Obsah (13)

§ 306§ 309§ 311§ 313§ 126§ 180§ 175§ 179§ 423§ 178§ 318§ 319§ 315

1 Kriminaalasi nr 1-08-15509 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 08.aprill 2009.a Tartu koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15509 kohtueelses m

§ 306

,

§ 309

lg 3,

§ 311

,

§ 313alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Valeriy Ivanov Kar

S § 113 järgi ja (kümme) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. karistuseks mõista 10 KarS § 68 lg 1 alusel arvata Valeriy Ivanovi eelvangistuses alates 09.06.2008.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 10 aasta 6 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 09.06.2008.a. Valeriy Ivanovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Asitõendid – särk, pikad spordipüksid ja lühikesed spordipüksid (lk 14-18,48-49), mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuris (lk 19, süüdistusakti lk 2 alajaotis IV), 2

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest, kuna süüdistatav Valeriy Ivanov neid talle kuuluvaid ja verega määrdunud esemeid tagasi saada ei soovinud. Asitõend – nuga (lk 3,9,10-13), mis asub kohtus kriminaalasja toimiku juures (ümbrikus), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Valeriy Ivanovilt riigituludesse menetluskuludena: • 251 krooni 25 senti tunnistaja Andres Rubenile makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 2), • 10635.- (kümme tuhat kuussada kolmkümmend viis) krooni ekspertiisikulu (lk 27,85;

§ 175

lg 1 p 3), • 6277 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 55-56,62,63-64,68;

§ 175

lg 1 p 4), • 16 048.- (kuusteist tuhat nelikümmend kaheksa) krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4), • 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 82;

§ 175

lg 1 p 5), • 10 875.- krooni sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Valeriy Ivanov, 1-08-15509, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Valeriy Ivanov, 1-08-15509, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Süüdistatava kaitsja advokaat Aivar Kello esitatud taotlus, välja mõista talle töötasu määratud korras süüdistatav Valeriy Ivanovi kaitsjana kohtuistungil 20 pooltunni ulatuses osutatud riigi õigusabi eest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 16 048.- (kuusteist tuhat nelikümmend kaheksa) krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav Valeriy Ivanovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales kokku 20 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 1 ja § 2 lg 3 p 1 alusel kuulub kohaldamisele erikoefitsient 4,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Seega: (4,0 x 900) + 4,0 x (20 pooltundi x 125) = 3600 + 10000 = 13600. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 13600-le kroonile käibemaks 18%, see on 13600 + 2448 = 16048.

§ 178

lg 1 p 1,

§ 178

lg 4,

§ 178

lg 5 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määrusega nr 322 vastu võetud Kriminaaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord § 1, 3 § 2 lg 1, § 9 lg 1 alusel ja tunnistaja Andres Rubeni töökohast 06.04.2009.a väljastatud palgatõendi alusel rahuldada tunnistaja Andres Rubeni 07.04.2009.a kohtuistungil suuliselt kohtule esitatud taotlus talle kohtus viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja hüvitada tunnistajale Andres Ruben (isikukood 36402022753) tema kohtus 07.aprillil 2009.a viibitud aja eest 3 tunni ulatuses keskmine palk 251 krooni 25 senti tema arvelduskontole nr 10010057802011 AS-s SEB Pank kandmise teel. Kohtuotsus edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu süüdistatavale ning koos palgatõendi originaaliga täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Valeriy Ivanovi jaoks tõlkida kohtuotsus vene keelde ja edastada Valeriy Ivanovile allkirja vastu venekeelne tõlge. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 23.aprillil 2009.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD 21.11.2008.a saabus Tartu Maakohtusse süüdistusakt koos lisadega Valeriy Ivanovi süüdistuses KarS § 113 järgi (lk 89-99). Eelistung toimus 26.11.2008.a (lk 100). Eelistungi toimumise järgselt tegi kohus 26.11.2008.a kohtu kantselei kaudu teatavaks kohtu alla andmise määruse (lk 101, kohtuinfosüsteemi menetlusdokumendina kantud 26.11.2008 k 10.24) ning väljastas selle koopia kohtumenetluse pooltele koos kohtukutsega. 26.11.2008.a määrusega andis kohus Valeriy Ivanovi kohtu alla süüdistuses KarS § 113 järgi (lk 101). Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse Valeriy Ivanovi KarS § 113 järgi selles, et tema 08.06.2008.a. kella 23.40 paiku oma elukohas Tartu linnas, XXXX korteris, omavahelise tüli käigus, tahtliku tapmise eesmärgil lõi oma elukaaslase N.T. ’le noaga: • ühel korral näo piirkonda, 4 • ühel korral pea piirkonda ning • kahel korral vasakule poole kaela piirkonda, tekitades torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakpoolse ühise unearteri vigastusega, näopiirkonna torke-lõikehaava ja lõikehaava peanahal. Kaela ja peapiirkonna haavadest tingitud äge verekaotus välisest verejooksust põhjustas N.T. surma sündmuskohal 08.06.2008.a. kell 23.

1. Süüdistusaktis märgitu kohaselt pani Valeriy Ivanov sellise käitumisega toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. Kriminaalasja menetlemisel kohtus süüdistatav Valeriy Ivanov ennast selles süüdistuses süüdi ei tunnistanud (lk 117,123-130,136). Peale prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Valeriy Ivanov, et süüdistus on arusaadav ja ta ei tunnista ennast teise inimese noaga tapmises süüdi ja temal endal nuga käes ei olnud (lk 117); N.T. ei olnud alati kõik mõistusega korras; N.T. ise haaras noa (lk 117). V.Ivanovi avaldatu kohaselt üritas ta N.T. nuga ära võtta ja rääkis N.T. , et viska nuga ära; N.T. l olid kaootilised löögid, löögid olid erinevad (lk 117). V.Ivanovi avaldatu kohaselt ei tea ta öelda, kuidas N.T. noahaavad sai (lk 117). V.Ivanovi avaldatu kohaselt oleksid tema enda tehtud löögid, kui ta oleks nuga käes hoidnud, olnud ühte kohta (lk 117). Süüdistatav Valeriy Ivanovi ütluste kohaselt elasid nad N.T. ga koos umbes 20 aastat, 18-19 kuskil (lk 123); 08.06.2008.a mitte kedagi peale tema enda ja N.T. korteris ei olnud (lk 124 keskel), tarbisid koos alkoholi (lk 124), pikutasid, kui N.T. võttis taburettide pealt noa, vehkis ja kiljus (lk 124 all). V.Ivanovi ütluste kohaselt haaras ta N.T. kätest-randmetest kinni ja hakkas teda eemale tõukama ning üritas nuga kätte saada, üritas veeni peale pigistada; lõpuks sai noa kätte ja viskas ära, nuga kukkus põrandale (lk 125). V.Ivanovi ütluste kohaselt sai N.T. vigastusi selliselt, et kui ta üritas N.T. nuga kätte saada, siis N.T. tõmbles (lk 125 keskelt); ise N.T. endale vigastusi tekitada ei saanud (lk 125). V.Ivanovi ütluste kohaselt ta vist ise ilmselt n.ö aitas N.T. vigastusi saada, kui N.T. endast eemale tõukas; olid teki all ja keerlesid, kuid tekki kummalgi üle pea ei olnud (lk 125 allpool). V.Ivanovi ütluste kohaselt N.T. istus ja vaikis ning käed olid N.T. verised, kui võttis N.T. noa ja selle ära viskas (lk 125 all). V.Ivanovi ütluste kohaselt võttis ta siis suitsu, pesi käed ära ja siis läks viiendasse korterisse ja pärast teise korterisse (lk 125 all). V.Ivanovi ütluste kohaselt olid N.T. l haavad vist juba olemas, kui sai noa (N.T. ) enda kätte (lk 125 all). Prokuröri küsimusele, et kes neid surmavaid vigastusi N.T. le siis tekitas, vastas V.Ivanov: „Tema ise ja mina, nuga oli tema käes, minul oli mingi enesekaitseinstinkt.“ (lk 126 allpool). Kaitsja esitas V.Ivanovile küsimuse: „Te ütlesite, et osa neid vigastusi võis olla tekkinud sellest, et ka teie vehkisite seal, s.t hoidsite kannatanu käest kinni. Kas ma sain õigesti aru?“ (lk 127 ülal). Sellele vastas V.Ivanov: „Vist jah, sest ta tõmbles.“ (lk 127 ülal). Süüdistatav V.Ivanov kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et N.T. ja ka keegi teine temale 08.juunil 2008.a mingeid kehavigastusi ei tekitanud (lk 128 keskelt). Valeriy Ivanovi avaldatu kohaselt näeb ta juhtunus enda süüd osaliselt üksnes selles, et ta N.T. t Lubja 7-sse elama ei saatnud (lk 127,136). Valeriy Ivanovi avaldatu kohaselt poleks toimunut juhtunud, kui N.T. poleks nuga haaranud ja kui N.T. oleks normaalne olnud ning N.T. l poleks hooge olnud ja N.T. poleks mõistust kaotanud (lk 117,126,127,136). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaatamata sellele, et Valeriy Ivanov ennast temale esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnista, on Valeriy Ivanovi süü süüdistuses KarS § 113 järgi oma elukaaslase N.T. tahtlikus tapmises tõendatud. Nii tunnistajate K.H. (lk 117-120) ja A.T. (lk 120-122) kui ka süüdistatav Valeriy Ivanovi enda ütluste kohaselt (lk 123-129) läks verega määrdunud Valeriy Ivanov 08.06.2008.a hilisõhtul, enne südaööd, enda samas majas elavate naabrite K.H. ja A.T. elukoha korteriukse juurde selleks, et naabrid kutsuksid välja kiirabi ja politsei, mida K.H. ka tegi; esimesena saabus kohale politsei ja peatselt ka kiirabi. 5 Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt on K.H. talle elukaaslane (lk 120). Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt 08.06.2008.a õhtul kuskil vist 23:40 olid paugud ukse taga, Valeriy oli seal, K. läks ukse peale, aga Valeriy rääkis vene keeles, K ei saanud aru (lk 121 keskel). Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt kutsus K teda (s.o A.T. ), Valeriy oli ukse peal, verine, rääkis, et ma vist tapsin ise oma naise ära; Valeriy oli verine parema käe pealt, rinna pealt natuke ja püksisäär paremalt poolt; pükstest ülevalpool Valeriyl midagi seljas ei olnud (lk 121 keskelt). Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt koputas 08.06.2008.a kuskil kell 23:30 või selle vahe sees nende korteri ukse peale Valeriy Ivanov, tegi ukse lahti, V.Ivanov tuli sisse, üks pool oli tal kõik verega koos (lk 118). K.H. ütluste kohaselt ehmatas ta ära ja küsis eesti keeles, et mis juhtus; V.Ivanov ei saanud aru (lk 118 all). K.H. ütluste kohaselt ei saanud ta V.Ivanovist aru, sest ta vene keelt ei valda, ja kutsus siis oma elukaaslase; V.Ivanovil oli ülakeha paljas, allpool olid dressipüksid, V.Ivanovi parem pool oli verega koos (lk 118 all). K.H. ütluste kohaselt küsis ta ise, kas kiirabi või politseid on vaja; V.Ivanov ütles, et kutsu kiirabi ja politsei mõlemad, elukaaslane tõlkis (lk 119 ülal). K.H. ütluste kohaselt kutsus ta siis mõlemad, politsei jõudis kohale enne kiirabi (lk 119 ülal). Tartu kiirabikaardi andmetel sai kiirabi väljakutse 08.06.2008.a kell 23:43; N.T. leiti külili voodis lebamas, ohtralt verd ja hüübeid, sedastatud vasakul pool kaelal kaks torkehaava; kannatanu keerati selili, elutunnused puuduvad. Diagnoos: surmlõpe kell 23:54 (lk 24 keskelt). Tunnistaja Andres Rubeni ütluste kohaselt täitis ta politseiametnikuna oma töökohustusi, oli tööl koos Einar Pruusiga patrullis, kui tuli väljakutse seoses tapmisega XXX tänaval, sõitsid kohale ja pärast tuli veel teine patrull lisaks, sündmuskohal naabrite käest said teada, et nüüdne kohtualune olevat siis kas noaga läbi torganud või midagi – see oli naabrite jutt; esialgsed andmed olid, et ta olevat elukaaslase tapnud; kohale tuli ka mõrvagrupp, ekspert; kiirabi tuli kohale väga kiiresti, vaatas naisterahva üle, pööras selili ja ütles, et siin pole enam midagi teha (lk 122). 08.-09.06.2008.a patrullilehelt (lk 42-44), nähtuvalt olid patrullitoimkonnas tööajaga 18.0006.00 Einar Pruus ja Andres Ruben, kes said 23.45 väljakutse, kohal olid kell 23:48 ja lahkusid sündmuskohalt kell 00:18; kell 23:45 said väljakutse, et XXXX korteri peremees oli teatanud, et tappis inimese; politsei kutsus K.H. XXX -st; kutsumise tunnistaja A.T. Jänes 223-st; nende sõnade järgi oli korteris nr 6 elav Valeri Ivanov teatanud, et ta oli tapnud oma elukaaslase N.T. ; sündmuskoht üle antud mõrvagrupile (lk 44). 08.-09.06.2008.a patrullilehelt (lk 45-47), nähtuvalt olid patrullitoimkonnas tööajaga 21.0009.00 Indrek Oinus ja Tõnu Lambing, kes said 23.49 väljakutse, kohal olid kell 23:50 ja lahkusid sündmuskohalt kell 00:35; kell 23:49 said väljakutse XXXX – võimalik tapmine, korterist toimetasid arestimajja Valeri Ivanovi, meesterahval riided verised, naisterahvas korteris kiirabi sõnul surnud (lk 46). Konstaablite Indrek Oinus ja Tõnu Lambingu 09.06.2008.a ettekandest prefektile nähtuvalt pidasid nad 08.06.2008.a Tartus, XXX kinni koridoris tuigerdanud ja alkoholijoobes olnud Valeri Ivanovi (lk 39). 09.06.2008.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt paigutati Valeri Ivanov kainenema 09.06.2008.a kell 00:15, alkomeetri näit 0,76 mg/l, hoiule võeti käekell ja kilekotis verised riided (jope, särk, trussikud, püksid, plätud); tervisekahjustusi ei sedastatud; kainenemiselt vabastati 09.06.2008 kell 09:35 (lk 40-41). KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana peeti Valeriy Ivanov kinni 09.06.2008.a kell 09:45 (lk 48-49: kahtlustatavana kinnipidamise protokoll). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis märgitu kohaselt V.Ivanovil tema kahtlustatavana kinnipidamisel tervisekahjustused puudusid; kinnipeetult võeti ära verekahtlase 6 määrdumisega esemed: T-särk, musta värvi ja külgedelt valgete triipudega spordipüksid ja rohelist värvi lühikeste säärtega spordipüksid, mille külgedel valged triibud (lk 48-49). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja A.T. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et 08.06.2008.a hilisõhtul nende elukohta tulnud verine Valeriy Ivanov rääkis, et ma vist tapsin ise oma naise ära ja ütles, et kutsuge politsei ja kiirabi (lk 121 keskelt). Kohtul puudub alus nimetatud A.T. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks, kuna sellele järgnenud sündmuste ahelast ilmneb samasisuline info selle kohta, et just Valeriy Ivanov oli see isik, kes põhjustas omaenda ümbertehtud kööginoaga (vt Valeriy Ivanovi ütlusi lk 126 allpool, 128 all) N.T. le eluohtlikud ja N.T. surmaga lõppenud vigastused: • K.H. kutsus Valeriy Ivanovilt ja oma elukaaslaselt A.T. saadud info alusel välja kiirabi ja politsei (vt tunnistaja K.H. ütlusi lk 117-120, tunnistaja A.T. ütlusi lk 120-122, patrullilehed lk 4247, kiirabikaardist väljavõte lk 24 keskelt), • • • • • • • patrullilehtedelt (lk 42-44,45-47) nähtuvalt said politsei 2 patrullitoimkonda 08.06.2008.a väljakutsed kell 23:45 ja 23:49 seoses võimaliku tapmisega XXX; politsei kutsus K.H. XXX -st, kuna XXXX korteri peremees oli teatanud, et tappis inimese, kutsumise tuunistaja A.T. XXX -st, kellede sõnul oli korteris nr 6 elav Valeriy Ivanov teatanud, et oli tapnud oma elukaaslase N.T. , patrullitoimkonnas olnud politseiametnikust tunnistaja Andres Rubeni ütluste (lk 122123) kohaselt oli politseile edastatud esialgne info, et Valeriy Ivanov olevat elukaaslase tapnud; kohapeal said naabritelt teada, et Valeriy Ivanov olevat kas noaga torganud või midagi sellist teinud (lk 122 allpool), nii Valeriy Ivanovi joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 40-41), kui ka Valeriy Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 48-49) nähtuvalt ning ka süüdistatav Valeriy Ivanovi ütlustest nähtuvalt olid Valeriy Ivanovil tema riided kainenemisele paigutamisel ja kahtlustatavana kinnipidamisel verised ning nimetatud verekahtlase määrdumisega riietusesemetest võeti temalt ära särk, lühikesed spordipüksid ja pikkade säärtega dressipüksid; asitõendite – särgi ja lühikeste säärtega spordipükste ning pikkade säärtega spordipükste vaatlusprotokollist nähtuvalt on need riietusesemed ohtralt paremalt poolt puusa piirkonnast verekahtlaselt määrdunud (lk 14-18,19); Tartu kiirabikaardi andmetel sai kiirabi väljakutse 08.06.2008.a kell 23:43; N.T. leiti külili voodis lebamas, ohtralt verd ja hüübeid, sedastatud vasakul pool kaelal kaks torkehaava; kannatanu keerati selili, elutunnused puuduvad. Diagnoos: surmlõpe kell 23:54 (lk 24 keskelt), sündmuskoha – XXX vaatlusprotokollist nähtuvalt oli diivanvoodil naisterahva surnukeha, selili asendis; ülakeha, sealhulgas kaelapiirkond, ohtralt verekahtlaselt määrdunud, vasakul pool kaelal näha 2 lõikehaava ja peas pealae lähedal veidi vasakul pool ja kuklapoole jäävas osas värske lõikehaav; põrandal maas näha verekahtlase määrdumisega nuga (noa käepide jääb osaliselt diivanvoodi varju, ülejäänud osa noast tervenisti näha); nuga pakendati paberkotti ja võeti sündmuskohalt kaasa (lk 1-9), N.T. surnukehal esinesid kaela piirkonnas 2 torke-lõikehaava vasakpoolse ühise unearteri vigastusega, näopiirkonna torke-lõikehaav ja lõikehaav peanahal, millised vigastused koosvõetuna on eluohtlikud (lk 25 eksperdiarvamus); N.T. surma põhjuseks olid kaela- ja peapiirkonna haavadest tingitud äge verekaotus välisest verejooksust (lk 25); N.T. surnukehal surmajärgseid vigastusi kohtuarstlikul lahangul ei sedastatud (lk 25); sündmuskohalt põrandalt diivanvoodi lähedalt leiti verekahtlase määrdumisega nuga (lk 3 foto nr 4) ja võeti kaasa (lk 9), nimetatud nuga vaadeldi asitõendina (lk 10-13) – nuga on kirjust plastmassist /luust käepidemega ja sirge teraga kööginuga, mille teral kogu ulatuses on verekahtlane määrdumine, vaadeldav ese on valgel põhjal kirju 7 • • (heledal taustal tumepunast ja musta värvi lilled) plastmassist/luust käepidemega kööginuga, mille pikkus on 21,5 cm, käepideme pikkus 10 cm; käepideme ja tera ühenduskohas on valgest plastmassist rõngas; kööginoal on hõbedasest metallist sirge servaga tera, mille pikkus on 11,6 cm; noaselg ühtlaselt sile, tera ots kitseneb järsult 3 cm noatera tipust, noa tera tipp on 0,01 cm läbimõõduga, noa tera maksimaalne laius 2 cm, noa tera pakus 1 mm (lk 10-13); surnu – N.T. – kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt esitati eksperdile asitõend – nuga (lk 24 keskelt) ja eksperdiarvamuse kohaselt võivad N.T. surnukehal vigastused kaela ja näo piirkonnas olla saadud torkamisest teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega (lk 25 punkt 2); lõikehaav peanahal lõikamisest teravaotsalise esemega (lk 25 punkt 2); on võimalik, et kõik N.T. surnukehal esinenud vigastused on tekitatud eksperdile esitatud noaga (lk 25 punkt 2); sündmuskohalt leitud (lk 3) ja kaasa võetud noal (lk 9,10-13), noa teralt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad N.T. võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (vt eksperdiarvamust lk 84 DNA ekspertiisiaktis – lk 83-84) - sellest nähtuvalt tekitati N.T. le vigastused kaela ja peapiirkonda sündmuskohalt leitud ja sealt kaasavõetud noaga. Tunnistaja A.T. ütlustega selle kohta, et 08.06.2008.a hilisõhtul nende elukohta tulnud verine Valeriy Ivanov rääkis, et ma vist tapsin ise oma naise ära (lk 121 keskelt), on kooskõlas ka asjaolu, et Valeriy Ivanovil välised vigastused 08.06.2008.a politsei poolt kinnipidamisel ja arestimajja kainenema toimetamisel ning selle järgselt kahtlustatavana kinnipidamisel üldse puudusid (vt lk 40-41 joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll, lk 48-49 V.Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, lk 128 keskelt süüdistatav V.Ivanovi ütlused). Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, millistest nähtuv seaks kahtluse alla joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollist (lk 40-41), V.Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 48-49) ja süüdistatav Valeriy Ivanovi enda kohtulikul uurimisel antud ütlustest (lk 128 keskelt) kogumis nähtuva selle kohta, et Valeriy Ivanovil tervisekahjustused ja välised vigastused tema arestimajja kainenema toimetamisel ja selle järgselt kahtlustatavana kinnipidamisel üldse puudusid. Ka olulisel määral erinev joobeaste - Valeriy Ivanovil oli alkomeetri näiduks 0,76 mg/l ehk 1,51 mg/g (‰) (lk 40-41: joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll), mis vastab keskmisele alkoholijoobele, ja N.T. surnuveres ja silma klaaskeha vedelikus leiti etüülalkoholi vastavalt 3,28 mg/g (‰) ja 3,50 mg/g (‰), mis elaval inimesel vastab raskele alkoholijoobele (lk 25: eksperdiarvamus) – osundab sellele, et N.T. oli n.ö nõrgem pool ja tema võimalused V.Ivanovile tõhusat vastupanu osutada olid tulenevalt suurest joobeastmest olulisel määral piiratumad. Joobeastmete kohta vt Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra §-i 19 (kehtivusega 01.06.2002 – 30.06.2009). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt olid Valeriy Ivanov ja N.T. 08.06.2008.a oma kodus, asukohaga XXX, Tartu, kahekesi. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, millistest nähtuvalt oleks keegi teine veel peale N.T. ja Valeriy Ivanovi 08.06.2008.a XXXX korteris viibinud enne sinna politsei ja kiirabi saabumist. Ka süüdistatav Valeriy Ivanovi enda ütluste kohaselt 08.06.2008.a mitte kedagi peale tema enda ja N.T. korteris ei olnud (lk 124 keskel). N.T. l esinenud vigastuste tekkemehhanismi arvestades ei ole veenev ja usutav, et N.T. oleks endale tal esinenud vigastused ise tekitanud. Ka süüdistatav Valeriy Ivanovi ütluste kohaselt N.T. ise endale vigastusi tekitada ei saanud (lk 125 keskelt). Süüdistatav Valeriy Ivanovi ütlustest nähtuvalt peab ta võimalikuks, et ta ise aitas N.T. le vigastusi tekitada, kui N.T. t endast eemale tõukas (lk 125 keskelt). 8 Sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 1-9) juurde kuuluvatelt fotodelt (lk 4-8) ja eksperdiarvamuse (lk 25) juurde kuuluvatelt fotodelt (lk 26) ning ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusele eelnevast uurimuslikust osast kogumis nähtuvalt on ülimalt ebatõenäoline, et N.T. tekitas eluohtlikud ja kogumis surmavad vigastused kaela- ja peapiirkonda endale ise. Vigastuste tekkemehhanismi arvestades ei ole usutav N.T. enda poolt n.ö omakäeliselt noavigastuste tekitamine endale kaela –ja peapiirkonda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nr 12 ja nr 13 nähtuvalt oli N.T. surnukehal peas juuste all näha värske lõikehaav. Nimetatud haava väliskujust ja asukohast tulenevalt – asub pealae lähedal kuklapoole jäävas osas, veidi vasakul (lk 7,8, fotod nr 12 ja nr 13) - pole loogiline ja usutav, et N.T. oleks endale ise selle vigastuse tekitanud, kuna sellise vigastuse tekitamiseks peab noaga käsi peale lähenema tagantpoolt, s.o kuklapoolt ja alt üles (vt fotosid lk 7 ja 8 – nr 12 ja nr 13). Ei ole loogiline ja usutav, et N.T. oleks endale ise tekitanud ka kaelal vasakul pool ülemises kolmandikus kõrvalestast 3 cm allpool põikise asetsusega haava pikkusega 2,5 cm, suunaga tagant ette ülevalt allapoole, kuna haavakanalist pikkusega 7 cm nähtuvalt tulnuks seda haava tekitada suunaga ülevalt alla, vasakult paremale poole (lk 23 enne keskpaika). Ei ole loogiline ja usutav, et N.T. oleks endale ise tekitanud ka kaela vasakule poole haava pikkusega 2 cm suunaga ülevalt alla, kuna haavakanalist, pikkusega 2 cm, nähtuvalt tulnuks seda haava tekitada suunaga ülevalt alla (lk 23 enne keskpaika). Asjaolu, et N.T. ja Valeriy Ivanov omavahel tülitsesid ja nende tülidega kaasnes ka füüsiline vägivald, ning Valeriy Ivanov ei olnud vägivaldne mitte ainult N.T. suhtes, vaid ka teiste majanaabrite suhtes, nähtub N.T. ja Valeriy Ivanovi majanaabritest tunnistajate K.H. (lk 117120) ja A.T. (lk 120-122) ütlustest. Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt tarvitasid N.T. ja Valeriy Ivanov mõlemad alkoholi; kui nad kained olid, siis said nad hästi läbi, aga kui olid viinapitsid, siis oli küll karjumist välja kuulda; on näinud N.T. l näo ja kaela peal väliseid vigastusi, siniseid plekke; korra on N.T. avaldanud, et kiirabi on vaja (lk 118). Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt on Valeriy Ivanov ka talle tahtnud ühel korral koridoris kallale tulla (lk 119 keskel). Ka tunnistaja A.T. iseloomustas naabrite omavahelisi suhteid selliselt, et N.T. l ja Valeriy Ivanovil käis omavahel tüli (lk 120 all), N.T. l oli vahepeal nägu sinine, tülitsemised olid kuulda (lk 121 ülal). Kuna N.T. ja Valeriy Ivanov viibisid 08.06.2008.a, sealhulgas ka õhtul ja hilisõhtul, korteris XXX, Tartu kahekesi, siis sai ainukeseks isikuks, kes põhjustas N.T. le eluohtlikud vigastused pea-ja kaelapiirkonda, olla ainult Valeriy Ivanov, nii nagu seda möönis kohtulikul uurimisel ütlusi andes ka süüdistatav Valeriy Ivanov ise, kui avaldas, et ise N.T. endale vigastusi tekitada ei saanud (lk 125 keskelt) ja ta vist ise ilmselt n.ö aitas N.T. l vigastusi saada, kui N.T. t endast eemale tõukas (lk 125 keskelt). Kuna Valeriy Ivanovil vigastusi üldse ei olnud, sealhulgas puudusid ka enesekaitsele viitavad vigastused, ning kannatanu N.T. oli raskes joobes, milline asjaolu oluliselt nõrgendas tema vastupanuvõimet, ning N.T. l esines vigastusi, milliste tekitamine vigastuste tekkemehhanismi arvestades N.T. poolt endale omakäeliselt ei ole usutav, siis ei ole kohtu jaoks usutavad süüdistatav Valeriy Ivanovi ütlused selle kohta, et N.T. ise alustas tema noaga ründamist, millest tal (s.o V.Ivanovil) tekkis enesekaitseinstinkt ja vajadus enesekaitseks. Kannatanu N.T. l esinenud vigastuste rohkusest ja asukohtadest ning vigastuste tekkemehhanismist lähtuvalt sai hädakaitseseisund esineda ja esines ainult kannatanu N.T. l. Kohtu hinnangul põhjustas Valeriy Ivanov oma elukaaslase N.T. surma tahtlikult, kuna vigastuste rohkust ja asukohti (kokku 4 vigastust – 2 torkelõikehaava kaela piirkonnas vasakpoolse unearteri vigastusega, 1 näopiirkonna torke-lõikehaav ja 1 lõikehaav peanahal) ning vigastuste tekkemehhanismi 9 arvestades ei ole usutav nende tekitamine n.ö juhuslikult ja kogemata ning mittetahtlikult. Pealegi olid nii kannatanu N.T. kui ka Valeriy Ivanov alkoholijoobes ning majanaabritest tunnistajate K.H. ja A.T. ütlustest nähtuvalt esinesid tülid N.T. ja V.Ivanovi vahel just nende alkoholijoobes olles ja nende tülidega kaasnes ka füüsiline vägivald ning nende tülide tulemused olid kehavigastustena N.T. kehal hiljem näha. Tekitades N.T. le kaela piirkonda 2 torke-lõikehaava, kus asub ka unearter, ning näopiirkonda torke-lõikehaava ja lõikehaava peanahale, pidi Valeriy Ivanov teravaotsalise noaga aktiivselt toimides pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. On üldteada, et kaelapiirkonnas on inimesel nn suured veresooned, milliste vigastamise tulemusena võib saabuda inimese surm. Samuti on üldteada, et haavade rohkusest tingitud suur verekaotus võib põhjustada inimese surma. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt põhjustasidki 2 torke-lõikehaava kaela piirkonnas vasakpoolse unearteri vigastuse ja koosvõetuna kõik 4 vigastust on eluohtlikud ning N.T. surma põhjuseks oligi kaela- ja peapiirkonnast haavadest tingitud äge verekaotus välisest verejooksust. Neil asjaoludel põhjustas Valeriy Ivanov N.T. le noaga vigastused tahtlikult ning neid vigastusi tekitades pidi Valeriy Ivanov pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. N.T. tapmise pani Valeriy Ivanov toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas puuduvad Valeriy Ivanovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Valeriy Ivanovi käitumise õigusvastasust välistavaks ei ole ka tema enda paljasõnalised ja mitte millegagi põhjendatud muutlikud väited kannatanu N.T. vaimse tervise suhtes. Kohtueelsel uurimisel avaldas Valeriy Ivanov uurijale kahtlustatavana ütlusi andes, et tema elukaaslane N.T. oli haige, s.t tal oli langetõbi (vt lk 65-66 asuvast V.Ivanovi 19.09.2008.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist lk 66 asuvat ja prokuröri taotluse alusel kohtuistungil avaldatut; avaldamine lk 126 keskel). 01.10.2008.a surnu täiendekspertiisiaktist (lk 30-31) nähtuvalt esitati eksperdile küsimused:
2. Kas on võimalik kindlaks teha, kas N.T. langetõvega seoses võis ise haarata laualt noa ja vigastada ennast, põhjustades vigastused, millest tingitud äge verekaotus välisest verejooksust põhjustas tema surma?
3. Kas N.T. surnukehal olevad vigastused, arvestades tekkemehhanismi, võivad olla talle tekitatud tema enda poolt? Eksperdiarvamus on järgmine:
4. Võttes arvesse N.T. l esinenud vigastuste tekkemehhanismi ja iseloomu, on ebatõenäoline nende tekitamine omakäeliselt seoses langetõvehooga (lk 30).
5. N.T. surnukehal esinenud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi arvesse võttes ei ole tegemist tüüpiliste omakäeliselt tekitatud vigastustega (lk 31). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes avaldas süüdistatav Valeriy Ivanov, et N.T. l oli peaga midagi ja N.T. l ei olnud peaga kõik korras (lk 123 all, 124 ülal) ning nimetas N.T. t lolliks (lk 125 ülal) ja ütles, et mida lolli käest tahta (lk 127 keskel). Samas kinnitas süüdistatav V.Ivanov, et kuskil psühhiaatriahaiglas arvel ja ravil N.T. ei olnud, N.T. oli 8 aastat raudteel töötanud ja seal on iga aasta komisjon (lk 126 ülalpool). Küsimusele, et kas N.T. l oli mingi konkreetne haigus, vastas V.Ivanov: „Ei tea. Neid oli palju.“ Seejärel taotles prokurör seoses vastuoludega süüdistatava ütlustes V.Ivanovi kahtlustatavana antud ütlustest ühe lause avaldamist. Kohus selle taotluse rahuldas ja avaldas V.Ivanovi kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlustest lause: „Lisaks oma eelmisel ülekuulamisel antud ütlustele tahan lisada, et minu elukaaslane N.T. oli haige, s.t. tal oli langetõbi.“ (vt lk 65-66 asuvast V.Ivanovi 19.09.2008.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist lk 66 asuvat ja prokuröri taotluse alusel kohtuistungil avaldatut; avaldamine lk 126 keskel). Seepeale ütles süüdistatav: „See oli langetõbi, aga ma ei tea.“ (lk 126 keskel) ning prokuröri täpsustavale küsimusele vastas, et on näinud oma elukaaslast mitu korda langetõvele sarnases seisundis (lk 126 keskelt). Viimases sõnas avaldas V.Ivanov, et N.T. l langetõbe ei olnud, aga mis tal oli, seda ta ei tea (lk 136). 10 Kriminaalasjas kogutud muudest tõenditest nähtuv info aga Valeriy Ivanovi avaldatut selle kohta, et N.T. vaimne tervislik seisund võis olla haiguslik ja N.T. ei olnud peaga kõik korras ning N.T. l võis esineda langetõvele sarnane haigus, ei kinnita. Tunnistajate A.T. ja K.H. ütluste kohaselt ei tekkinud neil naaber N.T. ga suheldes mingeid kahtlusi N.T. vaimse tervisliku seisundi suhtes - neil ei tekkinud N.T. ga suheldes kahtlust, et N.T. l ei puugi mõistusega kõik korras olla (lk 120 keskelt, lk 121 all). Tunnistaja K.H. ütluste kohaselt oli N.T. liikumisvõimeline inimene, liikus kepi najal ja elatus pensionist, hoolduseks kõrvalist abi ei vajanud (lk 120), N.T. põlved valutasid ja N.T. pidi operatsioonile minema (lk 119 all), korra tuli ja palus, et helistaks arstile ja paneks põlveoperatsiooniks aja kinni, põlveoperatsiooni ajaks sai 18.08.2008.a (lk 120 ülal). Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt oli N.T. l vist midagi jalgadega – ta lonkas; mõistuse poolest oli N.T. normaalne ja tema mõistuse suhtes mingeid kahtlusi ei tekkinud (lk 121 all). Eesti Haigekaasa 21.10.2008.a teatise kohaselt ei ole Eesti Haigekassa andmebaasis N.T. isikul neuroloogilise diagnoosiga raviteenuste arveid ja talle ei ole apteegist soodusretseptiga väljastatud epilepsia või muu neuroloogilise diagnoosiga ravimeid (lk 70). Perearst Reet Peentaime 16.10.2008.a teatise kohaselt on N.T. tema nimistus alates 2000.-st aastast, on käinud korduvalt vastuvõtul põlveliigeste kaebustega, ordineeritud ravi; 12.07.2001.a neuroloogi konsultatsioon jalgade vaevuse tõttu; epilepsiat ei ole diagnoositud; alates 2001.a on patsiendil 70% töövõime kaotus ja puue järgmiste diagnoosidega: põlveliigese artroos valusündroomi ja raske funktsiooni häirega, puusaliigese artroos valusündroomi ja raske funktsiooni häirega, toksiline polüneropaatia (lk 72). Eeltoodud tunnistajate K.H. ja A.T. ütlustega ning perearsti teatisest kogumis nähtuvaga selle kohta, et N.T. l olid haiged jalad ja ta liikus kepi abil, on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et diivanvoodi jalutsis, aknapoolses nurgas, on liikumist abistav kepp-tugi (lk 2 foto nr 2, lk 4 foto nr 5). Eeltoodud tõenditest nähtuvatel asjaoludel kogumis hindab kohus süüdistatav Valeriy Ivanovi ütlused selle kohta, et N.T. l ei olnud peaga kõik korras ja N.T. l võis esineda langetõvele sarnane haigus, ebausaldusväärseteks, kuna kriminaalasjas kogutud teistest tõenditest nähtuv info neid V.Ivanovi ütlusi ei kinnita. Pealegi on V.Ivanov kriminaalmenetluse käigus avaldanud N.T. vaimse tervisliku seisundi suhtes vastuolulist informatsiooni - kohtueelsel uurimisel avaldas, et N.T. oli langetõbi ning peale täiendekspertiisiakti valmimist ja kriminaalasja toimikuga tutvumist avaldas kohtulikul uurimisel, et langetõbe N.T. ei olnud. Kuna kohtul pole alust uskuda süüdistatav Valeriy Ivanovi ütlusi-kahtlusi selle kohta, et N.T. ei olnud peaga kõik korras ja N.T. võis esineda langetõvele sarnane haigus, ning kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt puudusid V.Ivanovil igasugused vigastused ja N.T. surnukehal esinesid vigastused, milliste tekkemehhanismist lähtudes ei ole usutav nende tekitamine N.T. poolt endale omakäeliselt, siis ei ole kohtu jaoks usutavad V.Ivanovi ütlustest nähtuv selle kohta, et selle nn haigusliku hoo käigus võttis N.T. ise asitõendiks oleva kööginoa ja ründas sellega V.Ivanovi. Hädakaitse seisundi eeldusliku tingimuse - ründe õigusvastasuse – puudumine välistab hädakaitse kui õigustava asjaolu. Kriminaalasjas puuduvad Valeriy Ivanovi käitumise õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja taotles kohtulikul uurimisel süüdistatav Valeriy Ivanovi suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamist ja eksperdile järgmiste küsimuste esitamist: kas V.Ivanov on nõrgamõistuslik, kas tal esineb vaimutegevuse ajutine rike või põeb vaimuhaigust ning kas V.Ivanov sai teo toimepanemise ajal aru oma tegude tähendusest ja oli 11 võimeline neid juhtima ning kas V.Ivanov on võimeline kohtus esinema ja kandma karistust ning kas V.Ivanov vajab sundravi (lk 129). Kohus jättis kaitsja taotluse – määrata süüdistatav Valeriy Ivanovi suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis – rahuldamata, kuna kohtul ei olnud taotluse lahendamise ajaks tekkinud selliseid kahtlusi, mis tingiksid vajaduse, teostada kohtupsühhiaatriaekspertiis (lk 129). Ka käesolevaks ajaks ei ole kohtul tekkinud selliseid kahtlusi, mis tingiksid kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise vajaduse. Süüdistatav Valeriy Ivanovi ütluste kohaselt ei ole ta ravil olnud, sealhulgas ei ole ta kunagi psühhiaatriakliinikus ravil olnud (lk 127 keskelt). Kriminaalasjas puuduvad Valeriy Ivanovi süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel kuulub Valeriy Ivanov süüdimõistmisele ja karistamisele KarS § 113 järgi. KarS §-s 113 märgitu kohaselt on inimese tapmise eest karistuseks 6 kuni 15 aastat vangistust. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Valeriy Ivanovi süü ulatusest – esimese astme kuriteo toimepanemise tulemusena saabus kannatanu surm, kannatanu surma pole võimalik enam mitte millegagi heastada, kannatanu surma põhjustamiseks mitte ühtegi õigustavat asjaolu ei esine, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks varasemalt kriminaalkorras karistamata isikut karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras – 10 aasta 6 kuu vangistusega. Lisaks peab kohus vajalikuks avaldada, et rahvakohtunik Terje Tätte ja kannatanu N.T. olid ja on omavahel täiesti võõrad inimesed ning neil sama perekonnanime olemasolu ei kinnita nende vahel ühegi suhte ja sideme olemasolu, sealhulgas ei ole N.T. ja Terje Tätte omavahel sugulased ja hõimlased. Heli Sillaots Raissa Gruško Terje Tätte kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik