Väärteoasi nr 4-08-8210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 28.septembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, arutades kirjalikus menetluses Raiki Pozdnjakovi (isikukood: 39306252743; elukoht X) kaebust Tartu Linnavalitsuse 05.08.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 20081339, l e i d i s: Raiki Pozdnjakov tunnistati süüdi Tartu Linnavalitsuse 05.08.2008.a. otsusega nr 20081339 ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Protokolli kohaselt sõitis Raiki Pozdnjakov 21.07.2008.a. kell 14:32 Tartu linna avalikul liiniveol, liiniga nr 18, sõiduõigust tõendava dokumendita, puudus soodustust tõendav dokument 30-päeva pileti juurde. 30.12.2008.a. esitas Raiki Pozdnjakov nimetatud väärteoasja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse. Kaebuses palub ta kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuses selgitab Raiki Pozdnjakov, et 21.07.2008.a. sõitis Tartu bussis liinil nr 18 30-päevase õpilase sõidusoodustusega piletiga, kuid kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei esitanud soodustust tõendavat dokumenti. Raiki Pozdnjakov esitas väärteouurijale Külli Henn´ale isikut tõendava dokumendi ID-kaardi, millega ta isik tuvastati ja oli võimalik ka sõidusoodustuse kontrollimine. Väärteoprotokollist lähtuvalt on juba väärteoprotokolli tehes kohtuvälise menetleja esindaja poolt tuvastatud ja fikseeritud, et tegemist Mart Reiniku Gümnaasiumi õpilasega, seega omas Raiki Pozdnjakov ühistranspordis sõidusoodustust ning sõidusoodustuse kasutamise õigus tõendati juba väärteoprotokolli tehes. Väärteouurija nõudis Raiki Pozdnjakovilt õpilaspileti esitamist, seda polnud võimalik tal võimalik aga esitada, kuna see muutus pesus kasutamiskõlbmatuks ning suveperioodil kool uut õpilaspiletit ei väljasta. Samuti on Raiki Pozdnjakov seisukohal, et ühistranspordiseadus § 54-7 lg 1, mille alusel talle rahatrahv määrati ei nimeta soodustust tõendava dokumendi puudumist rahatrahvi saamise alusena. Samuti ei ole ühistranspordiseaduses ära toodud sõiduõigust tõendava dokumendina soodustust tõendav dokument – õpilaspilet. Raiki Pozdnjakov omas sõiduõigust tõendavat dokumenti ning ID-kaarti, sõidusoodustuse kasutamise õigus tõendati juba väärteoprotokolli tehes. Tartu Linnavalitsus oma vastuses Raiki Pozdnjakovi kaebusele teatab, et jääb kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid hinnates seisukohale, et Raiki Pozdnjakovi tegevuses on ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 väärteotunnused ja ei nõustu kaebuses esitatud taotlusega, lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja leiab oma põhjendustes, et sõitja õigused ja kohustused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määruses nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“, mille § 7 lg 3 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõidukis kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama, samuti esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Tartu Linnavolikogu 10. mai 2007.a. määruse nr 61 „Ühistranspordi sõidupileti hinna kehtestamine“ § 1 p 9 kohaselt kehtib soodushinnaga kolmekümne päeva pilet õpilasele koos soodustust tõendava dokumendiga. Õpilasele on soodustust tõendavaks dokumendiks kehtiv õpilaspilet ning ühistranspordiga sõitmisel on õpilasel kohustus esitada piletit kontrollivale isikule nii pilet kui ka õpilasstaatust tõendav dokument, s.o õpilaspilet. Eesti Vabariigi isikutunnistus on isikuttõendav dokument ja ei ole käsitletav õpilasstaatuse tõendamisena. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja olid avaldanud nõusoleku asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 järgi. Tunnistaja ülekuulamise protokollist 21.07.2008.a. väärteoasjas nr 000665 tuleneb, et K. H.kontrollis 21.07.2008.a. kell 14.32 Tartu linnas avalikul liiniveol sõitval ühistranspordis liinil nr 18 asunud Raiki Pozdnjakovil sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu. Raiki Pozdnjakov esitas kohtuvälise menetleja ametnikule sooduspileti, kuid ei esitanud sõidusoodustust tõendavat dokumenti. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 21.07.2008.a. väärteoasjas nr 000665 on Raiki Pozdnjakov andnud selgitusi selle kohta, et sõitis 21.07.2008.a. bussis nr 18 ilma õpilaspiletita, sellepärast, et õpilaspilet jäi koju. Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 näeb vastutuse ette sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et Raiki Pozdnjakov sõitis Tartu linnas avalikul liiniveol sõitval ühistranspordi liinil nr 18 omades sõiduõigust tõendava dokumendina 30-päeva pilet õpilasele, kuid ilma vastavat sõidusoodustust tõendava dokumendita. Ühistranspordiseaduse § 52 lg 1 kohaselt kehtestab sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja majandusja kommunikatsiooniminister. Majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrus nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sama lõike p-i 6 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Käesolevas asjas omab tähtsust küsimus, kas eespool nimetatud sooduspilet kehtib ilma sõidusoodustust tõendava dokumendita või on õpilaspilet on käsitletav muu sõiduõigust tõendava dokumendina ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 tähenduses. Ühistranspordiseadus § 25 lg 1 p-i 1 kohaselt on sõidusoodustus teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest. Vastavalt sama seaduse § 29 lg 1 p-le 1 antakse avalikul liiniveol maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega isiku saatjale ja puudega lapse saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast, mille iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse määrab teeliikluses valla- ja linnavolikogu valla- või linnaliinile ning maavanem maakonnaliinile. Tartu Linnavolikogu 10.05.2007.a. määrus nr 61 „Ühistranspordi sõidupileti hinna kehtestamine“ § 1 p-i 9 kohaselt kehtib soodushinnaga kolmekümne päeva pilet õpilasele koos soodustust tõendava dokumendiga. Tulenevalt eespooltoodust on sooduspileti kehtivus seatud otseselt sõltuvusse sõidusoodustust tõendava dokumendi olemasolust, mistõttu sooduspileti kehtival kasutamisel peab reisijal lisaks olema ka soodustust tõendav dokument ning ilma nimetatud dokumendita ei oma kehtivust ka sõidupilet. Kaebaja leiab, et sõidusoodustust tõendavaks dokumendiks võib olla ka tema ID-kaart ning et hiljemalt väärteoprotokolli koostamise ajaks on kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ja väärteoprotokollis ka fikseeritud, et Raiki Pozdnjakovi näol on tegemist Mart Reiniku Gümnaasiumi õpilasega, mistõttu sõidusoodustuse olemasolu on tuvastatud ka ilma vastava dokumendi esitamiseta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ID-kaart on isikuttõendav dokument, millega ei ole võimalik tuvastada isiku õpilasstaatust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lg 3 kohaselt väljastatakse õpilasele õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. Haridus- ja teadusministri 11.08.2008.a. määrus nr 44 „Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm“ § 1 lg-st 1 tuleneb, et õpilaspilet on üldhariduskooli õpilase õppimist tõendav dokument. Nimetatud sättest tuleneb otseselt, et õpilasstaatust tõendavaks dokumendiks on eelkõige õpilaspilet. Kaebaja seisukoht, et väärteoprotokolli tehes on tuvastatud ja fikseeritud kaebaja õpilasstaatus ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Ühistranspordiseadus § 547 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest. Antud juhul on tuvastatud, et sõidu ajal Raiki Pozdnjakovil ei olnud kohtuvälise menetleja ametnikule esitada sõidusoodustust tõendavat dokumenti ning selle esitamist või sõidusoodustuseks alust andvate andmete tuvastamine hilisemalt ei ole väärteo koosseisu välistamise aluseks. Omaette problemaatika on seotud väärteoprotokolli kirja pandud ankeetandmete tuvastatuks lugemisega, kuna need on üldjuhul antud menetlusaluse isiku ütluste alusel ning kohtuväline menetleja nende tõelevastavust eraldi ei kontrolli. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Raiki Pozednjakovi süü ühistranspordiseadus § 547 lg 1 järgi on täielikult tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut varem karistatud ei ole, samuti arvestades tema alaealisust, rikkumise sisu ning asjaolu, et tema käitumine ei olnud suure ühiskonnaohtlikkusega, siis peab kohus võimalikuks lõpetada käesolevas asjas väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Rikkumise puhul, kus Raiki Pozdnjakovil oli kontrollimisel esitada sõidudokument, kuid puudus sõidusoodustust kinnitav dokument ja esitamiseks oli isikusamasust tõendav dokument, saab öelda, et see ei olnud tahtlikult toime pandud rikkumine ja tulenes ilmselt alaealise teadmatusest ühistranspordis kehtivate nõuete kohta. Sellise esmase vähetähtsa rikkumise korral ei pea kohus põhjendatuks isikut karistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 120 ja § 132, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada Tartu Linnavalitsuse 05.08.2008.a. otsus väärteoasjas nr 20081339 Raiki Pozdnjakovi karistamise osas ühistranspordiseadus § 547 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.