Obsah (12)

§ 266§ 262§ 68§ 74§ 75§ 83§ 39§ 41§ 2§ 25§ 32§ 56

Ärakiri 1-09-6072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009 Haapsalus Kohtuistungi aeg ja koht 14. september 2009 Haapsalus Kriminaalasja num

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav Kaitsja URMAS JÜRISSON - elukoht *, mobiiltelefon *, isikukood 35704220330, *, *haridus, emakeel * keel, *, väärteomenetluse korras on karistatud: 1. 17.06.2008 Põhja PP poolt karistati

§ 262alusel rahatrahviga 900 krooni, mis on tasumata, 2.

26.01.2009 Põhja PP poolt karistati

§ 262alusel rahatrahviga 420 krooni, mis on tasumata; 3.

09.03.2009 Põhja PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 360 krooni, mis on tasumata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2009 kell 00.10 kuni 02.03.2009.a kell 11.50. Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Urmas Jürisson

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (12.07.2008 kuriteoepisood).

2. Süüdi mõista Urmas Jürisson

§ 266lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. 3. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Urmas Jürisson'ile mõistetud karistust 1/3 s.o 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.03.-02.03.2009, s.o. 1 Ärakiri 1-09-6072 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus Urmas Jürisson suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui U.Jürisson 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6. Määrata Urmas Jürisson katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 7 sätestatud kohustusi: 6.1.

elama oma alalises elukohas *; 6.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
5. mitte tarvitama alkoholi; 6.
6. mitte suhtlema M V'ga.
7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.
8. a.
9. Kui Urmas Jürisson katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Tühistada Urmas Jürisson suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
2. Välja mõista Urmas Jürisson'ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-6072 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 4654 (neli tuhat kuussada viiskümmend neli) krooni 20 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
4. Määratud kaitsjale makstud tasu 4093 krooni 80 senti jätta riigi kanda.
5. Asitõend – kirves (asub Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis) konfiskeerida

§ 83lg 1alusel.

13. Asitõend DVD plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Ärakiri 1-09-6072 Süüdistus Urmas Jürissoni süüdistatakse selles, et tema 12.juulil 2008.a kella 10.45 ajal tungis valdaja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel Harju maakonnas * alevikus * asuvasse L V kuuluvasse abihoonesse. Sellise tegevusega pani Urmas Jürisson toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, s.o

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Urmas Jürisson`i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi ning alkoholijoobes olles, püüdis 28.veebruaril 2009.a kella 23.10 ajal rusikaga ja kirvega vastu korteri välisust tagudes valdaja tahte vastaselt Lääne maakonnas * asuvasse * M V kuuluvasse korterisse ebaseaduslikult sisse tungida, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu. Sellise tegevusega pani Urmas Jürisson vähemalt teist korda toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise katse, s.o

§ 266lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtus uuriti järgmisi kirjalike tõendeid: I köide (28.02.2009 episood) Tl 2-3 on sündmuskoha vaatlusprotokoll – vaatlusega tuvastati – * ukseni jõuab 5 astmelisest trepist. Ukse esisel on 1,5m laiune ja 2 m pikkune platvorm. Uks on pruunikat värvi, tugeva sileda pinnaga materjalist (foto 1). Ukse ja piida vahel asub 33 mm laiune vahe, milles on märgata murdmise jälgi. Ukseluku kohalt on märgata uksel täkkeid. Ukseesisel platvormil on maas kirves, millel on puidust 34 cm pikkune vars ja 10,5 cm laiune tera. Kirves on pakitud kilekotti. Tl 4-5 on kannatanu M V andnud ütlusi, et * Urmas Jürisson elab * V*. * on alkohoolikud ja omadega hakkama ei saa. Aidata neid ei ole tema võimuses. Varem ta aitas neid pidevalt aga kuna kõik läks kõrist alkoholi näol alla, polnud sellel mõtet ja ta enam pole neid aidanud. Nad on telefoni teel teda terroriseerinud, mistõttu on ta telefoninumbrid ära vahetanud. * U. Jürisson on käinud teda ähvardamas – lubas majale pommi alla panna ja tule otsa pista, kui ta * rahaliselt ei aita. 28.02.

1. a õhtul kella 23.10 ajal oli ta teisel korrusel ja vaatas telerit, kui kuulis uksekella. Ukse juurde minnes kuulis ukse taga *. Avas ukse ja nägi, et * on joobes. Tõmbas ruutu ukse kinni ja lukustas selle. Pimedast köögiaknast nägi ta tänavalguse käes, et * läks oma ratta juurde ja võttis sealt kirve, millega tuli ukse juurde tagasi. Vastu ust hakkasid käima paugud ja ta helistas kohe politsei lühinumbril, algul 112 ja siis
2. Uksele on lõhkumisega jäänud kirve jäljed, täkked, millele rahaliselt kahju siiski pole saanud. Kartis ta oma elu ja tervise pärast, kui * uksest oleks sisse saanud. V tuli vend jalgrattaga. Tl 6-8 on kannatanu M V andnud ütlusi, et 28.02.2009 kella 23.00 ajal sõitis * V kodust korraks minema ja majast väljudes helistas, et tuleb külaline. Olid kahekesi * H kodus, kui keegi andis uksekella. Nii kui ukse lahti tegi, nägi ukse taga * purupurjus * kõikumas. Ütles, et ei taha * näha ja pani ukse kinni. Selle peale hakkas * ukse taga rusikatega prõmmima. * ei karjunud, kui sai aru, et tahab sisse saada ja hakata jälle raha nõudma. Kartis * ja seepärast ei lasknud teda sisse. Ehmatas ja hakkas nutma. Prõmmimise peale jooksis teiselt korruselt alal *, kellele seletas, mis toimub. Helistas kohe 112 ja palus abi. Ust lahti ei teinud, läks kööki ja piilus ruloo alt, mida * edasi teeb. Nägi tänavavalguse paistel, kuidas * läks prügikastide juures oleva jalgratta juurde, võttis kotist kirve ja tuli sellega ukse poole tagasi. Siis helistas uuesti 112, sealt soovitati helistada otse 110, kutsus politseid appi, sest kartis, et lõhub kirvega ukse maha ja tuleb ikka sisse. * tuli ukse taha ja tagus jälle rusikatega vastu ust ning korra isegi kirvega, sest pärast nägi, et uksel, lukust allpool, on kirvejälg, 2 cm pikkune täke, mida seal enne kindlasti ei olnud. Siis jõudsid mingil ajal politseinikud ning * viidi jalgratta ja kirvega minema. TL 9-10 on V Vallavalitsuse 23.11.2004 kiri M V'le, E J'ile ja Urmas Jürisson'ile, milles vallavalitsus on eelnimetatud isikute poole pöördunud kui võimalike E J pärijate poole seose maa erastamise küsimusega. 3 Ärakiri 1-09-6072 Tl 11-18 on Tallinna notar Evi Paberit poolt Tallinnas 26.10.2005 koostatud ehitiste mõtteliste osade kinkeleping ja omandi üleandmise kokkulepe, mille kohaselt kinkijad M V, EJ ja Urmas Jürisson on kinkinud kingisaajale L V`le ½ mõttelist osa Harjumaal * alevikus * tänav * asuvatest ehitistest. Lepingu punkt 6.
3. kohaselt on kinkijad ja kingisaaja kokku leppinud, et kinkijad annavad lepingu eseme valduse kingisaajale üle käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Tl 29-31 on tunnistaja Vello Vichterpal ütlused, mille kohaselt oli ta laupäeval 28.02.
4. a Lääne Politseiprefektuuri graafikujärgses konstaablipatrullis koos Marite Oidjärve ja abipolitseinik Marko Osaga. Kuskil kella 23.10 ajal said nad välijuhi korralduse sõita sündmuskohale Paliveresse, kus pidi keegi mees püüdma majja sisse tungida. Sõitsid sündmuskohale, kus nägid, et üks mees nokitseb midagi jalgratta juures ja kohe hüppas trepile ka keegi naine – M V. V. Vichterpal püüdis selle mehega rääkida, mis oli praktiliselt võimatu, kuna ta oli agressiivne, tammus ringi, ei püsinud paigal, oli lärmakas, väitis ja karjus seal, et tema ei ole midagi halba teinud. V. Vichterpal palus Maritel ja Markol sellel mehel silma peal hoida nii kaua, kuni ta läheb sisse ja kannatanuga vestleb. Kannatanu oli endast silmnähtavalt väljas, käed ja hääl värisesid ja kannatanu rääkis, et tegemist on *, kes tahtis talle sisse tungida ja ukse kirvega maha lõhkuda. Kannatanu pidavat väga * kartma, et * võib talle ja tema perele midagi teha, siis ei olnud ta * lihtsalt sisse lasknud ja * oli selle peale hakanud ukse taga lõhkuma. V. Vichterpal koostas kohapeal kannatanu ülekuulamise protokolli ja läks siis välisust vaatama. Tegemist oli korraliku täispuidust laminaatkattega uksega, kuid silmaga oli näha mitu teravat täket uksel, oma neli või viis täket ja üks pikem paari cm pikkune täke. Ta fikseeris need, kuid kuna ukse taga oli pime ja nende tehnikavahendid on just sellised nagu nad on, siis ei jäänud need täkked kõige paremini fotole näha, kuid need on seal olemas. M V ukse lõhkumise pärast tsiviilhagi esitada ei soovinud, öeldes, et * ei ole nagunii raha, et mingit varalist kahju hakata hüvitama. Peale seda pani V. Vichterpal mehel käed raudu, tutvustas talle tema õigusi ja kohustusi öeldes, et ta on sellest hetkest kahtlustatavana kinni peetud ja konvoeerisid Urmas Jürisson'i nimelise isiku politseijaoskonda arestikambrisse. Siis tuvastasid U. Jürisson'il joobe – 0,7 mg/l kohta väljahingatavas õhus ja kui ta hakkas vormistama kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, siis U. Jürisson lihtsalt keeldus sellele alla kirjutamast. U. Jürisson ütles, et tema ei ole sellega nõus ja tema sinna alla ei kirjuta. M Von V. Vichterpal ka varem kohanud, kuna käis umbes kuu aega tagasi tema vastuvõtul ja rääkis oma suhetest * Urmas Jürisson'iga ja küsis, kuidas on võimalik taotleda * lähenemiskeeldu. * pidi käima ähvardamas ja raha välja pressimas, et M. V peab * rahaliselt toetama ja aitama ning kui ei aita, siis oli Urmas ähvardanud majale pommi alla panna ja maja põlema panna. Tl 32-34 on tunnistaja H V ütlused, mille kohaselt M V on * ja Urmas Jürisson on *, seega *. Praktiliselt ta ei suhtle *, * on mõned korrad seal V käinud, kuid mitte alati heameelega. Nii * kui ka * armastavad napsutada ja joovad ning sellepärast nad seal ka ei käi. Ta teab, et * müüsid millalgi eelmisel aastal, võib olla ka varem V selle vana maja maha, sest keegi selle eest ei hoolitsenud ja maja lihtsalt lagunes. Ta ei oska öelda, kas just sellest ajast, kuid * kardab * Urmast. Miks ta teda kardab, seda öelda ei oska, kuigi ta ei ole näinud, et tema juuresolekul oleks * * midagi teinud. See oli laupäeva (28.02.2009) õhtul hilja, ei oska öelda mis kell täpselt, kui kuulis, et keegi taob nende välisuksele. See oli ikka väga tugev prõmmimine, tagumine, sest tema tuba on otse välisukse kohal ja ta ehmatas ära, et kes niimoodi teeb. Läks kohe alla ja nägi, et * on allkorrusel ja täiesti endast väljas, paanikas ja nutab ja helistab kuhugi, vist politseisse. Ta sai kohe aru, et * Urmas on nende ukse taga. Ta ei oska öelda, kuidas ta seda teadis, võimalik, et * mainis. Ta püüdis * lohutada, teda kallistada, et ta rahuneks, kuigi läks ka ise närvi. Nad olid * kahekesi kodus ja purjus * tagus ukse taga ja nähes oma paanikas * hakkas ka tema kartma. Ta ei kuulnud, et ta oleks midagi öelnud või karjunud, ta lihtsalt tagus. Ta ei oska täpselt öelda, mida ta kartis, arvata võib, et kartis seda, et kui ta peaks sisse saama, siis võib ta * või talle purjus peaga midagi halba teha. Seejärel nad piilusid köögiaknast, mida ta väljas teeb ja nägid, et * Urmas läks korraks prügikastide juurde, tegi suitsu ja võttis mingi tööriista, vist kirve kaasa ja tuli jälle maja poole. Siis kuulis, kuidas ta jälle tagus nende 4 Ärakiri 1-09-6072 uksele. Mõni löök oli nii kõva nagu oleks jalaga jõuga löönud vastu ust. See võis olla ka kirves, ta ju ei näinud läbi ukse. Siis helistas * vist teist korda politseisse ja palus abi. Nad jäid politseid ootama ja politsei tuli suhteliselt ruttu. Enne seada ei julgenud nad kumbki uksest väljagi minna. Kui politsei vaatles nende välisust ja pilte tegi, siis ta kuulis, kuidas nad rääkisid *, et uksel on näha mingid täkked või vigastused. Kui politsei Urmase ära viis, siis ta läks ja vaatas ka nende ust. Nägi küll, et uksel on all paremas nurgas üks puutükk lahti, mis tema meelest oli enne terve. Nii hoolega ta sea ust ka ei vaadanud, et oleks silmanud mingeid väiksemaid täkkeid. * sel ajal kodus ei olnud, enne magama minekut kuulis ta, kui * ikka koju tuli ja * omavahel rääkisid. * teost oli H. V häiritud, sest kartis teda ja seda, et ta võibki ukse maha lõhkuda ja neile sisse tulla. Tl 37 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt on U. Jürisson'il 01.03.2009 kell 00.12 tuvastatud alkoholijoove. Tl 41-43 on kahtlustatava Urmas Jürisson ütlused, mille kohaselt on talle kahtlustuse sisu arusaadav, kuid süüdi ta ennast ei tunnista, kuna ta ei ole kirvega ust lõhkunud. Tema ja * M V vahel hakkasid need ebameeldivused juba eelmise aasta juulist kui * tema ja nende * teadmata müüs maha nende * V. Ta ei oska öelda, kuidas * enne oma surma kirjutas või kinkis või tegi testamendi * nimele nii, et peale * surma sai M nende V kodu endale. Mäletab, et käis Haapsalus veel notari juures, kus koostati mingi leping, mille järgi nii tema kui ka * võisid selles majas elada oma surmani. Tema elas * V, kui eelmisel aastal juulis astus M nende majja sisse, pakkis kiiruga nende asjad suurtesse kilekottidesse ja tõstis neid majast välja väiksesse kahetoalisse korterisse V. M veel lubas, et maja müügist saadud raha jagab ta kõigi kolme vahel. Maja müügihinda ta ei tea, sest need inimesed, kes seal praegu elavad, ei suhtle temaga ja tõenäoliselt on see neil M nii kokku räägitud. Vahepeal on ta korduvalt püüdnud M ühendust saada, kuid M ei vasta tema kõnedele ja pole ka nende juurde tulnud, kuigi teab, * vajab hoolt ja abi. Hetkel elab ta * selles kahetoalises korteris ja kuna tal enam tööd ei ole, siis elavadki * pensionist. Mingit raha maja müügist, mida M lubas, pole talle ega * M saatnud ega andnud. Peale seda on ta kahel korral enne seda M juures P käinud. Ühel korral oli M maja ees ja teda nähes istus autosse ja sõitis minema. Teisel korral läks uuesti jalgrattaga V sõites P, kuid ka siis ei saanud ta M rääkida, vaid tema * L. Ta on aru saanud, et M teeb kõik selleks, et mitte oma lubadust täita ja on siiani uute lubaduste andmisega kõrvale põigelnud. Kord valetas talle, et pangad pole raha üle kandnud, siis lubas jälle, et detsembris
5. a maksab talle poole maja rahast. 28.02.2009 peale lõunat otsustas ta jälle M juurde P sõita ja kuskil kella 16.00-i ajal hakkas jalgrattaga sõitma. Tee oli halb, jääkonarlik ja arvab, et kella 22.00 ajal oli ta juba kohal. Kui kohale jõudis, siis tuli M üks * talle vastu ja ta küsis, et kas L on kodus, mille peale sai vastuse, et jah jäi üles. Oma jalgratta pani ta maja ette prügikasti najale ja läks siis M ukse taha. M on korter läbi kahe korruse. Algul andis uksekella, mille peale tuli M ukse peale vastu, tegi ukse poikvele ja küsis, mida sa siit otsid. Ta ütles siis, et kuule, räägime. Tahtis M öelda, et tulgu * vaatama, et hakaku inimeseks. Ta ei jõudnud M midagi öelda, kuna M ütles, et tal ei ole temaga millestki rääkida ja lõi nina ees ukse kinni. Ta hakkas rusikatega uksele prõmmima, sest tahtis M siiski rääkida. Arvab, et prõmmis uksele paar minutit võib olla, kui M tuli akna peale ja karjus talle, et kutsub võmmid välja. Ta vastas rahulikult, et kutsu. Ta ei oska öelda, millal läks jalgratta juurde, võttis pakiraami külge kinnitatud kotist oma kirve ja läks sellega uuesti M ukse taha. Tal ei olnud mõtteski, et ta lõhub selle kirvega M korteri ukse maha või midagi sellist. Tema eesmärk oli jätta M ähvarduseks maha sõjakirves, nagu lapsepõlves kui nad indiaanlasi mängisid. See oleks olnud märk sellest, et nende sõbralikud suhted on läbi. Ta ei löönud kordagi selle kirvega vastu Must. Pani kirve tema ukse käepideme külge rippuma ja siis läks maja ette tänavale tagasi, tegi suitsu ja jõi lonksu õlut. Ta ei oska öelda, kui kiiresti politseinikud tulid, kuid kolmekesi olid nad kohal, üks neist läks üles M juurde ja kaks neist jäid tema juurde temalt selgitusi küsima. Peale seda, kui see politseinik M juurest tagasi tuli, pandi tal käed raudu ja teda toodi politsei arestimajja. Seal kirjutas ta alla joobe tuvastamise protokollile, kuid kahtlustatavana kinnipidamise protokollile keeldus alla kirjutamast, sest tal ei lastud seda protokolli rahulikult läbi lugeda. Tema kinnipidamisel andis politseinikule üle ehitusnoa, millega oli päeval käinud metsas kadakat lõikamas ja mida läks tal vaja kalapüüdmiseks, 5 Ärakiri 1-09-6072 ridva jaoks ja sellest ajast oli see nuga tal dressipluusi taskus. Nuga ei olnud tal kaasas mitte selle jaoks, et M kallale minna. Ka kirves oli tal kaasas sellest ajast, kui ta käis metsas kadakat raiumas. Tema ei ole M kordagi kallale läinud ega tema suhtes vägivalda tarvitanud. Ka ei ole ta lubanud tema kodu maha põletada. Seda maja põlema panemise juttu rääkis tema * M kunagi telefoni teel, kui nad vaidlesid ja * siis ähvardas, et paneb selle V maja põlema. Ta ei mäleta enam, miks see vaidlus oli ja miks ema nii ütles. Ta ei ole ka oma * ähvardanud ei 28.02.2009 õhtul ega ka varem, et ta läheb talle kallale ja annab peksa. Seal ukse taga ta tegi võib olla kõvemat häält, et * teda ikka kuuleks ja temaga rääkima tuleks. Tema ei ole neid välisukse peal olevaid täkkeid näinud ja tema neid teinud ei ole. Arvab, et need võivad olla M varasemast ajast. Tl 47-48 ülekuulamise protokollis on U. Jürisson andnud ütlusi, et süüdi ta ennast ei tunnista ja eelmisel ülakuulamise antud ütlustele midagi lisada ei ole. II köide (12.07.2008 episood) Tl 2-6 on kannatanu M V ütlused, mille kohaselt 12.07.
6. a * alevis *, kella 10.45 paiku läks ta oma majja, mis kuulub tema * ja nägi, et * oli lõhkumise teel murdnud lahti ukse, mida tegi omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Ukse lõhkumine toimus abihoones. Sisse jõudes hakkas * seina pealt maha kiskuma liiste. Urmas Jürisson oli tugevas alkoholijoobes. See pole esimene kord. Ähvardas põlema panna. Võib olla selleks oli ka liistusid vaja. Ennegi oli Urmas telefoni teel ähvardanud maja põlema panna. Urmase elukoht on *. Ta palus Urmasel lahkuda, kuid viimane ei kavatsenudki seda teha ja ütles, et tal on seal isiklikud asjad. Lõpptulemus on see, et U. Jürisson tassib sealt kõik M. V asjad välja, et endale alkoholi osta. U. Jürisson oli sõimanud teda ebatsensuursete sõnade ja väljenditega. Telefoni teel nõuab temalt raha, et * on kohustatud teda üleval pidama. M. V palub ülekuulamisel politsei abi, et see kõik lõpetada. Sellele territooriumile U. Jürisson'il asja ei ole. M. V'l on * * alevis * maja koos abihoonetega. Ise nad seal ei ela. Varem elasid seal M. V * Urmas Jürisson ja * E J. Kuid nendega olid probleemid, kuna nad tarvitasid alkoholi ja sinna hakkas käima kahtlane kontingent. M. V muretses neile korteri * ja enne jaanipäeva 22.06.2008 nad lahkusid sinna elama. Juba enne seda olid probleemid ja M. V oli sunnitud Urmase kohta politseile avalduse kirjutama. Peale väljakolimist midagi ei paranenud. Urmas käis seal majas ja abihoonetes edasi ja võttis sealt asju, mida väitis enda oma olevat. Materiaalses osas M. V'l U. Jürisson'i vastu nõudmisi ei ole. Kardab Urmase sõimamisi, et „paneb maja põlema“ jne. Urmas on nagu vihane, et see maja M. V perekonnale kuulub, kuigi see kuulus enne M. V *. M. V on palunud kogu aeg Urmasel teda rahule jätta, kuid 12.07.
7. a kella 10.45 ajal s.o laupäev sõitis M. V V oma majja ja avastas, et Urmas Jürisson on luba küsimata tunginud tema maja territooriumile, lahti murdnud hoovil seisva abihoone ukse ja viibis ise momendil hoovis alkohoolses joobes. Abihoone sees oli ta lahti kiskunud seina ja põranda puuliistud, neid vist tahtis kaasa võtta. M. V nähes läks Urmas uuesti abihoonesse sisse, kuigi keelas teda. Urmas võttis sealt ruumist veel mingeid raamatuid ja kui ta üles, et see on vargus, siis pani Urmas küll raamatud maha. Ta palus Urmasel ära minna. Midagi ei aidanud peale seda ja ta kutsus politsei, siis Urmas kohe rahunes ja läks ilusti koju. 20.06.
8. a käis politsei ka seal ja palus Urmasel oma asjad võtta ja rohkem sinna M. V majja mitte tulla. Mahakistud liistud lubas M. V tal kaasa võtta, materiaalseid nõudmisi ei ole. M. V nõuab, et Urmas jätaks tema tülitamise ja Urmasele tehakse lähenemiskeeld M. V'le ja tema majale. Sündmustest on M. V'l tehtud videoülesvõte. Tl 7-8 on asitõendi DVD plaadi vaatlusprotokoll – võtted maamaja hoovist, kus Urmas Jürisson käib hoovis ringi, siseneb abihoonesse väljub sealt raamatud käes, selgitab oma õigusi jne. hoone nurgas seisab kott, millest paistavad puulipikud. Tl 23-25 on väljavõte Harju Maakohtu kinnistusosakonna registrist, registriosast nr * – Harjumaa, *, mis on registriosa avamisel 2.03.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud Tl 28 on kokkuleppemenetluseks kannatanu M. V nõusolek, kus ta on avaldanud, et soovib suhtlemis- ja lähenemiskeeldu. 6 Ärakiri 1-09-6072 Tl 37-38 on kannatanu M. V andnud ütlusi, et aitas * ja * V majast välja kolida 22.06.
9. a ja nad asusid elama *. Ta muretses bussi asjade vedamiseks. Lubas kõik neile vajalikud esemed kaasa võtta ja ütles, et enam neil sinna majja asja ei ole. Pärast seda jäid kõik maja ja abihoone võtmed M. V kätte. Lukke M. V ei vahetanud aga võtmeid neile ka ei jätnud. 12.07.2008 läks ta uute omanike kutsel Va, sest * Urmas Jürisson oli jälle abihoonesse sisse tunginud. Kuna * võtit polnud, pidi * sinna sisse tungima jõuga ukse lõhkumise teel. Pärast Urmase lahkumist andis ta võtmed uute omanike kätte, kes lubasid lukud ära vahetada. Uued omanikud asusid * elama 21.06.2008, kuid ametlikult vormistati maja ost-müük neile septembris
10. a. Enne seda kuulus maja M. V * L V'le, kes on volitanud M. V kriminaalasjas ennast esindama. Kohtuistungil andis süüdistatav Urmas Jürisson järgmisi ütlusi. Elas V lapsepõlvest saadik, nelja aastaselt kolis. Vahepeal oli teises kohas. Siis läks lahku ja tuli tagasi V. Sinna abihoonesse. Maja oli nagu * nimel. * koos elasid nad seal, siis kui kolisid sinna. Ei oska seda öelda, ei mäleta, millal teada sai, et see maja osa on nüüd üle läinud kellegi teise nimele, siis kui välja tõsteti. * tõstis koos politseiga see toimus umbes poolteist aastat tagasi, 2008 aprillikuus umbes. Või oli see mais. Siis koliski ära, siis * andis üürikorteri vastu. Algul tõstis * koos politseiga ta välja, tal jäid asjad sinna majja, siis hiljem aitas masinaga kolida, pesumasinad ja külmutuskapp. Riided ja tarbeasjad aitas ära kolida. Kõigepealt M viskas ta üldse välja ja sai ainult kilekoti riietega, siis hiljem * aitas kolida. Magas seal põranda peal. Kaks-kolm korda käis kindlasti seal vanas kohas. Ükskord käis M koos. M käis veel mitu korda kui elas seal majas sees, ei teadnud kus uus kortergi on. Said suurema auto ka ja tema käis veel ühe korra peale seda veel. Võib-olla on veel käinud puid toomas, aga majas sees ei ole käinud. No puid käis toomas, eterniiditahvleid sai. Hiljem kui käis, oli peremehega kokku lepitud. Keegi ei öelnud, et tära tule siia, aga kui puud kätte sain, siis peremees ütles, et ära rohkem siia hoovi peale tule. Seda ütles siis peremees. Ei andnud * võtmeid üle. Tal olid oma võtmed, osad asjad olid ju veel seal ja käis asjade järgi. Tema elas abihoones ja * elas majas. Juulikuus oli osa asju seal abihoones, praegugi on asjad seal abihoones, osad asjad- tööriistad, õmblusmasin. Kui * aitas majast välja kolida, siis ta tema meelest ei öelnud, et ei või sinna minna. Tahtis omi asju võtta sealt abihoonest ja siis hakkas see jama pihta. Ei lubatud enam hoovi pealegi tulla. Kuu aega peale kolimist ütles uus omanik seda, et ei tohi isegi hoovi peale minna, rääkimata abihoonest. Uut omanikku teab nägupidi. Kui * ta välja viskas, siis * kutsus politsei. Sel kuupäeval mis süüdistuses on ei kutsutud politseid. * ei viibinud sel päeval sündmuskoha, omaniku naine oli oma lapsega seal ja tema nägi ka seda. Mäletab sündmust kui käis võttis seina pealt liiste ära, oma võtmega läks sisse. Ei tea, kas oli minna luba sinna abihoonesse, võti oli ju tema käes. Ei tea ise ka, millal on olnud abihoone omanik, on sissekirjutatud seal. See maja kuulus *, siis * oli omanik, ei teagi kes siis olin, oli sissekirjutatud ka sinna. * ei ela, suri ammu, kaks aastat tagasi. Kui * ära suri, siis käisid * Haapsalus juristi juures, siis oli kirjalik kokkulepe, et tema ja * võivad seal elu lõpuni elada. Ei tea kus need paberid praegu on, mingeid muid tehinguid seoses selle majaga ei ole teinud. Kui seekord läks sinna, ainult see proua oli, peremeest ei olnud, ütles, et võtab iluliistud. Uue peremehe naine koos lapsega oli. Läksid koos sinna sisse, abihoonesse, seal kus elas. Ta lubas sinna sisse minna, mitte mingit probleemi ei olnud. Läks oma võtmega sinna abihoonesse. Ütles, et tal on uues kohas vaja remonti teha ja oli liiste vaja. Siis * ei olnud seal. Tema arust ei ole * seal rohkem käinudki, kui teda ära kolis sealt, siis ta pole seal rohkem käinudki, ise on * juures käinud. *koos seal ei ole käinud rohkem. Võti on praegugi tema käes, aga peremees vist vahetas luku ära. Kui liistud ära võttis, siis pole rohkem käinud ja küttepuud viis sügise poole ära, siis oli peremees ka seal. Tookord võttis liistud kaasa, need olid temaliistud. Trussikuid, sokke võttis ka. Filmimine oli enne seda päeva. 7 Ärakiri 1-09-6072 Keegi ei ole talle näidanud kinnistusraamatu väljavõttest või muud dokumenti, kellele mis majast läks. Hiljem sai teada, et V L nimele see maja läks. Tema ise ei ole selle kohta allkirja andnud. Teadis, et võib * elu lõpuni seal majas elada, käis notari juures, tema, * ja M*. Kirjutas kuhugi alla. Teab, et võib elu lõpuni seal elada - see oli juba siis kui hakkasid V Haapsallu sõitma, et võivad * seal elu lõpuni elada. Sai aru, et * tahtis, et * nimele kirjutaks maja. Ja siis * kirjutas * nimele. Siis olid kõik nende õigused kustunud, see mis algul kolmekesi kirjutasid. Muidugi sain aru, et abihoones elada ei tohi, kui * ta sealt välja kolis. Sellist kokkulepet ei olnud, et ei tohi sinna enam minna. Hiljem perenaine ütles, et kui tahad tulla, siis ütle ette. Kui on kruvikeerajat kodus vaja, kas peab siis hakkama ostma, kui l see on olemas. P läks, sest tahtis, et * müüs maja ära ja maksaks nendele ka midagi, on ka eluaeg seal elanud. Algul lubas ka maksta ja siis kadus nii ära ja viskas neid * sinna ühiselamusse. Andis kaks tuba neile * vastu. Lubas kõik üürid, kõik asjad ära maksta ja mitte kopikatki pole maksnud. Lubas välja osta selle korteri ja kõik. Ainult lubas. Ei tea palju ta selle maja eest sai, seal olid abihooned, kasvuhooned, saunad, ei tea, palju ta saigi selle eest. Jõudis P 10 – poole 11 ajal õhtul. Kaheksase rongiga tuli R ja sealt tuli jalgrattaga P. Andis uksekella, * tegi ukse lahti, ütles, et tal ei ole midagi rääkida ja akna pealt ütles, et kutsub võmmid. Ootas siis eemalt, millal võmmid tulevad. Ütles, et tule V kasvõi * vaatama. Õ teab seda ammu juba, et tahab raha saada, * tahab ka. Maja müügi rahast on jutt. On *10 korda helistanud ja rääkinud seda. * ütles, et kao minema ja oligi kõik. Ei mäleta ka täpselt, mismoodi see sõnastus oli. Ei proovinud tuppa sisse saada. Koputas ukse peale, et räägime jutud selgeks, ta lõi ukse kinni ja oligi kõik. Läks majast eemale, seal heki juures ja siis oli seal. Läbi akna suhtlesid. * karjus, et kutsub võmmid. Kirves rippus ukse käepideme küljes. Tema pani selle sinna. Pisike kirves oli, uksepiida vahele pani seisma. Ukse käepideme peale pani rippuma. Piit ja käepide on kõrvuti. No ei tea noh, miks selle kirve sinna pani. Kirvega vastu ust ei löönud. Kirves oli jalgratta kotis. Käis kalal, seal oli asju rohkem ja see jäi kogemata kotti, tegi ritva kui kalal käis. Koputamine kestis võib-olla minut-kaks. Koputas vastu ust, no koputas, mis ta seal ikka lõhub. Ei mäleta küll, et valju häält oleks teinud. Ei tea, miks need paar täket võisid olla seal ukse sees, ei ole näinud neid täkkeid ja pole rohkem käinud ka. * lõi ukse kinni ja rohkem ei rääkinud. Oli siis seal maja ees ja * ütles, et kutsub politsei. Ei oska öelda, kui kiiresti politsei tuli - pool tundi, võib-olla vähem. No kaua ta siit Haapsalust sõidab, tõesti ei oska öelda. Nad vormistasid seal M juures veel pabereid, toas. Kui politsei saabus, oli tee ääres, majast 200 m kaugusel. Seal oli hekk või midagi. Üks politseinik läks M sisse ja ühega rääkis juttu. Üks oli meesterahvas, teine naisterahvas ja seisis täitsa rahulikult seal väljas. See politseinik, kes oli M juures, see väänas käed selja taha ja pani autosse. See oli siis kui see avaldus või seletuskiri oli tehtud, see oli peale seda. Prokuröri süüdistuskõne Lihtsalt kõrvalseisjana võiks ju öelda, et antud juhtumite puhul on tegemist * vahelise nääklemise ja arveteõiendamisega, mille on esile kutsunud endiste * erinevad varalised huvid ja arusaamised oma õigustest. Kui ka siin tuleb järgida teatud norme ning kui oma õigust ja õiglust taga ajades astutakse üle teatud piiri, võib isik kergesti sattuda kohtulaua ette nagu Urmas Jürisson täna. Süüks arvatud kuriteod 1)
11. juulil
12. a kella 10.45 ajal tungis valdaja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel Harju maakonnas * asuvasse L V kuuluvasse abihoonesse. Kohtualuse tegevus on kvalifitseeritud

§ 266lg 1 järgi omavolilise sissetungina.

Osapooled on jäänud enamuses kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega saab siin tugineda enamjaolt kriminaalasja materjalidele. 8 Ärakiri 1-09-6072 Toimikus on 26.10.

1. a sõlmitud ehitise mõtteliste osade kinkeleping, mille kohaselt lepingu sõlmimise päeval antakse * asuva hoone valdus üle L V. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et alates 02.03.
2. a on nimetatud hoone omanikena registrisse kantud ½ osas L V ja ½ osas A K. Vaatamata omandi üleminekule elasid kokkuleppel omanikuga 1/2 majas edasi Urmas Jürisson koos *, mida kõik osapooled on uurimisel kinnitanud. Omaniku L V * M Von uurimisel andnud ütlusi, et kuna * ja *Urmas Jürissonil oli nimetatud eluaseme hooldamisega probleeme ning nende peale kaevati nii vallavalitsusest kui naabrite poolt, otsis ta * ja ’ uue eluaseme V aadressiga *. Sellesse sotsiaalkorterisse kolisid E ja Urmas Jürisson
3. a juunikuus enne jaanipäeva. M V aitas neid asjade kolimisel ja võttis seejärel enda kätte ka kõik hoonete võtmed. 21.09.
4. a kahtlustatavana ülekuulamisel on Urmas Jürisson tunnistanud, et oli teadlik maja kinkelepingust L V kasuks, s.t omandi üleminekust ja ka seda, et 12.07.2008.a * asuvasse abihoonesse minnes ei küsinud ta selleks luba ei * M V ega kelleltki teiselt. Kui välja kolis, sai aru, et võõras. Seega on uurimisega tõendatud, et 12.juulil 2007.a oli * asuv hoone Urmas Jürissoni jaoks võõras ning ta sisenes nimetatud abihoonesse omavoliliselt omaniku nõusolekuta. M V tuli uute omanike palvel sündmuskohale. Ta ei saanud ka luba eeldada, Kuna M V oli varasemalt uksed lukustanud ja kõik võtmed enda kätte jätnud, pidi Urmas Jürisson abihoonesse sisenema jõuga ukse lõhkumise teel nagu süüdistuses kirjas. Prokurör leidis, et Urmas Jürissoni tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 266lg 1 järgi.

Nimetatud sissetungimise fakti tõendab ka M V poolt sündmuskohal tehtud videoülesvõte, mis DVD-plaadina kriminaalasjale lisatud. 2) isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi ning alkoholijoobes olles, püüdis 28.veebruaril 2009.a kella 23.10 ajal rusikaga ja kirvega vastu korteri välisust tagudes valdaja tahte vastaselt Lääne maakonnas * asuvasse * M Võ kuuluvasse korterisse ebaseaduslikult sisse tungida, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu. Kohtualuse tegevus on kvalifitseeritud

§ 266lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi teistkordse omavolilise sissetungi katsena.

Prokurör leidis, et on piisavalt tõendeid kogutud selle kohta, et Urmas Jürisson 28.02.2009.a P kannatanu M V korteriukse taga rusikate ja kirvega vastu ust peksis. Rusikaga peksmist tunnistas kohtualune ise eeluurimise käigus, kirvega löömist tõendavad aga sündmuskohal fikseeritud täkked välisukse välisküljel. Vaatlusprotokolli kohaselt oli ukse ja uksepiida vahel 3 mm laiune vahe, milles oli märgata murdmise jälgi, ukseluku kohalt oli märgata uksel täkkeid. Nii kannatanu ise kui tunnistajad H V ja politseiametnik Vello Vichterpal on oma ütlustes kinnitanud, et uksele olid tekkinud 4-5 teravat täket, üks neist veidi pikem, mis on iseloomulik just kirvega löömisele. Majas viibinud H ja M V on väitnud, et pärast esimesi lööke läks Urmas Jürisson ratta juurde ja tõi sealt kirve, seejärel jätkus vastu ust peksmine. Jäljed uksel näitavad, et peksti kirvega. Sündmuskohalt võeti ära ka Urmas Jürissonile kuuluv kirves. Urmas Jürisson väidab, et tahtis * rääkida, sest viimane ignoreeris teda. Tõenäoliselt see ka nii oli arvestades nende eelnevat läbisaamist, kuid kannatanu andis Urmas Jürissonile selgelt teada, et ei soovi temaga suhelda ja sulges ukse. Rääkimise sooviga ei saa õigustada võõrasse eluruumi tungimise katset. Sest just sellisena see toimiku materjalide pinnalt kõlama jääb. Urmas Jürissoni tegevus ei olnud ajendatud soovist lihtsalt võõrast vara lõhkuda või avalikku korda rikkuda. Urmas Jürisson oli valmis * suhtlemiseks tema koju sisse tungima kasvõi ukse mahalõhkumise teel. PS ütleb, et kodu on puutumatu ja seal peaks igaüks end kindlalt tundma. Kui inimene tungib valdaja nõusolekuta tema jaoks võõrasse eluruumi, siis on tegemist ebaseadusliku teoga ehk siis kuriteoga. U.Jürisson pani toime omavolilise sissetungi katse, sest kuriteo lõpuleviimist takistasid kannatanu poolt väljakutsutud politseiametnike saabumine. Prokurör leidis, et süüdistus

§ 266lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi on õige.

9 Ärakiri 1-09-6072 Seega palus prokurör Urma Jürisson süüdi mõista

§ 266

lg 1 ja

§ 266

lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi Asitõenditena vaadeldud kirves, mis asub Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, konfiskeerida

§ 83

alusel kui kuriteo toimepanemise vahend; jalgratas on tagastatud omanikule Urmas Jürissonile; kriminaalasja juures asuv DVD-R plaat jätta toimikusse. Kaitsja T. Liiva kaitsekõne Kaitsja jätkas sealt, kus prokurör lõpetas, ütles, et teod on toime pandud alkoholijoobes. Filmist ei nähtu, et esimene episood on alkoholijoobes toime pandud. See on paljasõnaline ja tõendamata väide, et kõik teod on toimepandud alkoholijoobes. See kuidas kohtuistungil on süüdistatav käitunud, see on iseasi. Kaitsja jäi endiselt selle juurde, et Jürisson ei ole toime pannud neid tegusid, milles teda süüdistatakse ja taotles tema õigeks mõistmist. U. Jürisson ei teadnud ikkagi, et kellele kuulub see maja. Oli ju näha videokatkendis, et U. Jürisson vaidles * vastu. Tal puudus tõsikindel teadmine, kellele kuulub kinnisasi ja sinna juurde kuuluv abihoone. Kogu selle esimese episoodi süüdistus põhineb ühe tunnistaja - see on kannatanu ütlustel. Süüdistuses on tuginetud M. V sõnadele- kuna tal võtit polnud pidi ta sinna sisse tungima jõuga ukse lõhkumise teel. See on järeldus, see ei ole fakt. Jürissonile ei ole esitatud süüdistust varguses ja ei ole nõutud ka kahju hüvitamist näiteks mahamurtud ukse või luku hüvitamise näol. Ainuüksi järeldus, et minu teada korjasin kõik võtmed ära ja ta pidi sisse murdma, on ikkagi oletuslik ja oletus ei ole leidnud kinnitamist teiste tõenditega ja oleks paslik tsiteerida vana-rooma ütlust – ühe inimese ütlus teise vastu ei tõenda midagi, sest on teiste tõenditega tõendamata. Videos on näha, et Jürisson läks lahtisest uksest sisse. Jürisson võiks eneserõõnana ka öelda, et murdsin sisse, sellest ei piisa, tuleb ka muul viisil tõendada. Võib-olla uks oli enne, või kogu aeg lahti. Jürisson ütleb, et tal oli see võti. Prokurör on tuginenud ainult ühe isiku ütlustele. RK lahend 3-1-1-123-96. Ehk siis ei saa rajada süüdistust ühe tunnistaja või kannatanu ütlustele. Muid asitõendeid ukse mahamurdmise kohta ei ole. Videolt oli näha, et oli vaidlus majaomandi üle. Kaitsja jäi avakõnes öeldud teesi juurde, et mingil juhul ei ole toimunud omavolilist sissetungi - eelkõige subjektiivse külje tõttu ehk siis omavoliline sissetung – kommentaarides - see eeldab tahtlust või siis kaudset tahtlust. Filmist ju oli näha, et tahtlus oli suunatud ainuüksi oma asjade kättesaamisele. Käitumises ei olnud ka vägivaldusust, ei tulnud filmivale * ligi, et mutta paisata. Nimetaks, et hirmul on suured silmad, aga leian, et U. Jürisson ei ole ühiskonnaohtlik inimene, keda tuleks kriminaalkorras karistada ja seetõttu esimeses episoodis jäi kaitsja endiselt selle juurde, et Jürisson kas siis eksis teo keelatuses

§ 39või siis isegi § 17 järgi.

Omavoliline sissetung eeldab tahtlust, § 17 välistatakse tahtlus, ettevaatamatuses ei saa süüdi mõista § 266 järgi. Seetõttu leidis, et I episoodis tuleks õigeks mõista nii nagu ka teises episoodis. II episood - 2 nõrka naisterahvast istuvad korteris, kuulevad väljas prõmmimist ja teevad järelduse, et üritatakse sisse tungida. Täisjõus mees lööks nagu nalja ukse sisse, Jürisson on ehitaja ja tegelenud ka metsaraiumisega. Kaitsja arvas, et kui U. Jürisson oleks tõesti tahtnud, siis nagu filmides käib, siis oleks löödud kirvega tegeliku jõuga ja kiiresti oleks pilbastunud see uks, käe august läbi ja lingi lahti teha. Üksikud täkked ei tõenda omavolilise sissetungi katsetki mitte. Need võivad tõendada psühholoogilist survet *, mingit sõnumit. Kordagi ei ole läbi käinud väidet, et kirves sümboliseeris mingit ähvardust elu kallale kippuda. Põhiline, mis viitab sellele, et Jürisson ei püüdnud sisse murda, siis see, et kui politsei poole tunni möödudes jõudis, ei viibinud Jürisson üldse korteri juures vaid eemal ja politsei ei lõpetanud tegevust. Puudus tahtlus. Mingi väärtegu võis olla kuid mitte kriminaalkuritegu. Ja isegi kui kohus peaks faktilistest asjaoludest tegema järelduse, et Jürissonil oli tahtmine sisse tungida, siis Jürisson loobus ise teo toimepanemisest

§ 41järgi.

Kui on tegemist lõpetamata süüteokatsega, siis § 40 lg 1 kohaselt isik vabaneb süüst kui ta ise loobub. § 40 dispositsioonis viidatakse 41-le, järelikult vabaneb ta süüst. Juhul kui ta isegi üritas sisse tungida, siis ta loobus sellest katsest ja ikkagi vabanes süüst. 10 Ärakiri 1-09-6072 Seetõttu analüüsides I ja II episoodi, mõlemil juhtumil kaitsja leidis, et U. Jürissoni tegudes puudus selline süüteo koosseis, mida prokurör talle süüks paneb, võib-olla oli mingi väärtegu, aga seda ei aruta ja seetõttu palus U. Jürisson

§ 266järgi õigeks mõista.

KOHTU SEISUKOHT 12.07.2008 kuriteoepisood

1. juulil
2. a kuriteoepisoodis on U. Jürisson'ile süüks arvatud, et ta tungis valdaja tahte vastaselt Harju maakonnas * asuvasse L V kuuluvasse abihoonesse. Süüdistuses on kirjas, et U. Jürisson tungis võõrasse abihoonesse ukse lõhkumise teel. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et U. Jürisson oleks tunginud L V'le kuuluvasse abihoonesse ukse lõhkumise teel. U. Jürisson ise kinnitab, et tal oli selle abihoone võti ja ta avas ukse võtmega. Kannatanu M. V on 15.07.2008 avaldanud, et 12.07.2008 * läks oma majja, mis kuulub * ja nägi, et * oli murdnud lahti ukse, lõhkumise teel, mida ta tegi omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Tõendab, et see ukse lõhkumine toimus abihoones. 29.07.2009 on kannatanu M. V andnud ütlusi, et 12.07.
3. a kella 10.45 ajal, s.o laupäeval sõitis V oma majja ja avastas, et Urmas Jürisson on luba küsimata tunginud tema maja territooriumile. Lahti murdnud hoovil seisva abihoone ukse ja viibis ise momendil hoovis alkohoolses joobes. 22.04.2009 on kannatanu andnud ütlusi, et 12.07.2008 läks uute omanike kutsel V, sest * Urmas Jürisson oli jälle abihoonesse sisse tunginud. Kuna tal võtit polnud, pidi ta sinna sisse tungima jõuga ukse lõhkumise teel. Selles episoodis on tõendiks ka DVD-plaadil olev salvestus, kuid sellelt salvestuselt ei nähtu ei sissemurdmine ukse lõhkumise teel (uks on lahti) ega ka see, kas uks on lõhutud. Kohus leiab, et kuigi kannatanu M. V on esialgu öelnud, et U. Jürisson on abihoonesse tunginud ukse lõhkumise teel, ei ole need ütlused tõendiks, mis tõendaks, et U. Jürisson tungis abihoonesse just süüdistuses kirjas oleva teo toimepanemisega – ukse lõhkumisega. Kriminaalasjas ei leidu ühtki tõendit selle kohta, et uks oleks olnud lõhutud. Kohus leiab, et kui sissetungimine toimus ukse lõhkumise teel, siis oleks pidanud uks olema lõhutud, lõhkumise jäljed oleks pidanud uksel nähtavad olema. Selliseid tõendeid aga kohtule esitatud ei ole. Pealegi on kannatanu öelnud viimasel ülekuulamisel, et „kuna U.Jürisson'il võtit ei olnud, pidi ta sisse tungima ukse lõhkumise teel“. Seega ei viita ka kannatanu M. V sellele, et uks oli lõhutud, vaid on tuletanud sissetungimise viisi sellest, et tema teada U. Jürisson'il võtit ei olnud. Samuti leiab kohus, et käesolevas süüdituses oleks pidanud olema täpsustatud, kes oli see valdaja, kelle tahte vastaselt U. Jürisson abihoonesse tungis. Kinnistusregistri väljavõttest /tl 23-25 II kd/ on näha, et 12.07.2008 olid kinnistu omanikeks ½ kaasomandist L V ja ½ kaasomandist A K ja nad on olnud kinnistu omanikeks kuni omaniku vahetus on toimunud 09.09.2008 asjaõiguslepingu alusel. Samas on M. V kinnitanud ise, et läks 12.07.2008 uute omanike kutsel V. Uued omanikud asusid M. V ütluste kohaselt * elama 21.06.2008, kuid ametlikult vormistati maja ost-müük neile septembris
4. Süüdistusest ei ole aru saada, kes oli 12.07.2008 valdaja, kelle tahte vastaselt U. Jürisson abihoonesse tungis. M. V on väitnud, et uued omanikud asusid majja elama 21.06.
5. Kuna 12.07.2008 * kinnistul oli kaks omanikku, kellele kinnistu kuulus mõtteliste osadena ning 21.06.2008 olid majja elama kolinud tulevased uued omanikud (M.V ütluste kohaselt olid hooned nende valduses), siis kohus leiab, et süüdistuses oleks tulnud ära näidata, kes oli valdaja, kelle tahte vastaselt U. Jürisson abihoonesse tungis. Tl 39 on kiri selle kohta, et L V (kinnistu üks kaasomanikest) on 22.04.2009 volitanud kriminaalasjas ennast esindama M V't. Tl 38 olevastes ütlustes on M. V ka ise kinnitanud, et enne septembrit 2008, kui maja müük vormistati, kuulus maja * L V'le, kes on volitanud teda selles kriminaalasjas ennast esindama. Enne seda on aga M V korduvalt kriminaalasjas üle kuulatud kannatanuna. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit selle kohta, et M.V'le oleks 12.07.2008 U. Jürisson'ile süüks arvatud kuriteoga kahju tekitatud. Kohtule esitatud 11 Ärakiri 1-09-6072 tõenditest ei nähtu, et M. V oleks 12.07.2008 olnud Suvila 12 kinnistu omanik või valdaja, et seeläbi oleks olnud tema isikuks, kelle tahte vastaselt kinnistul olevasse abihoonesse sisenemine oleks olnud kuritegu. Kannatanu L. V on ennast volitanud kriminaalasjas esindama M. V. KrMS § 41 lg 5 sätestab küll, et esindajal on kõik esindatava õigused, kuid samas on lisatud, et füüsilise isiku esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi. Kriminaalasjas ei ole aga kohtule esitatud tõendit, et kuriteo asjaolude ja eelkõige valdaja tahte kindlakstegemiseks oleks üle kuulatud keegi isikutest, kes 12.07.2008 olid maja omanikud ja /või valdajad. U. Jürisson väitis, et uue omaniku naine oli temaga kaasas ja lubas tal abihoonesse asju võtma minna, kui ta abihoonesse võtmega sisenes. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. M. V on küll öelnud, et läks V uute omanike kutsel, sest U. Jürisson oli abihoonesse sisse tunginud. Kohus leiab, et eelnev lause ei tõenda, et U. Jürisson tungis abihoonesse sisse valdaja/omaniku tahte vastaselt, sest vastavalt KrMS § 68 lg 5 ei ole eelkirjeldatud lause kriminaalasjas tõendiks, sest M. V sai tema poolt räägitud asjaoludest teadlikuks uute omanike vahendusel ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et uusi omanikke ei olnud võimalik üle kuulata, seda lihtsalt ei ole tehtud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U. Jürisson'ile süüks arvatud tegu – 12.07.2008 valdaja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel ebaseaduslik sissetungimine ei ole tõendamist leidnud ja selles kuriteoepisoodis tuleb Urmas Jürisson õigeks mõista. 28.02.2009 kuriteoepisood

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 266

lg 2 p 1 näeb kuriteona ette valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

§ 25lg 2 näitab, et tegu jäi katse staadiumisse.

Kuna 12.07.2008 kuriteoepisoodis mõistab kohus U. Jürisson'i õigeks, siis käesolevas kuriteoepisoodis tuleb U. Jürisson`ile esitatud süüdistusest välja jätta, et sissetungimine on J.Jürisson poolt toime pandud teist korda ning tegu kvalifitseerida

§ 266lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega – kannatanu M. V ütlustega, tunnistajate H. V ja V. Vichterpal ütlustega, asitõendi – kirve ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega on tõendamist leidnud, et U. Jürisson on talle süüdistuses süüks arvatud kuriteo toime pannud. Kohus leiab, et süüdistatava U. Jürisson enda ütlused tuleb jätta kõrvale, need ei ole tõendikõlbulikud, sest U. Jürisson on kohtueelses uurimises ja kohtus andnud erinevaid ütlusi, on oma ütlusi sündmuse kohta oluliselt muutnud ja seetõttu leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, vaid pigem on ta oma käitumist õigustanud ja ütlused ei kajasta tõeselt sündmuste käiku. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja H. V ütlused on kokkulangevad ja usaldusväärsed ning on kooskõlas ka teiste tõenditega. Kohus leiab, et U. Jürisson teo eesmärgiks oli just nimelt tungida M. V korterisse – ta tahtis oma * rääkida. Peale seda kui U. Jürisson andis uksekella, tegi M. V ukse lahti ja ütles U. Jürsisson'ile, et viimane ära läheks ning sulges ukse. Seepeale hakkas U. Jürisson uksele prõmmima. Tegu ei olnud koputamisega, kuna tagumine kostis ka teisele korrusele ja ehmatas ära seal viibinud tunnistaja H. V. Kohus leiab, et hetkest kui M. V sulges oma korteri ukse ja käskis U. Jürisson'il ära minna, sai U. Jürisson aru, et M. V teda oma korterisse ei lase ja ta hakkas tegutsema eesmärgiga sisse pääseda. Kui jätkuva tugeva prõmmimise peale ust ei avatud, siis läks U. Jürisson oma ratta juurde, võttis kirve, läks ukse juurde ja asus uuesti ust taguma. Et U.Jürisson ust ka kirvega tagus, näitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ka tunnistaja V. Vichterpal, H. V ja kannatanu ütlused. Kohus leiab, et kui isik võtab kirve ja hakkab sellega ust taguma, on see tegevus ilmselgelt suunatud ukse taga olevasse ruumi sissesaamisele. Kaitsja väited selle kohta, et kui U. Jürisson oleks tahtnud sisse saada, siis tema füüsise juures oleks see väga lihtne olnud ja ta ei tunginud sisse, sest tal ei olnud selleks tahtlust, on oletuslikud ja tõendamata. Kriminaalasjas tuleb 12 Ärakiri 1-09-6072 ikkagi vaadata süüdistatava konkreetset käitumist. Asjaolu, et uksel oli nii kirvega löömise täkkeid kui murdmise jälg, näitab, et U. Jürisson'il oli tahtlus uksest sisse saada. Kohus leiab ka, et

§ 266

lg 1 järgi kuriteo kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, mis soost ja kui tugev(ad) füüsiliselt on kannatanu(d), kes asuvad ruumis, kuhu tahetakse sisse tungida. See, kas süüdistatava tegu tuleb lugeda sissetungimiseks või mitte, tuleb hinnata süüdistatava tegevuse järgi, mitte selle järgi, kui palju kannatanu kartis. Kohus leiab, et süüdistuses on õieti kirjas ka asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et hetkeks kui politseinikud saabusid, oli U. Jürisson ise juba kuriteokatsest loobunud ja seetõttu vabaneb süüst. Asjaolu, et U. Jürisson ei viibinud kannatanu ukse taga ja ei lõhkunud ust hetkel kui politsei saabus, ei näita, et U. Jürisson oli politsei saabumise ajaks juba kuriteokatsest loobunud. Kui jälgida U. Jürisson käitumist kuriteo toimepanemise ajal, jõuame teistsuguse tulemuseni. U. Jürisson on kinnitanud, et * karjus talle aknast, et kutsub võmmid. Sellist asjaolu, et kannatanu oleks süüdistatavaga sündmuse käigus läbi akna suhelnud, ei ole öelnud ei kannatanu ise ega samal ajal samas ruumis viibinud tunnistaja H. V. Kannatanu väidab, et jälgis süüdistatava tegevust aknast ruloo tagant piiludes ja sama kinnitab ka tunnistaja H. V – nii tema kui * jälgisid sündmust köögiaknast piiludes. Seega ei ole tõendamist leidnud, et U. Jürisson teadis, et kannatanu on politsei kutsunud. Sel päeval sündmuskohal viibinud politseiametnik V. Vichterpal on tunnistajana öelnud, et kui politsei sündmuskohale saabus, siis üks mees nokitses jalgratta juures, tunnistaja püüdis selle mehega (U. Jürisson'iga) rääkida, kuid see oli praktiliselt võimatu, ta oli agressiivne, ta tammus ringi, ei püsinud paigal, oli lärmakas, väitis ja karjus seal, et tema ei ole midagi halba teinud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud süüdistatava käitumine ei kinnita samuti, et ta rahulikult politseid ootas, ilmselgelt oli ta politsei saabumisest väga häiritud. Kohus leiab, et asjaolu, et süüdistatav oli oma jalgratta juures, kui politsei saabus, ei näita, et ta oli süüteokatse vabatahtlikult lõpetanud. On ju nii kannatanu kui tunnistaja H. V öelnud, et U. Jürisson käis juba ka eelnevalt, peale uksele kõva prõmmimist, ukse juurest ära oma jalgratta juures. Esimene kord oli see selleks, et võtta kirves ja edasi tegutseda – nüüd juba ust kirvega taguda. H. V kinnitab ka, et kui U. Jürisoon käis ratta juures kirvest võtmas, ka siis ta tegi suitsu ning peale seda tuli ukse juurde tagasi ja hakkas uuesti ust lõhkuma. Seega ei näita ka politsei saabumise ajal U.Jürisson jalgratta juures viibimine ja suitsetamine, et ta oli kuriteo toimepanemisest loobunud, Eelkirjeldatu alusel leiabki kohus, et tõendamist on leidnud, et kuritegu jäi lõpule viimata U. Jürisson tahtest mitteolenevatel põhjuste ja selleks põhjuseks oli politseiametnike saabumine. U. Jürisson pani teo toime alkoholijoobes, mida kinnitab joobe tuvastamise protokoll /tl 37 I kd/. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud U. Jürisson poolt talle süüdistuses süüks arvatud kuriteo toimepanemine 28.02.2009. Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Urmas Jürisson süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Urmas Jürisson tuleb talle süüdistuses

§ 266lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi mõista.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 266lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

13 Ärakiri 1-09-6072 Prokurör palus kohtul karistada U. Jürisson'i vangistusega 6 kuud. KrMS 238 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 6 kuud vangistust 1/3 s.o 2 kuu võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistus 01.02.03.2009.

a s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulub 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel vabastada U.

Jürisson mõistetud vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lõike 2 alusel määratud kohustusi: 1.

Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (

§ 75lg 2 p 2) 2.

Mitte suhelda kannatanu M V (

§ 75lg 2 p 7).

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et Urma Jürisson on kuriteo toime pannud tahtlikult. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 29-30 II kd/ on U. Jürisson varem kriminaalkorras karistamata.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et U. Jürisson'ile karistuse mõistmisel tuleb suur rõhuasetus asetada faktorile – kuidas mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et U. Jürisson'i ei saa karistada rahalise karistusega. Karistusena raha maksmine ei muuda U. Jürisson'i käitumist õiguskuulekamaks ja seda eriti olukorras, kus tal sissetulekuid ei ole. On ju selge, et ka käesoleva kurteo ajendiks oli tegelikult U. Jürisson arusaamine, et * peab talle raha maksma. Kohus leiab, et U.Jürisson'i tuleb lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest

§ 266

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega. U. Jürisson'i saab aga karistada vangistuse alammäära lähedase karistusega, kuna tegu jäi katse staadiumisse. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U. Jürisson'ile mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Kohus leiab, et U. Jürisson tuleb vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult tema allutamisega käitumiskontrollile. Seda lähtuvalt asjaoludest, et U. Jürisson on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, tema süü ei ole suur ja tegemist oli kuriteo katsega. Kohus leiab, et käitumiskontrollile allutamine peaks aitama U. Jürisson käitumist muuta, aitama tal seaduslikult oma probleeme lahendada. Kohus leiab, et käitumiskontrolli mõju kindlustamiseks ja karistuse eesmärkide saavutamiseks ning arvestades kuriteo asjaolusid ning U. Jürisson isikut, on vajalik U. Jürisson'ile katseajaks kohustuste panemine – mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda M.V'ga. TÕKEND Vastavalt tl 38 olevale kahtlustatavana kinnipidamise protokollile on Urmas Jürisson olnud kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2009 kell 00.10-02.03.2009 kell 11.50. U. Jürisson suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 49/, mis tuleb tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Tsiviilhagi puudub ASITÕENDID Tl 21-25 on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kirvest ja jalgratast. Tl 26-27 on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 27/09, mille kohaselt kirves on antud hoiule Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi. Tl 28 on U. Jürisson allkiri selle kohta, et ta on jalgratta tagasi saanud. Asitõend kirves, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

14 Ärakiri 1-09-6072 Tl 7 II kd on asitõendina vaadeldud DVD plaati, mis asub kriminaalasja juures. Asitõend tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud - kaitsjale T. Liiva kohtueelses menetluses makstud tasu 4023 krooni 80 senti /tl 51/, 1640 krooni 20 senti /tl 35-36 II kd/ ja kohtuistungite tasu 3084 krooni, kokku 8748 krooni, millest toimingute ja kohtuistungit tasu moodustab 3490 krooni 20 senti ja sõidule kulutatud aja tasu ja sõidukulud moodustavad 5257 krooni 80 senti. Kaitsja taotles jäta riigi kanda kaitsjale makstud sõiduaja tasu ja sõidukulud, kuna kaitsja on teisest piirkonnast. Kohus leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt, sest U. Jürisson'ilt tuleb välja mõista kaitsjale tasutud sõidukulu ja ajatasu 03.09.2009 eest, kuna U. Jürisson ilmus sel päeval kohtuistungile alkoholijoobes ja istungit pidada ei saanud. See summa on 1164 krooni. Seega kuulub U. Jürisson'ilt kaitsjatasuna väljamõistmisele 4654 krooni 20 senti ja riigi kanda jätab kohus 4093 krooni 80 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 15