4-09-9663/5

Väärteoasi nr 4-09-9663 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.august 2009.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-9663 Kohtunik Maimu Laumets Väärteoasi Allan Koiduaru kaebus kohtuvälise menetleja 15.05.2009.a otsusele väärteoasjas 2490,09,001296 Menetlusalune isik Allan Koiduaru (isikukood 38009142723; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakond Menetlusaluse pooled RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 15.05.2009.a otsus väärteoasjas 2490,09,001296 ja teha asjas uus otsus, millega karistada Allan Koiduaru Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses s.o 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 28.08.2009.a. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 03.06.2009.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 15.05.2009.a otsusele väärteoasjas 2490,09,001296, milles palus otsuse tühistamist. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP Jõgeva politseiosakonna konstaabel Tarvo Säälik koostanud 23.04.2009.a väärteoprotokolli, mille kohaselt Allan Koiduaru juhtis 23.04.2009.a kell 14.30 Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Raja külas Tartu mnt nr 10 juures sõidukit Skoda Roomster, reg nr 773MGV, kiirusega 102 +/-3 km/h. Rikkumine toimus asulasisesel teel, lubatud sõidukiiruse ületamine oli seega mitte vähem kui 49 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Allan Koiduaru sellega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 10) on Allan Koiduaru karistatud väärteo eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 7500 krooni. Otsuse kohaselt ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust raskendavad asjaolusid, kergendavaks asjaoluks on märgitud juhtunu kahetsemine. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli rikkumise põhjuseks menetlusaluse isiku teadmine, et ta sõidab asulavälisel teel. Menetlusalune isik on ka enne ümberehitust nimetatud teel sõitnud ning siis oli tegemist asulavälise teega. Menetlusalune isik ei pannud parempööret tehes tähele uut asula märki, eriti kuna pöörde sooritamisel on märk halvasti näha, sest jääb sõiduauto esiklaasi raami varju. Kiiruse ületamise üheks põhjuseks võis olla ka kiirendamine pärast parempööret, et mitte takistada tagant tulijaid. Menetlusalune isik selgitas, et sõidab pidevalt autoga juba 2003.aastast ning peab ennast korralikuks juhiks. Rikkumine ei olnud teadlik ega tahtlik. Varem menetlusalusel isikul kiiruseületamisi ei ole olnud. Määratud karistus on menetlusaluse isiku arvates liiga ränk ning tal ei ole praegustes majandusoludes võimalik sellist summat tasuda. Menetlusalune isik märkis, et tal on pere ja üks ülalpeetav. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas kirjalikus arvamuses, et ei nõustu kaebusega. Kohtuväline menetleja kordas väärteootsuses karistuse määramisel esitatud põhjendusi ning märkis lisaks, et asulasisesel teel liigub eeldatavalt palju jalakäijaid ja ka lapsi, kelle käitumist ei osak ette arvestada ja saab vaid oletada. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 2 tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt- karistuse osas. Kohus teeb asjas uue otsuse. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 102 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. LE § 124 lg 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50km/h. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: väärteoprotokolli, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja Üllar Kiisleri ütluste kohaselt leidis sündmus aset 23.04.2009.a Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Raja külas Tartu mnt 10 juures. Menetlusalune isik rikkumise aga ja kohta ning ka kiiruse ületamise fakti ei vaidlusta. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50km/h. Menetlusalune isik on kaebuses ise möönnud, et liikus asulasisesel teel, kuid märkis, et kiiruseületamine toimus tahtmatult, sest ta oli ekslikult arvamusel, et liigub asulavälisel teel. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus kiirusel 102 +/-3 km/h, rikkumine mitte vähem kui 49km/h. Kiiruse mõõtmine on fikseeritud liiklusjärelvalve kiirusmõtteseadme kasutamise protokollis, mis on koostatud 23.04.2009.a. Kiiruse mõõteseadme lugem oli nimetatud protokolli kohaselt 102km/h ja kiiruse mõõtmise lisandmääratlus oli +/- 4 km/h. Protokolli kohaselt toimus mõõtmine seisvast sõidukist ja menetlusaluse isiku sõiduk liikus üksinda ning lähenes mõõtjatele. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja märkinud kiiruseületamise määraks menetlusalusele isikule soodsama näidu: lisandmääratluseks +/- 4 km/h ja seega rikkumiseks mitte vähem kui 48km/h. Juhindudes kogutud ja eelpool analüüsitud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimine kiirusega 102+/- 4 km/h asulavälisel teel, s.o vähemalt 48+/- 4km/h lubatust rohkem. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohus asub seisukohale, et kuna menetlusalune isik on väärteo toime pannud, ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust täielikult tühistada. Menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises ja teda tuleb karistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluga., milleks on kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohus ei tuvastanud teisi KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on ülalpeetav, ei ole seaduse järgi karistuse kergendamise aluseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus ei ole täielikult kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärkiga. Kohus leiab, et arvestades toime pandud tegu ja menetlusaluse isiku varasemat käitumist on kohtuvälise menetleja määratud karistus ülemäära suur ja aeda tuleb vähendada. Menetlusalust isikut ei ole karistatud seoses sõidukiiruse ületamisega. Viimati karistati teda 03.03.2009.a liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga LS § 7464 lg 1alusel (so turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest). LS § 7422 lg 3 on maksimumkaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 12 000 krooni). Menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et ta ei pannud tegu toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Käesoleval juhul on kohaldatud karistust üle keskmise trahvimäära. Kohus leiab, et esmase karistuse puhul ja võttes arvesse kergendavat asjaolu ei tohiks karistus olla mitte üle keskmise karistusmäära. Kohus leiab, et teo toimepanemise asjaolusid, isiku süüd ja karistuse eesmärki arvestades tuleb karistuseks mõista rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 5400 krooni. Maimu Laumets Kohtunik