lg 4 võimalikku rikkumist ette heita
st tulenevalt ei saa, kuna puudub vaidlus ja nähtub ka kaevatava kohtuvälise menetleja otsusest, et 05.09.2008 H.Aavik pidas koos jahijuhataja I T suurulukiküttimise loa xxxxxxx ja jahinimekirja alusel ühisjahti ja kogu jahipidamise vältel oli jahiluba jahijuhataja I T valduses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale kohtuvälise menetleja poolt kaevatavas otsuses tehtud etteheide, et ta asus kütitud metskitse tabamiskoha poole vedama, olles veendumata, et jahijuhataja oleks teinud jahiloale märke tabamise kohta, on oma sisult ainetu, kuna Jahiseadus ei kohusta teda kui ühisjahist osavõtjat selliseks veendumiseks. Küll aga paneb Jahiseadus vastutuse ühisjahil jahi nõuetekohase korraldamise eest jahijuhatajale. Seega mitte H.Aavikul ei olnud
st tulenevat kohustust veenduda, e t jahijuhataja oleks teinud jahiloale märke tabamise kohta, vaid see oli otseselt
Et H.Aavik läks lasketulemust kontrollima üksi, siis selline oli kahijuhataja I T otsustus, kuna ta ise ei saanud jalanõude tõttu üle kraavi. Jäädes laskekohale, pidi I T pidama H.Aavikuga vähemalt silmsidet vajaliku teabe saamiseks uluki tabamise kohta, mida ta aga lõpuni teha ei saanud, kuna teda sellelt tegevuselt sisuliselt eksitas ja kõrvaldas tunnistaja A N, esitledes ennast politseitöötajana ning alustades I T suhtes kontrollifunktsiooni teostamist. Samas jääb arusaamatuks, millise õigusrikkumise pealtnägijaks oli siis Põhja Politseiprefektuuri konstaabel A N, et tal oli vajalik väljaspool enda teeninduspiirkonda, teise politseiasutuse teenistuspiirkonnas, sõites isikliku sõiduautoga, asuda teenistuskohustuste täitmisele. Kohtuväline menetleja on leidnud, et jahijuhataja I T puudus uluki tabamise kohta jahiloale kirje tegemiseks vajalik teave. Peale H. Aaviku poolt tehtud lasku ei olnud selge tulemus – möödalask, uluki tabamine või haavamine. Lasketulemust läks kontrollima H.Aavik üksi. I T ei läinud kaasa, kuna ei saanud jalanõude tõttu ülekraavi ja jäi teele ootama. Ajal, mil H.Aavik liikus tabamiskoha suunas, saabus isikliku sõiduautoga laskmiskohale A N. I T ajas jahimeestele kuuluvat sõidukit tee pealt eest ära. Sel ajal puudus I T ülevaade H.Aaviku tegevusest, tema poolt antud uluki tabamise märguandest ja algavast uluki tabamiskohast äraviimisest. Kohale jõudnud A N esitledes end I T politseinikuna ja võttis kontrollimiseks enda kätte suuruluki küttimisloa xxxxxxx. kontrollimise ajal jõudis H.Aavik tabamiskohalt tagasi koos kütitud metskitsega. A N ei tagastanud suurulukiküttimise luba, sest loal ei olnud märget uluki tabamise kohta. Looma tabamiskohalt äratoomine oli toimunud ilma, et I T oleks teadnud uluki tabamisest ja ilma tema nõusolekuta. H.Aavik viis uluki tabamiskohalt ära veendumata, et uluki tabamise kohta on tehtud märge jahiloale, millega rikkus
Arvestades antud asjaolusid ei rikkunud I T
lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt jahiluba sulgetakse jahijuhataja poolt viivitamatult peale suuruluki surmamist, kuna algselt puudus tal märke tegemiseks vajalik informatsioon ja hilisem sündmuste käik ei võimaldanud enam märke tegemist. Seega kohtuväline menetleja on tuvastanud, et H.Aavik läks lasketulemust kontrollima jahijuhataja I T otsustusel üksi; H.Aavik andis jahijuhataja I T märguande uluki tabamise kohta. Jahijuhataja I T puudus võimalus märke tegemiseks uluki tabamise kohta suurulukiküttimisloale xxxxxxx Põhja Politseiprefektuuri konstaabel A N tegevuse tõttu. Eelnevast tulenevalt puuduvad I T käitumises väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodu argumentidest tulenevalt puuduvad ka H.Aaviku käitumises väärteo tunnused. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole oma sellekohast otsustust H.Aaviku karistamist rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses millegagi motiveerinud. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada ja menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja esindaja D.Lunev vaidleb kaebusele vastu.
lg 4 kohane jahipidamise nõue, et suurulukit ei tohi tabamiskohalt ära viia enne suurulukiküütimise loale tabamise kohta märke tegemist on kohustuslik igale jahist osavõtjale. Tabatud uluki leidmisel ei tohi jahist osavõtja ulukit koheselt tabamiskohast ära viia. Seda ka siis, kui jahijuhataja ei viibi tabamiskohal. Jahist osavõtja saab veenduda jahijuhataja poolt jahiloa sulgemises läbi suulise kontakti, milles teatab, et uluk on tabatud ja saab teada, kas uluki võib tabamiskohalt ära tuua. Iga käega antud märguanne võib jääda märkamatuks või üheselt arusaadamatuks. Kindlasti ei ole jahijuhataja luba minna üksi lasketulemust kontrollima käsitletav temaloaga tabatud uluki tabamiskohast ära toomiseks. H.Aavik kontrollis 05.09.2008 üksi jahil tehtud lasu tulemust. Lasketulemuse kontrollile minek on käsitletav jahijuhataja õiguspärase korraldusena. Kindlasti ei ole see käsitletav jahijuhataja poolse õiguspärase korraldusena tabatud uluki tabamiskohast äratoomiseks. H.Aavik oli tabatud uluki leidmisel ja tabamiskohalt äratoomise ajal üksi, seega pidi ta veenduma, et jahijuhataja on teadlik uluki tabamisest ja tal on võimalik sulgeda jahiluba. Jahijuhatajal on võimalik oma
lg 1 p-st 2 tulenevat kohustust § 47 lg 1 p1 tingimusel jahiloa sulgemise kohta täita üksnes siis, kui ta on saanud teada uluki tabamisest. Menetluse käigus selgus, et jahijuhataja ei olnud teadlik, et H.Aavik on tabanud uluki. Uluki tabamine sai jahijuhatajale teatavaks siis, kui H.Aavik oli tabatud uluki tabamiskohast ära toonud. Seega ei olnud jahijuhataja, enne H.Aaviku tabatud ulukiga saabumist, teadlik
Nimetatud asjaolu välistab jahijuhataja süü, kuid ei välista H.Aaviku süüd
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluse käigus on kaalunud kõiki asjaolusid. Menetluse käigus ei leitud süüd välistavaid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt on määratud rahatrahv, mis on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Otsusega väärteoasjas nr 20/10002608 19.01.2009 karistati H.Aavikut
Jahijuhataja tunnistusest nr xx nähtub, et H.Aavikule on välja antud jahijuhataja tunnistus nr xx 29.03.2008 ning see on kehtiv kuni 29.03.
lg 4 sätestab, et suurulukit ei tohi tabamiskohalt ära viia enne suurulukiküttimise loale tabamise kohta märke tegemist. Seega kui tunnistaja A N I T juurde jõudis, liikus H.Aavik juba koos kitsega tabamiskohalt auto juurde. I T otsis taskus välja jahiloa alles küsimise peale, siis kui H.Aavik juba koos kitsega liikus tabamiskohalt ära. H.Aavik ise on tunnistanud, et ta ei jälginud, kas I T tema käega antud märguannet kitse tabamise kohta märkas või mitte. H.Aavik liikus kitsega koos tabamiskohalt ära, I T talle lahkumiseks märguannet ei andnud, seega luba tabamiskohalt lahkumiseks ei andnud. Ka tunnistaja I T ütlustest nähtub, et tema tähelepanu H.Aavikult hajus ja ta nägi teda siis, kui ta koos kitsega auto juurde tuli. Tunnistaja I T tõendas, et ta H.Aavikule tabamiskohalt koos kitsega ära tulemiseks luba ei andnud. Kohus loeb tunnistaja A N ütlused usaldusväärseteks tõendiks, kuna need haakuvad ka teiste kogutud kirjalike tõenditega, samuti I T ja H.Aaviku ütlustega. Jahist osavõtja saab veenduda jahijuhataja poolt jahiloa sulgemises läbi suulise kontakti, milles teatab, et uluk on tabatud ja saab teada, kas uluki võib tabamiskohalt ära tuua. H.Aavik pidi veenduma, et jahijuhataja on teadlik uluki tabamisest ja tal on võimalik sulgeda jahiluba. Selleks ei piisanud ainult sellest, et H.Aavik annab käega märku kitse tabamisest, samuti ei pidanud H.Aavik minema I T juurde ja vaatama, kas kirjalik kanne loal on tehtud. H.Aavik pidi veenduma selles, et I T annab talle loa, kas suuliselt, käega, telefoni teel, et H.Aavik võib koos kitsega tabamiskohalt lahkuda. H.Aavik lahkus tabamiskohalt koos kitsega selleks jahijuhatajalt luba saamata. Kui I T ei olnud mingil põhjusel võimalust märget loale teha, siis see ei andnud H.Aavikule õigust kitse tabamiskohalt liigutada. Antud menetluses ei kuulu kindlakstegemisele, kas I T pani toime väärteo või mitte. Seega H.Aavik rikkus
lg 4 sätteid ning pani sellega toime
Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
Seega Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Rapla büroo juhataja D.Lunev oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 19.12.2008 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Karistamise aluseks on isiku süü. H.Aavikut on karistatud karistusega alla keskmise määra. Kohus leiab, et määratud karistuse kergendamiseks puudub alus. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 alusel. H.Aavik on varem väärteokorras karistamata. Kohtuistungil H.Aavik kahetsust ei tundnud. Kohus veendus kogutud tõendite uurimise tulemusel, et H.Aavikul ja I T ei olnud kavatsust kitse tabamist loale üldse märkida. Selline kavatsus tekkis I T alles politseiniku sekkumisel. Seega H.Aaviku mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga alla keskmise määra, s.o 75 trahviühikuga. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.