(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus lahendab Edmund Pirni kaebuse kohtuvälise menetleja 24.07.2009.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et 05.07.2009.a. kella 02 ajal Edmund Pirn avalikus kohas, Tartu linnas, X asuva kaupluse ees valju häälega, sõimas müüjat ebatsensuursete sõnadega, segas müüja tööd. Teo toimepanemise aeg ja koht ning teo toimepannud isik on tõendatud tunnistaja E.E. ütlustega. Kuigi menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses ütlusi andnud, on ta kaebemenetluses asjaga seotud taotlustes avaldanud asjaolusid. Riigi õigusabi taotluses on ta seletanud, et tema käitumist iseloomustab sõnavalik, mille sisu ta ei tea, olles neid ainult kuulnud. See asjaolu ei võimalda kahelda tunnistaja usaldusväärsuses. Menetlusaluse isiku kasutatud sõnad on eestikeelsed ja teise isiku suhtes halvustavad. Edmund Pirn pani teo toime avalikus kohas. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. X asuva kaupluse tõttu on sinna juurdepääs kolmandatel isikutel. Asjaolu, kas kolmandaid isikuid teo toimepanemise ajal oli, ei oma tähtsust. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistamine ei sõltu süüdlase sotsiaalsest seisundist, vaid süü suurusest ja teistest KarS § 56 sätestatud asjaoludest. Puhtsüdamlik kahetsus on inimesele loomupärane tegevus, kui ta teolt tabatakse. Õigust kahetseda ei ole tarvis ette öelda ega meelde tuletada. Edmund Pirni teo toimepanemisejärgses käitumises kahetsust ei avaldu. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest kergemaliigilise karistusega KarS § 47 ettenähtud minimaalses määras. Edmund Pirni iseloomustavad tema varasemad karistused. Karistused alkoholiseaduse järgi näitavad tema alkoholi tarvitamisega seotud õiguserikkumisi. Teda on karistatud ka varguse ja avaliku korra rikkumise eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. 3 Eeltoodud seadusesättest järeldub, et Edmund Pirni varasemad karistused olid teo toimepanemise ajaks arhiveeritavad ning seetõttu ei võta kohus neid arutatava teo eest karistuse arvestamisel arvesse. Ka ei ole alust arvesse võtta hilisemat karistust. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, millega ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ene Muts Kohtunik 4