4-09-6091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.augustil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 15.00 Väärteoasja number 4-09-6091 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Raivo Reinholmi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palitsi 31.03.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,004802 Kaebuse esitaja Raivo Reinholm IK 35010250369, elukoht xxx, töökoht puudub, EV kodanik Kaitsja Vandeadvokaat Maano Saareväli AB Sirk ja Saareväli (Vabaduse pst 59 Tallinn 11211) Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn15074) Asja arutamise aeg
- augustil 2009.a algus kell 09:30 Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja Raivo Reinholm Kaitsja adv.Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 3, 134 ja 135 kohus otsustas:
- Raivo Reinholmi kaebus (esitatud kaitsja adv.Maano Saareväli poolt) rahuldada.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palitsi 31.03.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,004802 ja lõpetada Raivo Reinholmi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tema teos väärteotunnuste puudumisega.
- Välja mõista Raivo Reinholmi (IK 35010250369, elukoht xxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest 2360 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 25.08.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 31.03.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,004802 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemakomissar Raivo Reinholmi liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 4200 krooni ning võttis LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena ära juhtimisõiguse 2 (kaheks) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Raivo Reinholm 08.03.2009.a kell 04:55 Tallinnas Kadaka tee 32 juures, liikudes suunaga Mustamäe tee poole, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74 +/-3 km/h. Sellega rikkus Raivo Reinholm liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid. Raivo Reinholmi kaitsja esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, menetluse lõpetamisel mõista välja menetluskulud. Kaebuse kohaselt ei ületanud kaebaja 08.03.2009.a suurimat lubatud sõidukiirust väärteoprotokollis märgitud ulatuses ja talle määratud karistus ei ole seaduslik. Menetlusalune isik andis väärteoprotokollis ütlusi, mille kohaselt nägi ta oma kiiruseks ca 55 km/h ja pidurdas, on selgusetu, kuidas sai mõõtevahend näidata suuremat kiirust kui 55 km/h. Väärteoprotokollile esitatud vastulauses esitatud väiteid kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud ei ole, samuti ei ole kõrvaldatud tõenditevahelisi vastuolusid, vastulauses esitatuga mittearvestamist ei ole menetleja VTMS § 74 lg 1 p 8 rikkudes arvestanud. Seega ei ole otsusest arusaadav, millistele asjaoludele ja tõenditele on kohtuväline menetleja otsust tehes tuginenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ei tõenda politsei eksimatust, vaid peegeldab üksnes kiirust mõõtva järelevalvetöötaja veendumist toimingu tulemuse suhtes. Eksliku veendumuse korral on ekslikud ka protokollis märgitud tulemused. Järelevalvetöötaja ütlustel ei ole suuremat tõendusliku jõudu teistest tõenditest. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, palusid selle rahuldada. Kaebaja selgitas, et ta ei saanud 08.03.2009.a Kadaka teel taksot sõites oma kiirust fikseerides eksida, kuna oli enne vahetust 10 tundi maganud ja sel ööl ainult 4 tundi töötanud, kontrollis sel lõigul oma auto kiirust nii taksomeetril olevalt mõõtevahendilt kui spidomeetrilt. Kuna oli pidanud varasemate trahvide tasumiseks oma auto maha müüma, oli väga ettevaatlik. Võttis väite pidurdamise kohta õigeks, sest tõepoolest pidurdas politseiautot nähes. Keeras Kadaka pst-lt vasakule Mustamäe teele ja sõitis edasi kesklinna poole. Mustamäe tee ja Forelli tn ristmikul kihutas temast mööda auto, mis keeras Forelli tänavale, koheselt pärast selle auto möödumist nägi politsei vilkureid tagapool Kadaka teelt. Kinni peeti teda 300 m kaugusel Forelli tn ristmikust. Tunnistab, et võis ületada kiirust kuni 5 km/h. Oli vilkuritega autole 500 m ulatuses nähtavusulatusest väljas ja arvab, et sel ajal võisid politseinikud ajada temaga segamini kellegi teise, kes sõitis pärast teda sõitis patrulli eest läbi ja kelle lubatust suuremat kiirust tegelikult mõõdeti. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, väärteo toimepanek on tõendatud ja karistusmäär on õige. Asjas kasutatud mõõtevahend on taadeldud ja selle kohta on olemas dokument, samuti oli mõõtjaks pädev isik ja kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtemetoodikat. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist on näha, mis sõiduki kiirust on mõõdetud. Kaebaja sõiduk liikus teel üksi, kaebaja sõiduki ja mõõteseadme kasutamise protokolli kantud sõiduki andmed kattuvad. Samuti kattub protokolli kantuga kaebaja ütlus, et ta vähendas kiirust ja pidurdas kahel korral. Kella viie ajal hommikul Kadaka teel ei ole palju liiklust ja politsei ametnikud ei saanud eksida. Väärteoasja nr 2302,09,004802 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll AB 1104180, 08.03.2009.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll mootorsõiduki VW Passat xxx liikumiskiiruse mõõtmise kohta; R. Reinholmi seletuskiri; 19.03.2009.a resolutsioonileht, 31.03.2009.a väärteootsus nr 2302,09,004802, karistusregistri teatis R. Reinholmi kohta; kohtumenetluses on materjalidele lisatud 11.12.2007.a Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus erialase kompetentsuse kohta liiklusjärelevalve mõõtmiste alal E129 Põhja Politseiprefektuurile, lisa tunnistusele E129, Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00101 kiirusmõõtur Stalker II MDR kohta, 7 kaebaja tehtud fotot Tallinnas Tuuliku tee, Kadaka tee, Mustamäe tee ristumiste piirkondadest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Raivo Reinholmi kaebus tuleb rahuldada, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.03.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,004802 tühistada ja R. Reinholmi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tema teos väärteotunnuste puudumisega lõpetada, kaebaja kantud õigusabikulud tuleb hüvitada riigi eelarve vahenditest. Väärteoasjas puudub vaidlus asjaolude üle, et Raivo Reinholm juhtis 08.03.2009.a kella 04:55 paiku mootorsõidukit ja liikus Kadaka teelt suunaga Mustamäe tee poole, möödudes mh Kadaka tee ja Tuuliku tee ristmikul kurvi peal seisnud ja mööduvate sõidukite liikumiskiirust mõõtnud politseipatrullist; samuti et kell 04:55 mõõtis nimetatud kohas viibinud politseipatrull taadeldud kiirusmõõturiga ühe möödunud sõiduki kiiruseks 74 +/-3 km/h. Vaidlus on asjaolu üle, kas lubatust suurem kiirus mõõdeti kaebaja esitaja sõidukil või mingil muul samal ajal kiiruse mõõtmise kohast läbisõitnud sõidukil, kelle asemel peeti ekslikult kinni kaebuse esitaja ehk kas kaebuse esitaja tegevuses esineb väärteokoosseis või mitte, samuti kas väärteomenetluses on kaebaja vastuväiteid õiguspäraselt kontrollitud. Kaebuse kohaselt ei kajasta politsei poolt koostatud 08.03.2009.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll mitte tulemusi kaebuse esitajale kuuluva mootorsõiduki VW Passat xxx liikumiskiiruse mõõtmise kohta, vaid võib kajastada tegelikult tuvastamata jäänud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmise tulemusi. Kaebaja on alates väärteoprotokollile esitatud vastulausest ja kogu kohtumenetluse jooksul järjepidevalt avaldanud, et Kadaka tee poolt Mustamäe tee poole liikudes möödus temast teine sõiduk, mis ületas oluliselt lubatud suurimat liikumiskiirust ja mille välised tunnused olid sarnased kaebaja sõiduki tunnustega – ovaalne taksoembleem sõiduki kerel, sama pikkusega ja sama tumedat tooni sõiduk. Kaebaja on seisukohal, et Kadaka tee ja Tuuliku tee ristmikul kiirust mõõtnud politseipatrull fikseeris tegelikult selle teise sõiduki kiiruse, kuna politsepatrull kaotas kaebaja ja kiirust ületanud sõiduki suhtes silmsideme ning pidas selle asemel ekslikult kinni kaebaja ning kaebajale järgi jõudmise ja tema kinnipidamise ajaks oli temast varem möödunud sõiduk keeranud juba Mustamäe teelt ära Forelli tänavale. Kohtuväline menetleja on sellise eksimisvõimaluse olemasolu eitanud, kuid eksimisvõimaluse puudumist kinnitavaid asjaolusid väärteoasjast ei nähtu ja ka kaebuse kohtuliku arutamise käigus neid täiendavalt ei ilmnenud. Kohus, arvestades väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ja kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et kiiruse mõõtmise kohast kuni kaebuse esitaja kinnipidamiseni võis kiiruse mõõtmist teostanud politseipatrull temaga silmsideme kaotada, asub seisukohale, et asjas ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohal rikkus LE § 124 p 1 nõudeid just nimelt kaebaja, mitte aga mingi muu isik, seega et konkreetselt kaebuse esitaja käitumises esines LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo koosseis. Kaebuse esitaja esitas pärast väärteoprotokolli koostamist 19.03.2009 kohtuvälisele menetlejale seletuskirjas, mida kohtuväline menetleja ise on üheselt käsitlenud menetlusaluse isiku vastulausena, oma kaitseversiooni, et politseipatrull võis teda eksituse tõttu kinni pidada tegeliku kiiruseületaja asemel. Kohtuvälise menetleja resolutsioonilehe kohaselt tuli vastulause aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, st väärteo toimepanemise tõendatuse kohustus oli pandud konkreetsele ametnikule. Sellise kontrolli reaalselt toimumist ega väidete ümberlükkamist aga väärteoasja materjalidest, sh väärteootsusest, nähtuvalt ei toimunud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V Pajumäe, kes osales 08.03.2009.a kella 04:55 ajal koos kaebuse esitaja suhtes väärteoprotokolli koostanud politseiametnikuga kiiruse mõõtmisel, kaebuse esitaja suhtes kiiruse mõõtmise asjaolusid ei mäletanud. Kuigi tunnistaja oli arvamusel, et kinnipeetud sõiduk oli alates selle kiiruse mõõtmisest kuni faktilise kinnipidamiseni pidevalt tema vaateväljas ja ta ei saanud kinnipeetud sõiduki suhtes eksida, ei pea kohus sellist arvamust olukorras, kus tunnistaja ei suutnud meenutada ühtegi väidetava väärteo fikseerimisega seotud konkreetset asjaolu, usaldusväärseks. Sellise järelduse tegemisel lähtub kohus lisaks tunnistaja suutmatusele konkreetseid asjaolusid meenutada ka faktidest, et politseinikud pidid kiirust ületanud sõidukile järgnemiseks patrullautosse istuma ja sellele ca 2 km ulatuses järgnema, kusjuures kaebaja esitatud fotode kohaselt nähtub järgneva teelõigu kurvilisuse ja tee ääres kohati oleva kõrge taimestiku tõttu veenvalt jälitatava sõiduki vahetu silmsideme teel katkematu jälgimise komplitseeritus. Eeltoodu alusel kohtu hinnangul asjas puuduvad sellised tõendid, mille alusel saaks välistada kahtluse selles, et 08.03.2009.a kella 04:55 paiku ei oleks Kadaka teel suunaga Mustamäe tee poole lisaks kaebaja sõidukile liikunud veel ka mingi teine, seni tuvastamata sõiduk, mille lubatust suurema kiiruse liikluspolitseipatrull tegelikult fikseeris, kuid mis suutis enne selle peatamist kaduda politseipatrulli vaateväljast ning mille asemel peatati ekslikult kinni kaebaja sõiduk. Kuivõrd kiiruse ületanud sõiduki andmed kantakse kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli alles pärast sõiduki peatamist, pole välistatud, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli 08.03.2009 on kaebuse esitaja sõiduki VW Passat xxx andmed kantud lubatust suurema kiirusega sõitnud sõidukina ekslikult. Sellisel juhul ei tõenda kaebuse esitaja süüd ka asjaolud, et politseipatrulli poolt kasutatud mõõtevahend oli dokumentaalselt taadeldud, samuti oli mõõtjaks pädev isik ja kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtemetoodikat. Kuna kaebus esitaja vastuväidete kohaselt võis tegelikuks rikkujaks olla kolmas isik, tulnuks kohtuvälise menetleja poolt selliste väidete aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, kontrollimise võimatuse või väidete ebausutavuse korral aga neid väärteootsuses põhistada. Midagi sellist käesolevas väärteoasjas toimunud ei ole, mistõttu kohtul on tekkinud põhjendatud kahtlus väärteo toimepanemises kaebaja poolt. Kuna ka kohtuliku menetluse käigus nimetatud kahtlusi ei õnnestunud kõrvaldada, seda põhjusel, et tunnistaja konkreetse väidetava asjaolusid ei mäletanud, on tegemist süüdistusversiooni suhtes säilinud kahtlustega, mida tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega ,juhul kui neid kahtlusi ei ole võimalik täiendavalt kõrvaldada, tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Raivo Reinholmi käitumises ei leidnud väärteokoosseis LS § 74´22 lg 2 järgi tõendamist, mistõttu tema kaebus tuleb rahuldada ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palitsi 31.03.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,004802 Raivo Reinholmi suhtes kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele seoses tema teos väärteotunnuste puudumisega. Kohus on seisukohal, et VTMS § 23 alusel kuulub kaebajale hüvitamisele õigusabi eest makstud tasu summas 2 360 krooni, mida kohus peab mõistlikuks tasuks asjas tarviliku kvalifitseeritud õigusabi eest. Viktor Brügel Kohtunik