4-09-21425 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2009.a Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Väärteoasja number 4-09-21425 (2602,06,018119) kirjali

§ 79

lg 2 ja lg 3 p 2 Tunnistada kaebuse esitanud isiku, Toomas Jugaste õiguste rikkumist, mis seisnes kohtuvälise menetleja viivitamises väärteomenetluse alguses ja

§ 78lg 4 ettenähtud toimingu tegemata jätmises.

Nimetatud rikkumised põhjustasid olukorra, kus kaebuse esitajal Toomas Jugastel ei olnud võimalik enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebus lahendatakse kohtus KarS § 81 lg 3 ettenähtud väärteo aegumistähtaja möödumisel ning seetõttu saab kohus vaid tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Edasikaebamise kord Juhindudes

§ 191p. 12 Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega.

Asjaolud. Kohtuvälise menetleja otsustuste sisu ja põhjendused Väärteoasjas on kohtuväline menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri liikustalituse Viljandi liiklusjärelevalve grupi komissar R. K. 02.06.

1. a määrusega lõpetanud Toomas Jugaste suhtes väärteomenetluse. Määruse põhjenduste kohaselt
2. mail 2006 kell 11.19 Valga-Uulu tee 60.85 km-l Toomas Jugaste juhtides mootorsõidukit ei andnud vasaku pöörde sooritamisel ristmikevahelisel teel teed möödasõidul olevale sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustused. Toomas Jugaste rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 91 ja § 100 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi. Vastavalt

§ 29lg 1 p 5 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kar

S § 81 lg. 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Toomas Jugaste vaidlustas

§ 77

alusel väärteomenetluse lõpetamise ja palus tunnistada tema õiguste rikkumist, kuna õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada. Kaebuses ei olnud Toomas Jugaste nõus väärteo kirjeldusega, milles on märgitud, et sooritades vasakpööret, ei veendunud manöövri ohutuses. Ta vaatas enne manöövrit pidevalt tahavaatepeeglisse ja nägi tagant tulevat sinist sõidukit, mis oli tema juhitud sõidukist piisavalt kaugel, et ta saanuks ohutult vasakpöörde sooritada. Kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata, miks oli tagant tuleval sõidukil vaja sõita vastassuunavööndisse ja miks tema sõidukiirus oli 121 km/h, ehkki algaja juht tohib sõita maksimaalselt 90 km/h.. Kohtuväline menetleja on menetlust venitanud ja ära oodanud aegumistähtaja. Tegelikkuses ei ole kohtuväline menetleja veenvalt tõendanud, et kaebuse esitaja on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

§ 75lg.

2 järgi märgitakse väärteomenetluse lõpetamise määruses menetlusotsustuse põhjendus ja väärteomenetluse lõpetamise alus. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust kirjutada väärteomenetluse lõpetamise määrusesse menetlusalust isikut. Kaebus esitaja on nõus väärteomenetluse lõpetamisega seoses aegumisega

§ 29

lg 1 p 5 alusel, kuid ei ole nõus kohtuvälise menetleja määruse põhiosa kirjeldusega. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel K. I. on 07.11.2008.a määrusega jätnud Toomas Jugaste kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik R. K. ekslikult lõpetanud 02.06.

1. a väärteomenetluse kuna KarS § 81 lg 7 kohaselt väärteo aegumine peatub ajaks, mil väärteo toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab, samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel. Väärteo aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või tema ilmumisest kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse, samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse lõpetamisel. Väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kuna ekspertiisiaktis nr LL-237-06/4937 antud eksperdiarvamuse kohaselt on VW Golf, registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiirus kokkupõrke hetkel suurusjärgus 122 km/h, oleks pidanud K.S. võtma vastutusele LS § 7422 lg
2. Kuna kõnealuse väärteoasja puhul väärtegu aegub 06.12.
3. a, ei ole otstarbekas mõlema isiku suhtes läbi viia väärteomenetlust, kuivõrd peale 06.12.
4. a tuleks lõpetada menetlus aegumistähtaja möödumisel

§ 29lg 1 p 5 alusel.

Ekspertiisiaktis nr LL-237-06/4937 punktis 7 antud eksperdiarvamusega on kriminaal- ja väärteomenetluse käigus leidnud tõendamist, et Toomas Jugaste poolt juhitud Audi 80 lõi ohu tagant lähenenud sõiduauto VW Golf juhile. Nimelt eksperdiarvamuse kohaselt kuivõrd sõiduauto Audi juht on tekitanud ohu sõiduauto VW Golf juhi liikumisele, saab liiklusõnnetuse vältimise võimalust vaadelda üksnes sõiduauto VW Golfi juhi poolt. Vastavalt akti uurimuslikus osas toodud eeldustel tehtud arvutustele puudus sõiduauto VW Golf juhil võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrkekohta sõiduautoga Audi 80. VW Golfi juhi K. S. poolt liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi ei esine. Toomas Jugaste esitas 22.11.2008. a

§ 78alusel kaebuse kohtuvälise menetleja 07.11.2008.a.

kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja ametniku määrus täielikult ja tunnistada tema õiguste rikkumist, juhul kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada. Kaebuse esitaja ei ole nõus jätkuvalt väärteo kirjeldusega. Vaidlustatud määruses märgitu, et VW Golfi juhi käitumises ei esine liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi, on paljasõnaline ning toetub ainult eksperdi arvamusele. Kohtuväline menetleja ei ole vaevunud arvestama kaebuse esitaja vastuväidetega ega võtnud arvesse tema esitatud tunnistajaid. 2

§ 75

lg 2 kohaselt märgitakse väärteomenetluse lõpetamise määruses menetlusotsustuse põhjendus ja väärteomenetluse lõpetamise alus. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust kirjutada väärteomenetluse lõpetamise määrusesse menetlusalust isikut. Arvestades aegumistähtaja kulgemisega oli kohtuvälisel menetlejal võimalik teha menetlustoiminguid, kuid ta ei pea seda otstarbekaks. Kohtu tuvastatud asjaolud, õiguslik hinnang ja seisukohad Kohtuväline menetleja on väärteoasjas lähtunud LE §-dest 91 ja 100 ning LS §-st § 7417 lg-st

1. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. LE § 100 kohaselt pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Vastavalt LS 7417 lg-le 1 mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE rikkumise asjaolud on fikseeritud väärteoprotokollis ning väärteomenetluses on kohtuväline menetleja kogunud tõendeid: tunnistajate, kõigi liiklusõnnetuses osalenud isikute ütlused, koostatud on liiklusõnnetuse akt ja skeem. Kohtuväline menetleja on muutnud oma esialgset seisukohta, millekohaselt ta lõpetas 07.09.
2. a väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

§ 30

lg 1 alusel väärteo lõpetamise tagajärjeks on süü olemasolu, kuid karistamist peetakse mitteotstarbekaks. Kui kohtuväline menetleja oli esialgselt leidnud, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetanud, siis pärast kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud Toomas Jugaste kaebuse lahendamist Tartu Maakohtu 29.02.2008. a määrusega, muutis kohtuväline menetleja oma seisukohta ja lõpetas väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu.

Toomas Jugaste on lõpetamise alusega nõus, kuid ei ole nõus esialgsete järeldustega, mille kohaselt on teda nimetatud menetlusaluseks isikuks ja kirjeldatud tema tegevust tagajärje põhjusliku seosena.

§ 79lg.

3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtunik, läbi vaadanud kaebusega kohtuvälisele menetlejale saadetud materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluses rikkunud Toomas Jugaste õigusi. Õiguste rikkumist tuleb tunnistada, kuna neid ei ole võimalik enam kõrvaldada. Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda kohtuväline menetleja. Kohtuvälisel menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ja võtta seiskoht väärteomenetluse alustamise või selle jätkamise põhjendatuses.

§ 75järgi on kohtuvälise menetleja pädevuses väärteomenetluse lõpetamine.

Kohtuvälise menetleja kohustus on tuvastada väärteokoosseis ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Teos väärteotunnuste puudumisel tuleb

§ 29lg.

1 p. 1 alusel väärteomenetlus jätta alustamata ja alustatud väärteomenetlus lõpetada.

1. mail 2006 kell 11.19 Valga-Uulu tee 60.85 km-l toimunud liiklussündmuse järel alustati kriminaalmenetlust ja koguti tõendeid. 06.12.
2. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigiprokuratuuri riigiprokuröri K. J. 16.01.
3. a määrusega muudeti kriminaalmenetluse 3

§ 19sätestatud õigusi.

Väärteomenetlust on alustatud

§ 58sätestatud korras.

28.08.

1. a esitas Toomas Jugaste vastulause, milles nimetas tunnistajaid, keda taotles üle kuulata. Tema nimetatud tunnistajad olid isikud, kes saabusid esimesena sündmuskohale pärast liiklusõnnetuse toimumist. Nad olid õnnetuspaigal esimesena möödasõitjatest. Kohtuväline menetleja ei ole vastulauses nimetatud tunnistajaid üle kuulanud. Seda tegematajätmist ei ole alust kohtuvälisele menetlejale ette heita. KrMS § 66 lg 1 järgi tunnistaja on isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Vastulauses nimetatud tunnistajad saabusid sündmuskohale pärast liiklusõnnetuse toimumist ning ei saanud teada tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Kahtlusi ei ole selles, et sündmuskohal midagi muudeti politsei saabumiseni. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja 02.06.
2. a määruses on kirjeldatud kogutud tõendite alusel väärteomenetluses tuvastatud asjaolud. Kirjeldatud asjaoludega põhjendatakse menetlusotsustust. Menetlusotsustuse põhjendamine on kohustuslik

§ 75

lg 2 p 1 alusel.

§ 75

lg 1 tulenevalt on määruses kohustuslik märkida

§ 48lg 2 nõutavad andmed.

Nende andmete hulgas märgitakse

§ 48lg 2 p 4 alusel ka menetlusaluse isiku andmed.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebus põhjendatud osas, millega taotletakse kaevatava määruse põhiosa kirjelduse muutmist. 02.06.

1. a väärteomenetluse lõpetamise määrusega ei ole lahendatud menetlusaluse isiku, Toomas Jugaste süüküsimust erinevalt 07.09.
2. a väärteomenetluse lõpetamise määrusega võetud seisukohast. Menetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p 5 alusel ei ole kohtuväline menetleja teinud lõplikke järeldusi süüküsimuses. Väärteomenetlus on lõpetatud süüdlast välja selgitamata. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruses on selgitatud aegumise asjaolusid. Aegumine peatus kriminaalmenetluse alustamisega kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni 06.12.

1. a. Nimetatud tähtpäevast KarS § 81 lg 3 järgi väärteo aegumist arvestades aegus väärteomenetlus 06.12.
2. a. Väärteomenetluse materjalidest tulenevalt ei võetud seisukohta teise liikluses osalenud sõidukijuhi Kaarel Suuremetsa vastutuse osas. Vaidlustatud kaebuse rahuldamata jätmise 07.11.
3. a määruse tegemisel jäi aegumistähtaja lõpuni üks kuu. Seda aega pidas kohtuväline menetleja liiga lühikeseks teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi suhtes vastutuse selgitamiseks menetluse läbiviimiseks. Läbivaadatava kaebuse esitamise ajaks 22.11.
4. a aegumistähtaeg kulges, kuid oli lühenenud poole võrra. 22.11.
5. a

§ 78

alusel esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale oli adresseeritud Tartu Maakohtule ja esitatud kohtuvälisele menetlejale, kus see registreeriti 26.11.

1. a nr. 44 305 all. Kohtuväline menetleja järeldas, et kaebus oli esitatud kohtule ja koopia sellest kohtuvälisele menetlejale. 15.09.
2. a esitas Toomas Jugaste samadel asjaoludel kohtuvälise menetleja sama tegevuse peale kaebuse otse kohtuvälisele menetlejale ja seejärel saadeti see 01.10.
3. a kohtusse, registreeritud kohtus 05.10.
4. a. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigusi on rikutud menetlustoimingute viivitamisega ja Toomas Jugaste kohtuvälise menetleja tegevuse peale

§ 78alusel esitatud kaebuse kohtule saatmata jätmisega.

Kuigi väärteomenetluse seadustik ei sätesta tähtaega väärteomenetluse alustamiseks, tehti väärteomenetluses esimene toiming enam kui 8 kuud pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. Väärteomenetluses olid tõenditeks kriminaalmenetluses kogutud tõendid. Kui ka arvestada kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele edasikaebamise tähtaega ja 4

§ 78

lg 3 järgi kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatakse maakohtule kirjalikult, järgides

§ 76lõikes 4 ettenähtud nõudeid.

Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.

§ 78

lg 4 järgi kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Eeltoodust lähtudes toimis Toomas Jugaste seadusega sätestatud korras, adresseerides kaebuse Tartu Maakohtule ja esitades vaidlustatava määruse koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal oli kohustus

§ 78

lg 4 järgi kaebus saata viivitamata koos materjalidega maakohtule vaatamata asjaolule, et järeldas otse kohtule saatmist. Kohtuvälise menetleja ametniku ebaselgus ei tulene Toomas Jugaste tegevusest, sest materjalid olid kohtuvälise menetleja käes ja tal tuli need esitada koos kaebusega kohtule. Kohtuvälise menetleja viivitamine väärteomenetluse alguses ja

§ 78

lg 4 ettenähtud toimingu tegemata jätmine põhjustasid olukorra, kus kaebuse esitajal Toomas Jugastel ei olnud võimalik enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebus lahendatakse kohtus väärteo aegumistähtaja möödumisel ning seetõttu saab kohus vaid tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Kohus tunnistab

§ 79lg 3 p 2 alusel kaebuse esitanud isiku õiguste rikkumist. Ene Muts Kohtunik 5