aprilli 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andres Käsper Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Andres Käsper sünd 05.03.1975.a Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx, töötab xxxxxxxxx, varem kohtu poolt 2 korral karistatud, viimati 27.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2009.a otsus Andres Käsperi süüditunnistamises ja karistamises
Teha uus otsus: Mõista Andres Käsper
Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andres Käsper tunnistati
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (3 kuud) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 414 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise ajaks määrati 2 aastat. Katseaja alguseks loeti 11.04.2009.a. Lisakaristusena võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. A. Käsper tunnistati süüdi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 27.04.2007.a otsusega
järgi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, 09.04.2009.a kella 10.16 ajal juhtis Tallinnas Lootsi 13 asuval Tallinna Sadama D terminali territooriumil sõiduautot VW Golf alkoholijoobes. APELLATSIOONI SISU A. Käsper taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Apellant märgib, et
Lähtudes isiku vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldusest tuleb LS § 20 lg-te 3-1- kohaselt eristada alkoholipiirmäärade ületamist ja sõiduki juhtimist joobeseisundis. Alkoholipiirmäärade ületamisena on käsitatav sõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Vastavalt LS § 20 lg 3-1 lg 1 järgi loetakse juht joobes olevaks siis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Süüdistataval on tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,44 milligrammi. Seega on tegemist küll alkoholipiirmäärade ületamisega kuid A. Käsper ei ole toime pannud kuritegu
järgi, sest juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ei ole karistatav 2
Seega tuleb A. Käsper
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd A. Käsper loobus juba kohtuistungil apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, seega on otsus jõustunud ega ole vaidlustatav. Alternatiivselt asus aga prokurör seisukohale, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, sest A. Käsperil oli joove tuvastatud. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioon rahuldada. Seoses prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb A. Käsperi apellatsioon läbi vaatamata jätta, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium möönab, et juhul, kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa, eranditult kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest, jõustub kohtuotsus järgmisest päevast ja mingist loobumise tagasivõtmisest enam rääkida ei saa. Kõigil ülejäänud juhtudel on aga võimalik loobuda apellatsiooniõigusest loobumise soovist ning seda kuni seitsmenda päeva õhtuni (KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest). Käesolevas süüdistusasjas on kohus kuulutanud otsuse resolutiivosa 11.04.2009.a kohtuistungil. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on loobunud süüdistatav ja prokurör ning andnud sellekohase allkirja. Kaitsja aga apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobumise kohta allkirja andnud ei ole /tl 48/. Seega ei ole kõik kohtumenetluse pooled kohtuistungil, mil kuulutati otsuse resolutiivosa, kaebeõigusest loobunud, otsus järgmisest päevast ei jõustunud ning kulgema hakkas 7-päevane kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg. 17.04.2009.a on A. Käsper postitanud maakohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta /tl 49/, seega tähtaegselt. Järelikult tuli maakohtul järgida KrMS §-s 315 lg-s 8 sätestatut, mille kohaselt tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millal on koostatud kohtuotsus tervikuna, kuid A. Käsper on tervikotsuse kätte saanud mitte enne kui 11.07.2009.a /tl 77/. Vaatamata tervikotsuse puudumisele on aga Käsper esitanud maakohtule apellatsiooni 26.05.2009.a ning samasisulise apellatsiooni veel 24.07.2009.a, s.o KrMS §-s 319 lg-s 2 sätestatud viieteistkümne päeva jooksul. Maakohus on 26.05.2009.a esitatud apellatsiooni edastanud ringkonnakohtule 27.05.2009.a ning alles pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt ettekirjutuse tegemist koostanud tervikotsuse, mille nagu eelpool juba märgitud, A. Käsper mitte enne kui 11.07.2009.a kätte sai. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Käsperi poolt on nii teade kaebeõiguse kasutamise soovi kohta kui ka apellatsioon maakohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaegu järgides ning apellatsiooni läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kohtukolleegium peab 3 vajalikuks märkida veel sedagi, et KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt peab maakohtu kohtunik juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole selleks KrMS § 318 kohaselt õigust, koostama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastama selle apellandile. Apellatsiooni edastamisel on maakohus käesoleval juhul seega aktsepteerinud apellatsiooni kui seadusele vastavat. Apellatsioonis esitatud taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja A. Käsperi õigeksmõistmiseks
järgi on aga põhjendatud.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seda põhimõtet tuleb järgida ka A. Käsperi süüdistusasjas, kuivõrd 01. juulist kehtima hakanud
redaktsioon leevendab tema olukorda – kriminaalkorras on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Alates
S § 74-19 uus redaktsioon kehtestab aga vastutuse väärteo korras juhul, kui mootorsõidukit juhib isik, kelle poolt on lubatud alkoholipiirmäära ületatud. Nimetatud sätte järgi vastutab isik, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,74 milligrammi. Seega on A. Käsperi poolt 09.04.2009.a toimepandu karistatav üksnes väärteona. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.04.2009.a otsuse Andres Käsperi süüditunnistamises ja karistamises täies mahus, mõistab ta uue otsusega
Malle Preimer Meelika Aava 4 Julia Katškovskaja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.