. Lepingus nimetati tinglikult korter
10. Ehitaja vastu otseselt ei ole, see on takerdunud ehitaja ja vallavalitsuse vaidlustesse. Pööningul ümberehitusi tehtud ei ole. 3 Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud KK seletas, et on ostnud SpearProjektilt majaosa, lepingu järgi korter
11. Soovis osaliselt ümberehitusi. Et maja oli muudetud kaheks, see oli juba enne valmis. Korterit otsis internetist. Kuulutuse järgi oli müüa maja, täpsemalt ei mäleta. Projekti nägi notari juures. Küsimusi ei tekkinud. Müüja lubas vormistada kasutusloa, seda tehtud ei ole. Ostis objekti 2007, ei mäleta. Kasutuskord oli notari juures ära jagatud. Maja kubatuur, pindala, väljast vaade on samad. Ei soovi vaheseina lammutamist. Teda kutsuti valda, oldi üllatunud, et majas elab kaks peret. Keegi oli kaevanud. SpearProjekt ei ole petnud, mõned asjad on tegemata. Vallas öeldi, et tehakse SrearProjektile trahv. Teadis, et on ühepereelamu. Projekti, kus ei ole vaheseina, näinud ei ole. Müüja esitas projekti, kus vahesein oli peal. Ei teadnud, et seinu olla ei tohiks. Kasutuskorra kokkulepe oli. Vahesein on 4-5 meetrit. Oma võtmetega saab korterisse, vaheseina lammutamist ei soovi. Soovib, et taotletaks korterile kasutusluba. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et küsimus taandub notariaalsele ostumüügilepingule, see on jõus. Müüdud mõttelistes osades, kindlaks määratud kasutuskord. 2007 märtsis ehitas SpearProjekt esikusse vaheseina, ümberehitus ei suurenda ehitusmahtu, vaateid, kõrgust. Võib sisaldada mitut kööki, magamistoas võib olla pesuruum. Täie selguse toob esimene ettekirjutus. Oleks püüdnud täita, lammutada, kuid see riivab inimese õigusi. Vald võinuks vastu tulla, reageerida 13.02.2009 esitatud projekti muudatuse taotlusele. Sündmused on üsna vanad, peab olema selgelt kirjas kui palju rikuti, kas rikkumine oli oluline. Otsuses viidati ehitusloale, et võib ehitada üksikelamu, tegemist kahepereelamuga. Kus on piir, perede arv ei ole määrav, tihti elab mitu peret koos, see ei muuda ühte elamut kaksikelamuks. Ei saa tõmmata meelevaldset piiri, et kaks vannituba, kaks sissepääsu. Uste arv ei ole määrav. Uks oli kavandatud kahe poolega. Mis on kriteerium, mis muudab maja kaksikelamuks. Kui on uued omanikud, siis tuleb arvestada nende soovidega, siis sein sinna jääb. Sellega peavad tegelema uued omanikud. Vastutus uuel omanikul, kuid need ei ole müüja vastu ühtegi nõuet esitanud. Tahtlus on tuvastamata, kaebuses on viidatud riigikohtu lahenditele. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistus ei ole määratud mitte selle eest, et projekt puudus, vaid, et kui see oli nõutav. Viidatakse, et tegemist väikeste asjadega, ometigi andis T.L ütlusi, et rikkus tahtlikult, et oleks firmal paremad müügitingimused. Äriühingu juhatuses on kaks liiget, lepingud on alla kirjutanud T.L. Ostjatele tegelikku plaani ei esitatudki. Pole vaidlust selles, mitu leibkonda on elamus, vaid et see ei ole ühepereelamu. Kõik asjad venivad, maja peab vastu võtma päästeamet. Kui elektrisüsteemis ei vasta juhtme ristlõige ettenähtule, siis on maja tuleohtlik. Tuletõkke seina pööningul senini ei ole. Detailplaneeringusse pannakse kõik kirja, palju on elanikke, milline on kanalisatsioon. Väidetud, et mittevastav lahendus ostjate soovil, kuid osteti ju valmiskujul. Kogutud materjalidega tõendatud, et see ei vasta ehitusloale. Vaheseina ei ole kästud maha lammutada, vaid tehti ettekirjutus, et tehtaks projekt ümber, tehtaks korda. Ostjad ei osanud arvata, et sellised jamad tekivad, võiks öelda, et tegemist varjatud vigadega. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ja trahv tuleks jätta jõusse. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, samuti tutvunud kohtuistungil avaldatud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteo kirjeldusena märgitud, et SpearProjekt OÜ korraldamisel toimus ehitise ehitamine, mis ei vastanud ehitusprojektile. Ühepereelamuna projekteeritud hoone ehitati kahepereelamuks. Menetlusalune isik rikkus Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime Ehitusseaduse § 68 lg 2 ettenähtud väärteo, so ehitise omaniku kohustuste eiramine. Vaidlustatud otsuses on asutud seisukohale, et ehitustegevus ei ole vastavuses detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloaga ning ehitis ei vasta ehitusloas ettenähtud nõuetele. Vastavalt EhS § 29 lg 1 p 3 on ehitise omanik kohustatud tagama 4 ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Menetlusalune isik on rikkunud EhS § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, pannes toime EhS § 68 lg 2 ettenähtud väärteo. Nii väärteoprotokollis kui ka vaidlustatud otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemise ajaks on 04.08.
12. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole kinnitust leidnud, et väärteo toimepanemise ajaks oleks olnud 04.08.2008, kuivõrd sellel kuupäeval käis Harku Vallavalitsuse esindaja XXX elamut kontrollimas ning avastas rikkumise. Seega on tegemist inkrimineeritava rikkumise avastamise ajaga. Elamu on 18.01.2008 ja 11.03.2008 ostumüügilepingutega müüdud vastavalt siis AT ja V N ning KK ja K K . Kohtuistungil üle kuulatud ATja KKütluste kohaselt oli vahesein ehitatud enne ostu-müügilepingute sõlmimist, mida kinnitas ka kaebuse esitaja T L, kes ütles, et kuivõrd A.T ja V.N ei saanud koos maja ära osta, siis tehti vahesein ja osa majast müüdi K.K . Seega pidi vahesein olema olemas enne 18.01.
13. Seetõttu ei vasta menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise aeg tegelikkusele. Riigikohtu 16.03.2006 otsuse nr 3-1-1-146-05 kohaselt „kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele“. Kohus leiab, et taoline väärteo toimepanemise aja ebaõige märkimine viib olukorrani, kus menetlusalune isik ei saa ennast kaitsta, kuivõrd menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise ajal, so 04.08.2008 ei olnud OÜ SpearProjekt enam ehitise omanik EhS § 29 mõttes ega saanud ka täita märgitud sättes loetletud kohustusi ega toime panna EhS § 68 lg 2 ettenähtud väärtegu. Seega pidanuks väärteomenetluses koostatud menetlusdokumentides märgitud ajal, so 04.08.2008 olema menetlusaluseks isikuks väärteomenetluses üle kuulatud tunnistajad, kes olid ehitise omandanud. Väärteoprotokollis on menetlusalusele isikule ette heidetud EhS § 29 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et SpearProjekt OÜ korraldamisel toimus ehitise ehitamine, mis ei vastanud ehitusprojektile, ühepereelamuna projekteeritud hoone ehitati kahepereelamuks, millega menetlusalune isik rikkus EhS § 29 lg 1 p 3 nõudeid. Seevastu otsuses on menetlusalusele isikule ette heidetud seda, et vastavalt EhS § 29 lg 1 p 3 on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise kui ehitusprojekt on nõutav. Seega on väärteoprotokollis ja otsuses väärteo lühikirjeldused erinevad, kuigi mõlemal juhul rikkus menetlusalune isik ühte ja sama sätet. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja ei oleks saanud otsuses märkida teistsugust väärteokirjeldust ning seda muutes väljus kohtuväline menetleja otsust tehes väärteoprotokolli piiridest. Kohus asub seisukohale, et eelmärgitud puudused on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised, mis tingiksid vaidlustatud otsuse tühistamise. Samas peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata ka esitatud kaebuses viidatud juriidilise isiku vastutuse alustele, millised on kohtuväline menetleja üldse tähelepanuta jätnud. Kohus nõustub kaebuses tehtud etteheidetega, kuid peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis on menetlusaluse isikuna märgitud SpearProjekt OÜ, seadusliku esindajana T L. Väärteo lühikirjelduses on aga märgitud, et ehitise ehitamine toimus SpearProjekt OÜ korraldamisel. Vaidlustatud otsuses on samuti menetlusaluseks isikuks märgitud SpearProjekt OÜ ja esindajana märgitud T L ning on märgitud ka seda, et OÜ SpearProjekt esindaja kasutas menetlusaluse isiku õigust tunnistusi mitte anda. Samas on väärteo lühikirjelduses kogu tegevuse kirjeldust esitatud umbisikulises vormis ning sellest kirjeldusest ei ole võimalik leida viiteid ei OÜ SpearProjekti ega T L tegevuse kohta peale selle, et äriühingu esindaja T.L ei informeerinud ostjaid sellest, et ehitis ei vasta ehitusprojektile. Sellise ebaõige informatsiooni andmises menetlusalust isikut aga ei süüdistata. Seega on otsusesse märgitud üldsõnaline teokirjeldus selline, et seda käitumist ei saa kellelegi konkreetselt omistada ning ei väärteoprotokoll ega ka kohtuvälise menetleja otsus kajasta seda, kes on teo toime pannud 5 ning ei ole kindlaks tehtud osaühingu organi ega juhtivtöötaja süülist ning õigusvastast tegevust. Kui kaebuse kohtulikul arutamisel hakati T Li küsitlemisel tuvastama tema käitumist osaühingu juhatuse liikmena ja kohtuväline menetleja väitis, et T.L tegutses osaühingu huvides eesmärgiga ehitatud maja maha müüa, siis leiab kohus, et seda puudust ei saa enam kaebemenetluses kõrvaldada ning kohus ei saa kaebemenetluses hakata menetlusaluse isiku süülist ja õigusvastast käitumist sisustama olukorras, kus see on kohtuvälisel menetlusel jäetud tegemata. Riigikohus on oma paljudes otsustes asunud seisukohale, et karistades juriidilist isikut peab välja selgitama äriühingu huvides rikkumise toime pannud juhtivtöötaja või organi. Küsimus kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt süüasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. Juriidilise isiku huvid võivad olla laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest väljapoole. (23.03.2005 3-1-1-9-05) Juriidilise isiku vastutuse puhul tuleb seda avada füüsilise isiku teo kaudu, seega peab tegemist olema sama teoga ehk etteheidetava käitumisega. Üks ja sama tegu ei saa aga üheaegselt olla nii tegevus kui tegevusetus. Kohtuvälises menetluses teo toime pannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. (07.12.2007 3-1-1-64-07) Lähtuvalt KarS § 14 lõikest 1 tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (07.12.2007 3-1-1-84-07) Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. (09.04.2008 3-1-1-9-08) Kui tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga, siis peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutusele võtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja. (26.09.2008 3-1-1-43-08) KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Et nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokolli piiridega, peab see, millise juhtivtöötaja või organi tegu juriidilisele isikule 6 omistatakse, kajastuma väärteoprotokollis. Vastasel juhul ei ole võimalik kõiki vastutuse eeldusi tuvastada ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (18.04.2008 3-1-1-12-08) Arvestades ülalloetletud riigikohtu lahenditest tulenevaid põhimõtteid ja kõiki teisi sama olukorda puudutavaid lahendeid, mida kohus ei suuda nende suure mahu tõttu otsusesse ümber kirjutada, leiab kohus et ei väärteoprotokollis ega vaidlustatud otsuses ole tuvastatud ühegi SpearProjekt OÜ juhatuse liikme tegu, mis oleks koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning mis toonuks kaasa juriidilise isiku vastutuse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kõiki vastutuse eeldusi ei ole enam võimalik tuvastada ning kohus ei saa seda puudust kaebemenetluses kõrvaldama asuda, mistõttu tuleb esitatud kaebus rahuldada, vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Märt Toming kohtunik 7