Väärteoasi nr.4-08-10619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 17.06.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e 07.10.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 määratud karistuse tühistamise nõudes; kohtuistungi käigus võttis Henrik Vilt rikkumise toimepanemise omaks ning taotles rahatrahvi osade kaupa maksmisele määramist. Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Henrik VILT, isikukood: 38008040246, elukoht: xxx; kaebuse esitaja: Henrik Vilt, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Henrik Vildi kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e 07.10.2008.a. tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid, määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 1000.-EEK-i, 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Hansapangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220085426903 ning selgitus: Henrik Vilt, 4-08-10619, rahatrahv. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e 07.10.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 tehti kindlaks, et Henrik Vilt juhtis 17.09.2008.a. kella 14.08 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva tee
- km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra, sõites kiirusega 96+-3 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 126 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 - 22 lg. 2 järgi. Menetlusalune isik on varemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu (7 kehtivat karistust sõidukiiruse ületamise eest), mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Sellisel määral sõidukiirust ületades seab sõiduki juht ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ning vara. Kiirust ületades rikkus menetlusalune isik ka hoolsuskohustust ja lõi sellise ohu, mis on objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Arvestades eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määrab menetleja Henrik Vildile LS § 74-22 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ja LS § 74-22 lg. 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU Henrik Vilt esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e 07.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 tehtud otsusega määratud rahatrahv ja lisakaristus tühistada. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust sellega, et karistus paneks tema ja ta perekonna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Palub arvestada, et kiirust mõõdeti maanteel. Tallinn-Narva mnt
- –
- km-l muudeti liikluskorraldust alles 2 aastat tagasi. Varem oli seal lubatud sõidukiirus 90 km/h. 70 km/h märk on siiani püstitamata. Kui antud rikkumine sai üldse aset leida, siis süüdi oli segane liikluskorraldus. Politseiekipaaž sõitis tema järel 7 km ja eelpool oli 90 km/h suurim lubatud sõidukiirus, seega ta võis kiirust ületada mitte rohkem kui 6 km/h. Nad võisid ta kiiruse salvestada juba 90 km/h alas. Videot keelduti talle näitamast. Peale pere ülalpidamise on tal maksekohustus kohtumääruse järgi igakuiselt 500 kr, mida on korralikult tasunud. Lisaks on kohusetundlikult tasunud liiklustrahvi 3000 kr (300 kr kuus). Kaebaja viimased sissetulekud on olnud alla 3000 kr kuus, antud karistus on kogu tema teenistus ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks ilmajäämist veel kolmest kuupalgast, kuna töökohustuse täitmiseks peab ta transportima ka tööriistu, mida käsitsi on võimatu teha. Soovib kohtuistungist osa võtta. Kohtuistungi käigus võttis Henrik Vilt rikkumise toimepanemise omaks ning taotles rahatrahvi osade kaupa maksmisele määramist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungi algul kaebaja Henrik Vilt jäi oma kaebuse juurde ning palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e 07.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 tehtud otsusega määratud rahatrahv ja lisakaristus tühistada. Leides, et alal, kus ta sõitis oli lubatud sõidukiirus 90 km/h ning ta sõitiski sõidukiirusega 90 km/h. 2 Kohtuistungi käigus võttis Henrik Vilt rikkumise toimepanemise omaks ning taotles rahatrahvi osade kaupa maksmisele määramist. Ning palus võimaluse korral lisakaristust vähendada. Kohtuistungil andis tunnistaja Andrus Roostalu ütlusi selle kohta, et 17.09.2008.a. umbes kella kahe paiku oli ta patrullis koos Aivi Saareoksaga. Nad olid Maardu ja Tallinna elektrijaama vahe peal, suunaga linna poole. Seal on 70 km/h ala ning mõõtsid seal kiirust. Kaebuse esitaja sõitis neist seal kiiresti oma Peugeot `iga mööda. Kaaspatrull Aivi Saareoks fikseeris selle kiiruseületamise ära. Tema sõitis kaebajale järgi ning peatas kiiruse ületanud sõiduki. Kaebuse esitaja lubas asja kohtusse anda. Kaebaja Henrik Vilt ületas kiirust üle 20 km /h. Sellelel alal oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h ning Henrik Vilt sõitis kiirusega üle 90 km/h. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu leiab, et täielikult on tõendamist leidnud Henrik Vilt `i poolt Liiklusseaduse §-vi 74 - 22 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen KOMMUSSAR’e poolt on 07.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 031576 tehtud õige otsus. Ta on nõus, et rahatrahv osade kaupa maksmisele määrataks. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et täielikult on tõendamist leidnud, et Henrik Vilt juhtis 17.09.2008.a. kella 14.08 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva tee
- km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra, sõites kiirusega 96+-3 km/h.. Seega Henrik Vilt rikkus Liikluseeskirja § 126 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 - 22 lg. 2 järgi. Mis puutub Henrik Vilt `i taotlusesse vähendada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist, siis ei kuulu see rahuldamisele, sest Henrik Vilt `ile Liiklusseaduse §-vi 74- 22 lg. 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 3000.-EEK-i ning Liiklusseaduse §-vi 74-22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata või seda vähendada. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, ületas Henrik Vilt liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Henrik Vilt on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Henrik Vilt asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ka tulevikus, et täita tööülesandeid ning et selle puudumine seab ta majanduslikult raskesse olukorda. Seega pidi Henrik Vilt tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Vaatamata sellele suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra. Kusjuures arvesse võtta tuleb ka seda, et Henrik Vilt on ka varasemalt korduvalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistused, sealhulgas ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Ka seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine täiesti õigustatud ning seda maksimaalses määras 3 kuud ning selle muutmiseks puudub alus. Küll on aga kohus nõus, kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid, määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa. 3 Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4